Lisatud suhkrud lasteasutuste toitudes – mida nendega teha?

Hiljuti küttis kirgi teema, et lasteasutustes pakutavad toidud on tihti liiga magusad.

Lasteasutuste menüüdele kehtivad kindlad nõudmised – kui palju peab laps energiat saama, kui suure osa sellest peavad andma valgud, rasvad ja süsivesikud, kui palju peaks toit sisaldama teisi toitaineid. Süsivesikud peaksid saadavast energiast andma umbes pool.

Meie toidus peaks suurem osa süsivesikutest tulema teraviljatoodetest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, veidi väiksem osa piimatoodetes sisalduvast laktoosist ning kuni 10% energiast võib tulla ka lisatud suhkrutest.

Süsivesikute alla kuuluvad tärklis, suhkrud ja kiudained. Suhkrud omakorda jagunevad nn looduslikeks (näiteks õunas on nendeks glükoos, fruktoos ja sahharoos) ning lisatud suhkruteks (näiteks õunamoosi puhul selle valmistamisel lisatud lauasuhkur ehk tegelikult sahharoos). Organism peab teatud koguse süsivesikuid, sh suhkruid (kas suhkrutena või tärklisest lagundatuna) kindlasti saama toiduga.

Probleem on tihti aga selles, et süsivesikuid saadakse ennekõike lisatud suhkrute näol. Me saame sellistest toitudest küll energiat ja kõht tundub täis, kuid vajaka jäävad organismi jaoks väga olulised toitained nagu kiudained, vitamiinid ja mineraalained.

Seega peaks olema suundumus sinna, et süsivesikud tuleksid ennekõike köögiviljadest ning teraviljatoodetest ning võimalikult vähe lisatud suhkrutest ja neid sisaldavatest toodetest.

Kuidas see reaalselt välja näeks? Järgnevalt on toodud näide kahest võimalikust menüüst lasteaias, mis annavad enam-vähem võrdselt energiat – umbes niipalju, nagu vajab eelkooliealine laps lasteaiapäeva jooksul.

 

 VARIANT 1

Kogus, g

 

VARIANT 2

Kogus, g

Hommiku-söök

Kaerahelbepuder (piim, või, suhkur) moosiga

150/20

 

Kaerahelbepuder (piim, vesi, rosinad) banaaniga

200/50

Kakaojook kakaopulbri ja suhkruga

150

 

Piim

150

Terasai sardiinikonserviga

20/15

 

Terasai või ja sardiinikonserviga

20/5/15

Oode

Banaan (koorega)

150

 

Porgand, paprika, kurk, maitsestamata jogurt

50/50/50/15

Lõunasöök

Seljanka (sink, viinerid)

200

 

Hernesupp vähese sealihaga

250

Magus kohupiimakreem, moos

200/20

 

Kamasmuuti (pett, kama, maasikad, vaarikad, mesi)

200

Rukkileib

30

 

Teratasku

70

Õhtusöök

Köögivilja-hakkliharoog

200

 

Kala-köögiviljaroog, porgandisalat, keedetud peet

250/50/50

Keefir

150

 

Vesi

150

  

 

Teratasku toorjuustuga

35/10

  

 

Mandariin (koorega)

100

 

Kindlasti ei saa tegelikkuses anda menüüle hinnangut vaid ühe päeva kohta, kuid mingi pildi selline analüüs annab. Peale vaadates väga palju erinevusi justkui ei paista. Kui aga vaadata kummagi menüü lisatud suhkrute (s.o nii lasteaias toitudele lisatud suhkrud kui juba toodetes tootjate poolt lisatud suhkrud) sisaldusi, siis on näha, et teises variandis neid peaaegu ei ole. Samas esimeses variandis on neid pea 50 grammi. Selles vanuses lapsed tohiksid päeva jooksul kokku saada lisatud suhkruid umbes 40 grammi. Laps aga võib-olla sööb õhtust kodus, lisaks kommi, küpsist, karastusjooki või muud magusat ning päevanorm saab mitmekordselt ületatud.

Kui menüüdes tahetakse vähendada lisatud suhkrute kogust, tuleb sinna lisada teraviljatooteid, puu- ja köögivilju. See omakorda aga kajastub pakutavates kogustes. Teise versiooni puhul on lastele pakutavad päevased toidukogused kokku pea 500 grammi suuremad. Siit tekib omakorda küsimus, kas lapsed reaalselt aga jaksavad sellises koguses toitu ära süüa.

Ilmselt tuleb tegelikkuses siiski leida nende kahe variandi vahel kuldne kesktee. Samuti tuleks muudatusi sisse viia aegamisi, et lapsed saaksid sellega harjuda.

 

1 VARIANT

2 VARIANT

Energia, kcal

1530

1540

Valgud, %E

18,1

24,1

Rasvad, %E

32,2

26,2

Süsivesikud, %E

49,8

49,7

    süsivesikud (sh kiudained), g

198

236

    suhkrud kokku, g

116

74

         sh lisatud suhkrud, g

ca 47

ca 1,5-2

Kokku toitu, g

ca 1000

ca 1450

         jooke, g

300

300

 

Lähiajal seisavad paljud lasteasutused silmitsi sellega, et peavad hankima endale uue toitlustaja. Hanke korraldamiseks on Tervise Arengu Instituut kokku pannud alusnõuded, millel üks hea menüü võiks põhineda ning samuti menüü hindamise kriteeriumid. Need dokumendid on leitavad siit.

Lisaks leab suhkrute kohta infot meie poolt välja antud brošüürist “Suhkrud“.

Tagli Pitsi
Toitumisekspert
Tervise Aregnu Instituut

21. veebruar 2024

Puust ja punaseks. Kas toidulisanditest saame pigem kasu või kahju?

Toitaine puuduse ja selle liigtarbimise sümptomid võivad olla väga sarnased ning arsti abita on raske otsustada, kummaga on tegu. Aasta algul on ilmselt paljud endale …

12. detsember 2023

Peolauake, kata end!

Käes on aeg, millal asutused planeerivad oma töökogukonnaga pidulikumat ühist koosolemist ja pidusööke. Kuidas jõuluaja ja aastavahetuse laud katta selliselt, et kõhul oleks kergem, meel …

24. november 2023

Mis imereegel on taldrikureegel ning kus ja millal seda kasutada?

Taldrikureegel on õpetus, kui suure osa mingi toidugrupp võiks lõuna- või õhtusöögi taldrikul moodustada. Selle reegli põhisõnum on, et köögiviljad (siia hulka ei loeta toidusoovituste …

25. august 2023

Noorte vaimset heaolu saab toitumise ja liikumisega toetada

Viimase paarikümne aasta jooksul on nii igapäevane elu ja keskkond kui ka noorte eluviis ja tervisekäitumine palju muutunud. Näiteks on muutunud toidu toitaineline koostis ja …

19. mai 2023

Energiajoogid võivad tekitada terviseprobleeme

Alustuseks – lapsed ja noorukid ei peaks üldse tarbima ei kohvi, energiajooke ega energiavett – seal ei ole midagi sellist, mida nad vajaksid ja ei …

Kõik artiklid