Laste toitumist mõjutavad tegurid

2010. aasta rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) põhjal sööb iga päev puuvilju keskmiselt vaid iga neljas (26%) 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Köögivilju sööb igapäevaselt viiendik õpilastest. Kõige suurem (33%) on nende õpilaste osakaal, kes söövad köögivilju vaid kahel kuni neljal päeval nädalas.

Võrdluses teiste uuringus osalenud riikidega (kokku 41 riiki) jäävad eesti õpilased iga päev puuviljade söömise osas edetabelis viimaste sekka, olles 35.-37. kohal. Köögiviljade söömise osas jääb Eesti 11-13-aastaste õpilaste seas viimasele kohale ja 15-aastaste vanuserühmas eelviimasele kohale.

Nii lapsed kui täiskasvanud peaksid päevas peaks sööma vähemalt viis portsjonit (s.o kokku umbes 500 g) puu- ja köögivilju. Neist kolm peaksid olema köögivilja- ja kaks puuviljaportsjonid. Lapsed peavad päevas sööma kolm põhitoidukorda, lisaks paar vahepala. Et saada puu- ja köögivilju piisavalt, peaksid need kuuluma kõikide toidukordade ja vahepalade koostisesse.

Tasub teada, et toitumise seisukohast ei loeta puu- ja köögiviljade gruppi kuuluvaks kartulit ja mahlajooke, küll aga lähevad arvesse mahl või nektar (kuni üks portsjon päevas) või kuivatatud puuviljad-marjad (mõnel korral nädalas). Vahepalaks võiks pakkuda värskeid või kuivatatud puuvilju, köögivilju, aga ka jogurtit, kohupiima, kama, võileibu, mahla.
Samas ei tasu magusate puuviljadega (nt banaan, viinamarjad) ka väga liialdada, sest neist saab laps suhteliselt suure koguse süsivesikuid ning energiat. Liigselt saadud energiast, mida lapsed ära ei kuluta, võib aga kujuneda ülekaal.

Parim janukustutaja on joogivesi, mitte karastusjoogid või muud magusad joogid. Morss (eriti siirupist) ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui ka hammaste tervise seisukohalt.

Kui sulle tundub, et laps sööb liiga vähe või liiga palju, pea toidupäevikut (http://tap.nutridata.ee) – kirjuta umbes nädala jooksul üles kõik, mida laps sõi ja jõi ning kui palju. Tihti selgub, et söödud koguste suhtes muret ei ole, küll aga võib osutuda probleemiks toiduvalik ise.

Seitse tegurit, mis mõjutavad lapse toitumist

Maitse ja tuttavlikkus
Igal lapsel on oma lemmiksöögid ja -joogid. Teades oma lapse toidueelistusi, saad neid vahel “petta” sööma ka toite, mida nad teisel kujul üldse ei sööks. Näiteks võib kotletitaignasse lisada riivitud porgandit või peeti.
Lapsed lähtuvad oma toidueelistustes peamiselt kahest faktorist – maitse ja tuntus. Alla nelja-aastaste laste puhul on olulisim see, et laps teaks, millise toiduainega on tegemist. Seetõttu peaks uusi toite tutvustama neile ettevaatlikult ja väikestes kogustes, näidates ise eeskuju.

Toidu välimus
Vähem oluline ei ole toidu välimus ja õige temperatuur toidu pakkumisel. Salatite puhul on oluline ka see, et laps näeb, millistest komponentidest see on valmistatud.

Keskkond ja lapse meeleolu
Oma roll on söömise hetkel ka lapse meeleolul, ümbritseval keskkonnal (kas mängib televiisor, on külalised) ning sellel, kas lapse kõht on täis või tühi. Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla periood, kus laps peaaegu midagi ei söö, ning sellele järgneb periood, kus laps sööb rohkem kui tema ema või isa.

Lapse aktiivsus
Vähemaktiivne laps kulutab energiat vähem, mistõttu peaksid ka tema toidukogused olema veidi väiksemad. Eriti suur oht on saada nn tühja energiat karastusjookide, kartulikrõpsude, kommide ja saiakeste-kookide näol. Nendest saab laps piisavalt või isegi vajadusest rohkem energiat, samas jäävad söömata teised toiduained: piim, leib, liha, kala, puu- ja köögiviljad, pähklid-seemned jne.

Iseseisvus
Andke lastele võimalus teha ise oma toiduvalikud – mitte makaronide ja köögiviljade vahel, vaid mitme erineva köögivilja vahel. Küsige neilt enne toidu valmistamist, mida nad sooviksid süüa (nt kartuliputru või keedetud kartuleid). Ka taldrikule võiksid lapsed tõsta oma portsjoni ise. Suunake neid tõstma alguses just nii palju, et nad jaksaksid taldriku tühjaks süüa. Juurde võtta jõuab alati.

Hea eeskuju
Anna isiklikku eeskuju! Laps matkib kõiges täiskasvanuid.

Mõistlik suhtumine lapse soovidesse
Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus- ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, pigem tuleks teda meelitada. Ära ütle kunagi lapsele “Istud seni laua ääres, kuni kõik need pekitükid on söödud!”. Selline käitumine võib tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje kogu lapse edasiseks eluks.

Soovitused puu- ja köögiviljade serveerimiseks lastele

• Lastele meeldib süüa sõrmedega, tikuga, pulgaga. Milleks seda keelata?

• Vahepalana paku lastele enne õhtusööki, pärast lasteaiast saabumist või televiisorivaatamise ajal, krõpsude asemel porgandiviile, õunalõike jms.

• Sünnipäevalaual meeldivad lastele väga viilutatud porgand, paprika, kurk ning lillkapsatükid dipikastmetega. Miks mitte pakkuda ka puuviljavardaid puuviljatükikestega (melon, pirn, viinamari).

• Kui on kiire ja pole aega süüa või olete kodust väljas, siis hoia alati köögis või käekotis mõni puuvili, mille võid lapsele jooksu pealt pihku pista.

• Laste puhul võib olla oluline puu- või köögiviljatüki suurus või selle töötlemise viis. Laps võib eelistada tervet porgandit riivitud porgandist tehtud salatile või hautatud porgandile.

• Väikesed lapsed ei suuda suurt ja kõva porgandit närida, viilutatud porgandit söövad aga meeleldi. Eriti raske on lastel hakkama saada porgandi kõva südamikuga.

• Kui laps ei söö üldse värskeid puu- ja köögivilju, siis lõika neist kujundeid (kuu, süda, täheke) – võibolla hakkab maitsema. Miks mitte teha seda kõike lapsega koos.

• Laps võib hea meelega süüa ära väikese ümmarguse võileiva, millele on tehtud köögiviljatükikestest nägu.

• Kui teed lastele salatit, arvesta nende soovidega. Üldjuhul armastavad lapsed toiduaineid süüa eraldi.

• Laps, kes ei söö keedetud kaalikat või porgandit, krõmpsutab seda hea meelega toorelt. Laps, kes ei taha toorest porgandit, sööb seda hea meelega keedetult ühepajatoidu sees.

Tagli Pitsi
11.02.2014