Koolilaps vajab õiget turgutust

Selleks, et laps suudaks keskenduda, õppida ja õpitut meelde jätta, peab olema tema keskarvuti ehk aju varustatud piisavas koguses õigete toitainetega. Peale pikka und on hommikuks lapse vere glükoosivarud ammendunud, ent aju vajab toimimiseks kohe kütust. Tormates söömata kodunt kooli, ei jaksa laps õppida. Kahjuks süvendavad hommikusöögi mittesöömise harjumust suurte koolide söögivahetundide ajad, kus koolilõunat pakutakse tihtipeale peale esimest tundi ehk siis seatakse lapsevanemad dilemma ette: kas annan lapsele kodus korraliku hommikusöögi ja tal jääb söömata enamik koolilõunast või saadan lapse kooli tühja kõhuga ning laps saab koolis n-ö hommikusöögi (milleks on näiteks hernesupp või kanapraad). See omakorda toob kaasa hommikusöögiharjumuse kadumise ning tundide lõpuks, või ka juba koolipäeva keskel, kui on füsioloogiliselt õige lõunasööki süüa, on lapsel kõht tühi ning ta suundub puhvetisse magusat ja/või rasvast näksimist ostma.

Hommikuti tuleb igal juhul süüa. Kel pudru söömiseks aega või tahtmist napib, võiks süüa võileiva, kohupiima või jogurtit. Kui ka see üle jõu käib, siis ilma puuvilja söömiseta või klaasi mahla joomiseta ei tohiks kodunt välja minna küll ükski laps. Aeg-ajalt võivad lapsed süüa hommikusöögiks ka kohukese, see on parem, kui tühja kõhuga kooli minna. Igapäevaseks söömiseks ei saa kohukesi soovitada, kuna need on väga suhkru- ja rasvarikkad ning nende vitamiinide-mineraalainete sisaldus ei ole väga suur.

Pikad koolipäevad ning valed koolilõuna kellaajad toovad endaga kaasa selle, et peale kooli on lapsel kohe kõht tühi. Hea on neil, kellele ema või vanaema kodus sooja lõunasöögi teha saab. Paljud lapsed peavad päevase toidukorra valmistamisega aga ise hakkama saama. Kuidas vanemad oma lapsi selles juba ette aidata saaksid ning milliseid toidusoovitusi anda?

Suuremad lapsed reeglina oskavad juba ise midagi valmistada, kuigi ka neil jääb see tihtipeale viitsimise taha. Seetõttu oleks kõige otstarbekam valmistada eelmisel õhtul toitu veidi rohkem, et laps saaks järgmisel päeval seda soojendada. Poest ostetavaid valmistoite (sh pitsad) ei tohiks süüa väga tihti, sest reeglina on need üsna soola- ja rasvarikkad ning ka vitamiinide sisaldus on neis arvatavasti väiksem, kui ise kodus värskest toorainest valmistatud toitudes.

Kasuks tuleb lapsele ka lihtsamate söökide valmistamise õpetamine: võileivad, praetud muna, keedetud makaronid vm. Siinkohal tuleks aga kindlasti jälgida, et toit ei muutuks üksluiseks, näiteks et laps ei sööks keedetud makarone iga päev.

Külmutuskappi võiks varuda toiduaineid, mida laps saaks kohe toiduvalmistamisel kasutada. Ka võiks vahel juba valmis panna säilituskarpidesse roa jaoks vajaliku koguse koostisaineid, et laps ei peaks ise noaga puhastama-hakkima-riivima hakkama.

Kindlasti peaks külmutuskapis olema piimatooteid. Et poest ostetavad kohupiimakreemid ja jogurtid on tihti liiga suhkrurikkad ning ka kallid, tasub neid ise valmistada maitsestamata kohupiimast-jogurtist moosi, külmutatud-kuivatatud marjade või kakao lisamise teel. Kohustuslikuks elemendiks kodudes peaksid olema ka puu- ja köögiviljad. Porgandist või paprikast võib saab lõigata valmis kangid ja hoida neid külmutuskapis, et laps ei peaks neid ise puhastama ja lõikuma hakkama. Värsked puuviljad võiksid olla kohe lapse toas laual. Kommide asemel võiks kausis olla kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid ja seemned. Jookidest tuleks eelistada vett ja mahla.

Lisaks lastele, keda ootab lõuna aja kodus soe söök ja neile, kes seda ise valmistavad, on ka selliseid lapsi, kellel ei ole kooli ja trennidesse-huviringidesse minemise vahel aega koju minnagi. Söögikorra vahelejätmine või ainult näksimise ostmine rikub lapse tervist. Sellistele lastele on võimaluseks korraliku lisalõunasöögi söömine sööklas. Vahel võib hädast välja aidata kaasapandud puuvili, kuid vaatamata sellele, et puuviljad on kasulikud, ei saa kasvav organism vaid neist kätte kõiki kasulikke toitaineid.

Lastele tuleks ka meelde tuletada, et nad päeval sööksid, sest kohustuste koorma all, mängutuhinas või liigselt väsinuna võib neil see lihtsalt meelest minna.

Tagli Pitsi
Tervise Arengu Instituut

8. mai 2019

Millist pakendit eelistada, kui tahad toitu oma karpi osta?

Tarbijate kasvav teadlikkus keskkonnast ja jätkusuutlikkust tarbimisest on kaasa toonud nõudluse pakendada jaekaubanduses toitu ka tarbija pakendisse. Samuti kasutatakse kodus erinevaid pakendeid toidu säilitamiseks ja …

30. aprill 2019

Miks ekstreemne dieet või toitumiskava ei toimi või meile lausa halba teeb

Sajad tuhanded inimesed Eestimaal on kas praegu või mingil hetkel oma elus järginud mingit toitumiskava. Internet on toitumiskavade edulugusid kuhjaga täis. Kõike seda vaadates peaksid …

21. detsember 2018

Pühadeaegne koosviibimine ei pea keerlema ümber toidu

Pühade ajal kiputakse tihtipeale sööma tavapärasest erinevat toitu ning ka kogused on märksa suuremad. Samuti kiputakse liialdama alkoholiga. Põhjuseid selliselt toimimiseks on mitmeid. Üldjuhul külastatakse …

11. detsember 2018

Kuidas toituda kui oled lapseootel?

Rasedatele kehtivad üldjoontes samasugused toidusoovitused kui tavalistele täiskasvanud naistele. Suurenenud on veidi energiavajadus, sõltuvalt trimestrist, ning ka osade vitamiinide-mineraalainete soovituslikud päevased kogused on pisut suuremad. …

11. detsember 2018

Hei, teismelise vanem!

Võta korraks aega ning mõtiskle oma lapse ja enda toitumis- ja liikumisharjumuste üle. Mitme allpool esitatud soovituse kohta võid öelda, et see kehtib sinu lapse …

Kõik artiklid