Koolilaps vajab õiget turgutust

Selleks, et laps suudaks keskenduda, õppida ja õpitut meelde jätta, peab olema tema keskarvuti ehk aju varustatud piisavas koguses õigete toitainetega. Peale pikka und on hommikuks lapse vere glükoosivarud ammendunud, ent aju vajab toimimiseks kohe kütust. Tormates söömata kodunt kooli, ei jaksa laps õppida. Kahjuks süvendavad hommikusöögi mittesöömise harjumust suurte koolide söögivahetundide ajad, kus koolilõunat pakutakse tihtipeale peale esimest tundi ehk siis seatakse lapsevanemad dilemma ette: kas annan lapsele kodus korraliku hommikusöögi ja tal jääb söömata enamik koolilõunast või saadan lapse kooli tühja kõhuga ning laps saab koolis n-ö hommikusöögi (milleks on näiteks hernesupp või kanapraad). See omakorda toob kaasa hommikusöögiharjumuse kadumise ning tundide lõpuks, või ka juba koolipäeva keskel, kui on füsioloogiliselt õige lõunasööki süüa, on lapsel kõht tühi ning ta suundub puhvetisse magusat ja/või rasvast näksimist ostma.

Hommikuti tuleb igal juhul süüa. Kel pudru söömiseks aega või tahtmist napib, võiks süüa võileiva, kohupiima või jogurtit. Kui ka see üle jõu käib, siis ilma puuvilja söömiseta või klaasi mahla joomiseta ei tohiks kodunt välja minna küll ükski laps. Aeg-ajalt võivad lapsed süüa hommikusöögiks ka kohukese, see on parem, kui tühja kõhuga kooli minna. Igapäevaseks söömiseks ei saa kohukesi soovitada, kuna need on väga suhkru- ja rasvarikkad ning nende vitamiinide-mineraalainete sisaldus ei ole väga suur.

Pikad koolipäevad ning valed koolilõuna kellaajad toovad endaga kaasa selle, et peale kooli on lapsel kohe kõht tühi. Hea on neil, kellele ema või vanaema kodus sooja lõunasöögi teha saab. Paljud lapsed peavad päevase toidukorra valmistamisega aga ise hakkama saama. Kuidas vanemad oma lapsi selles juba ette aidata saaksid ning milliseid toidusoovitusi anda?

Suuremad lapsed reeglina oskavad juba ise midagi valmistada, kuigi ka neil jääb see tihtipeale viitsimise taha. Seetõttu oleks kõige otstarbekam valmistada eelmisel õhtul toitu veidi rohkem, et laps saaks järgmisel päeval seda soojendada. Poest ostetavaid valmistoite (sh pitsad) ei tohiks süüa väga tihti, sest reeglina on need üsna soola- ja rasvarikkad ning ka vitamiinide sisaldus on neis arvatavasti väiksem, kui ise kodus värskest toorainest valmistatud toitudes.

Kasuks tuleb lapsele ka lihtsamate söökide valmistamise õpetamine: võileivad, praetud muna, keedetud makaronid vm. Siinkohal tuleks aga kindlasti jälgida, et toit ei muutuks üksluiseks, näiteks et laps ei sööks keedetud makarone iga päev.

Külmutuskappi võiks varuda toiduaineid, mida laps saaks kohe toiduvalmistamisel kasutada. Ka võiks vahel juba valmis panna säilituskarpidesse roa jaoks vajaliku koguse koostisaineid, et laps ei peaks ise noaga puhastama-hakkima-riivima hakkama.

Kindlasti peaks külmutuskapis olema piimatooteid. Et poest ostetavad kohupiimakreemid ja jogurtid on tihti liiga suhkrurikkad ning ka kallid, tasub neid ise valmistada maitsestamata kohupiimast-jogurtist moosi, külmutatud-kuivatatud marjade või kakao lisamise teel. Kohustuslikuks elemendiks kodudes peaksid olema ka puu- ja köögiviljad. Porgandist või paprikast võib saab lõigata valmis kangid ja hoida neid külmutuskapis, et laps ei peaks neid ise puhastama ja lõikuma hakkama. Värsked puuviljad võiksid olla kohe lapse toas laual. Kommide asemel võiks kausis olla kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid ja seemned. Jookidest tuleks eelistada vett ja mahla.

Lisaks lastele, keda ootab lõuna aja kodus soe söök ja neile, kes seda ise valmistavad, on ka selliseid lapsi, kellel ei ole kooli ja trennidesse-huviringidesse minemise vahel aega koju minnagi. Söögikorra vahelejätmine või ainult näksimise ostmine rikub lapse tervist. Sellistele lastele on võimaluseks korraliku lisalõunasöögi söömine sööklas. Vahel võib hädast välja aidata kaasapandud puuvili, kuid vaatamata sellele, et puuviljad on kasulikud, ei saa kasvav organism vaid neist kätte kõiki kasulikke toitaineid.

Lastele tuleks ka meelde tuletada, et nad päeval sööksid, sest kohustuste koorma all, mängutuhinas või liigselt väsinuna võib neil see lihtsalt meelest minna.

Tagli Pitsi
Tervise Arengu Instituut

20. mai 2020

Liikumine ja toitumine: mida eriolukorra ajast kaasa võtta?

Tervise Arengu Instituut (TAI) kogus Eesti elanikelt häid mõtteid, kuidas eriolukorra aeg nende söömis- ja liikumisharjumusi parandas. TAI toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi …

29. aprill 2020

Kas tead, kui palju päevas soola tarvitad?

Soolast saame naatriumi, mis on eluks väga oluline mineraalaine, kuid samal ajal selle liigne tarvitamine võib meie organismi kahjustada. Päevane maksimaalne soolakogus võiks täiskasvanutel jääda …

15. aprill 2020

Aita Toidupanka!

Kriisiolukorras käib toidupoes vähem inimesi ja Toidupanga kogumiskastidesse koguneb vähem annetusi. Samas on abi vajavate inimeste hulk kasvanud. Just seetõttu ootavad Toidupangad üle Eesti heade …

24. märts 2020

Kuidas kokkuostetud kuivaineid ja purgisuppe targalt kasutada?

Tervise Arengu Instituudi poole on pöördutud küsimustega, kuidas saaks praeguses olukorras siiski tagada mitmekesist ja tasakaalustatud söömist. Meie toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi annab soovitusi, …

16. detsember 2019

Plaani neil pühadel targalt ja ära koorma oma keha liigselt

Toidublogija ja kokaraamatute autori Mari-Liis Iloveri soovitused tasakaalus jõuludeks: Jõulud on aeg hea ja parema nautimiseks, ometi ei ole mingit vajadust end jõulude ajal oimetuks …

Kõik artiklid