Lisatud suhkrud lasteasutuste toitudes – mida nendega teha?

Hiljuti küttis kirgi teema, et lasteasutustes pakutavad toidud on tihti liiga magusad.

Lasteasutuste menüüdele kehtivad kindlad nõudmised – kui palju peab laps energiat saama, kui suure osa sellest peavad andma valgud, rasvad ja süsivesikud, kui palju peaks toit sisaldama teisi toitaineid. Süsivesikud peaksid saadavast energiast andma umbes pool.

Meie toidus peaks suurem osa süsivesikutest tulema teraviljatoodetest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, veidi väiksem osa piimatoodetes sisalduvast laktoosist ning kuni 10% energiast võib tulla ka lisatud suhkrutest.

Süsivesikute alla kuuluvad tärklis, suhkrud ja kiudained. Suhkrud omakorda jagunevad nn looduslikeks (näiteks õunas on nendeks glükoos, fruktoos ja sahharoos) ning lisatud suhkruteks (näiteks õunamoosi puhul selle valmistamisel lisatud lauasuhkur ehk tegelikult sahharoos). Organism peab teatud koguse süsivesikuid, sh suhkruid (kas suhkrutena või tärklisest lagundatuna) kindlasti saama toiduga.

Probleem on tihti aga selles, et süsivesikuid saadakse ennekõike lisatud suhkrute näol. Me saame sellistest toitudest küll energiat ja kõht tundub täis, kuid vajaka jäävad organismi jaoks väga olulised toitained nagu kiudained, vitamiinid ja mineraalained.

Seega peaks olema suundumus sinna, et süsivesikud tuleksid ennekõike köögiviljadest ning teraviljatoodetest ning võimalikult vähe lisatud suhkrutest ja neid sisaldavatest toodetest.

Kuidas see reaalselt välja näeks? Järgnevalt on toodud näide kahest võimalikust menüüst lasteaias, mis annavad enam-vähem võrdselt energiat – umbes niipalju, nagu vajab eelkooliealine laps lasteaiapäeva jooksul.

 

 VARIANT 1

Kogus, g

 

VARIANT 2

Kogus, g

Hommiku-söök

Kaerahelbepuder (piim, või, suhkur) moosiga

150/20

 

Kaerahelbepuder (piim, vesi, rosinad) banaaniga

200/50

Kakaojook kakaopulbri ja suhkruga

150

 

Piim

150

Terasai sardiinikonserviga

20/15

 

Terasai või ja sardiinikonserviga

20/5/15

Oode

Banaan (koorega)

150

 

Porgand, paprika, kurk, maitsestamata jogurt

50/50/50/15

Lõunasöök

Seljanka (sink, viinerid)

200

 

Hernesupp vähese sealihaga

250

Magus kohupiimakreem, moos

200/20

 

Kamasmuuti (pett, kama, maasikad, vaarikad, mesi)

200

Rukkileib

30

 

Teratasku

70

Õhtusöök

Köögivilja-hakkliharoog

200

 

Kala-köögiviljaroog, porgandisalat, keedetud peet

250/50/50

Keefir

150

 

Vesi

150

  

 

Teratasku toorjuustuga

35/10

  

 

Mandariin (koorega)

100

 

Kindlasti ei saa tegelikkuses anda menüüle hinnangut vaid ühe päeva kohta, kuid mingi pildi selline analüüs annab. Peale vaadates väga palju erinevusi justkui ei paista. Kui aga vaadata kummagi menüü lisatud suhkrute (s.o nii lasteaias toitudele lisatud suhkrud kui juba toodetes tootjate poolt lisatud suhkrud) sisaldusi, siis on näha, et teises variandis neid peaaegu ei ole. Samas esimeses variandis on neid pea 50 grammi. Selles vanuses lapsed tohiksid päeva jooksul kokku saada lisatud suhkruid umbes 40 grammi. Laps aga võib-olla sööb õhtust kodus, lisaks kommi, küpsist, karastusjooki või muud magusat ning päevanorm saab mitmekordselt ületatud.

Kui menüüdes tahetakse vähendada lisatud suhkrute kogust, tuleb sinna lisada teraviljatooteid, puu- ja köögivilju. See omakorda aga kajastub pakutavates kogustes. Teise versiooni puhul on lastele pakutavad päevased toidukogused kokku pea 500 grammi suuremad. Siit tekib omakorda küsimus, kas lapsed reaalselt aga jaksavad sellises koguses toitu ära süüa.

Ilmselt tuleb tegelikkuses siiski leida nende kahe variandi vahel kuldne kesktee. Samuti tuleks muudatusi sisse viia aegamisi, et lapsed saaksid sellega harjuda.

 

1 VARIANT

2 VARIANT

Energia, kcal

1530

1540

Valgud, %E

18,1

24,1

Rasvad, %E

32,2

26,2

Süsivesikud, %E

49,8

49,7

    süsivesikud (sh kiudained), g

198

236

    suhkrud kokku, g

116

74

         sh lisatud suhkrud, g

ca 47

ca 1,5-2

Kokku toitu, g

ca 1000

ca 1450

         jooke, g

300

300

 

Lähiajal seisavad paljud lasteasutused silmitsi sellega, et peavad hankima endale uue toitlustaja. Hanke korraldamiseks on Tervise Arengu Instituut kokku pannud alusnõuded, millel üks hea menüü võiks põhineda ning samuti menüü hindamise kriteeriumid. Need dokumendid on leitavad siit.

Lisaks leab suhkrute kohta infot meie poolt välja antud brošüürist “Suhkrud“.

Tagli Pitsi
Toitumisekspert
Tervise Aregnu Instituut

3. aprill 2018

Regulaarne liikumine parandab südametervist ja seksuaalelu

Selle aasta aprillikuu on Südamekuu. Traditsiooniliselt aprillis toimuvast Südamenädala projektist välja kasvanud ettevõtmise eesmärgiks on juba 25 aastat tutvustada Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist …

26. märts 2018

Tervislik toitumine ei ole kulukas

See on ekslik arusaam, et tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine on kulukas ja eeldab väga eksklusiivsete toiduainete tarbimist.  Toidupoodide lai valik pakub eri hinnaklassis toiduained, küll aga …

13. märts 2018

Suhkruga aitab toime tulla värske toidu söömine

Suhkrud moodustavad lahutamatu osa meie toidulauast, sest süsivesikud on meie organismile hädavajalikud energiaallikad. Ometi tehakse kampaaniad ja plaanitakse makse lisatud suhkrute vastu. Kuidas siis suhkrutega …

24. jaanuar 2018

Armastan sind nagu soola

Paljud meist on lapsepõlves ilmselt kuulnud Itaalia muinasjuttu „Nagu sool”, mis räägib kuningast, kes palus oma tütardel öelda, palju nad teda armastavad. Kui noorim kuningatütar …

20. november 2017

Spetsialist selgitab: miks süsivesikuvaene dieet pole kaalulangetamiseks parim

Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi tervislikust toitumisest. Enamasti seostatakse meedias tervislikku toitumist kaalulangetusega, kuidas toitumisega toetada vererõhu ja vere kolesterooli taseme …

Kõik artiklid