Kehakaal

Anonüümne

29. märts 2013

Kehakaal

Tere.

Vabandan juba ette nende s6nade eest, t2pit2hed lihtsalt puuduvad hetkel.

Kaalulangetamisega hakkasin tegelema eelmisel sygisel (kaalusin siis kuskil 92kg, pikkust on mul 170). Alustasin lihtsatest asjadest. Ei s66nud enam v2ga r2mpstoitu, yritasin syya igap2ev kindlatel kellaaegadel, t66le hakkasin minema jala. Praeguseks olen alla v6tnud 30 kg. Praeegune seis on selline, et neli p2eva n2dalas s;rgin hommikuti t66le (umbes 5km) , t66 on valdavalt istuv. Peale t66d s6rgin koju tagasi. S6rgin nii palju kui jaksan, vahepeal ka k6nnin. See oleneb kuidagi p2evadest, vahel jakasn rohkem, vahel v2hem. alguses tulin s;rkides 45 min, t2na n2iteks 38min. Yhel t66p2eval yritan tulla k6ndides keskmises tempos, et mitte yle pingutada. Nyyd olen lisanud ka veidi aeroobsets treeningut. Paar korda n2dalas yritan teha koduseid harjutusi, igasugused k6hulihased jms, p2evas umbes 30min. Lisaks jalutan igap2ev 6htuti veel koertega 30 kuni 60 min. N2dalavahetusel puhkan ja siis yritan koertega ikka rohkem jalutada. Arvan et p2evas kuskil 3 tundi. K6ik v6imalikes kohtades kuhu ajaliselt j6uan, l2hen jala. Toituda yritan v6imalikult tervislikult. Kasutan nii nutridata toitumisprogrammi kui ka KAMi. Mure on selles, et vahepeal ma ilmselt piitsutasin end p2ris palju ja s6in ilmselt vaevu 1000 kalorit, samas enamus arvuteid annaks minu BAViks 1400 umbes. Kui palju ma ikkagi p2evas neid s66ma peaks et kaal pysivalt langeks. Nutridata tahaks muidugi et ma rohkem s66ks, samas nutridata ja kam annab mulle erinevad kalorikogused kuigi toidud ja asjad panen samad. Praegu olen yritanud oma p2evase kalori kulu s2ttida 1200 kuni 1300 vahele. Nyyd on muidugi hirm et kaal hakkab t6usma, sest 2kki suutsin keha viia vahepeal s22stureziimile hoopis. Aeg annab tulemused muidugi. Kyll aga on mure selline, et kogu selle toitumise ja trenni juures, ei taha rasv k6hupealt ja reite pealt v2ga usinalt kaduda. Loomulikult on 30 kg teinud oma t66 aga seda viimast osa on kuidagi jube raske alla saada. Annan v2ikse ylevaate oma toiduvalikust. Ehk tuleks seal midagi muuta. Toidu kordi on mul p2evas 6. Hommik 8-9, oode 11, l6una 13.00 oode 15.00, ]htus66k 17-18 ja siis hilis6htune vahepala 19-20. Igal hommikul s66n putru (kuivaine 40 grammi), keedan seda veega, lisan sisse rosinad ja 23g mett (p2eva tasakaalustamiseks). vahel harva luban hommikus66gina m6ne pannkoogi meega. vahepaladeks yritan kasutada t2istera v6i rukki leiba, v2ga harva sepikut v6i t2istera saia. tavaliselt on leivapeal tomatid, lehtsalat vms. vahepaladena s66n ka puuvilju , muna, vahest harva m6ni kohuke v6i jogurt, erinevad toorsalatid. k6ik oleneb kuidas suudan p2eva tasakaalustada. Rasvade tasakaalustamiseks kasutan nyyd v6id. L6unaks s;;n tavaliselt kas suppi leivaviiluga v6i t2isteramakarone, porgandi paprika, hiinakapsa , lehtsalati jms toorsalatid. kusjuures makaroni kuivaine on alati 50-60g. V2ldin tavalisi makarone ja jahukastmeid. 6htus66giks yritan ka syya midagi tervisliku n2iteks ahjus tehtud kaalikas, kana, porgand , kartul(kusjuures kartulit v6tan alati h2sti v2he). alati teen k6rvale toorsalatit. Korraga ei s66 liha yle 100grammi, ja 6htu vahepalaks yritan s2ttida midagi eriti kerget kas jogurt v6i muna vms. Kommidest ja asjadest yritan eemale hoida, tavaliselt ka 6nnestub. Kuus korra v6i 2 luban endale r2mpstoidu 6htu, tavaliselt midagi mcdonaldsist v6i hesburgesrist jms. Korra kuus teen vahest ka paastup’eva, kus tarbin ainult vedelikku, kusjuures vedelikku joon igap2evaselt piisavalt, teed ilma suhkruta ja vett palju palju.Yritan muidugi mitte liialdada k6igega. Nii korralikult ei ole ma elus s66nud ja no ei saa aru kuidas see rasv ei kao, ehk oskate teie mulle midagi targemat 6elda, kas ja kuidas peaks selle kaloraazigagi tegelema, kardan t6sta seda, sest inimesed on erinevad ja olen lugenud et paljud ei v6tagi enam alla kui hakkavad BAVI t2is s66ma. Samas tekkis mul kysimus, et kuidas toite korralikult tasakaalustada, mul on igap2evaselt kaltsiumi puudus, C,D ja kaltsiumit s66n vitamiinina, jube kergelt tahavad eriti valgud ja vahest ka sysivesikud yle normide minna. Milline neist ei tohiks yle normi minna, et kaalu langetus sujuv ja edukas oleks.

Sai jube pikk kiri ja ma loodan, et on aega ja tahtmist sellega tegeleda.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu alandamise tempo jm on väga individuaalne. See, mis ühele mõjub, ei pruugi toimida teise juures. Üldiseks soovituseks on siiski see, et energiat ei tohi saada ka liiga vähe. Peamine oht lisaks nn säästurežiimile üle minemisele on see, et inimene ei suuda kaua nälgida. Ühel hetkel ta lihtsalt hakkab sööma, sest organismil on puudu erinevatest toitainetest ja ta “sunnib” inimest sööma. Ja siis võib olla juba väga raske ennast tagasi hoida ning tihti süüakse kaotatud kilod (ja enamgi) väga kiiresti tagasi. Seepärast ongi mõistlik hoida energiatarbimine pigem minimaalselt 1600-1700 kcal juures päevas ning langetada kaalu aeglasemas tempos. Niimoodi saadud tulemused on püsivamad, samuti saab selliselt süües (kui hästi kombineerida) kätte toidust kõik vajalikud toitained, et organism püsiks terve ja ainevahetus töötaks tõrgeteta.
Kuna 62 kg 170 cm juures on täiesti normaalkaal, siis võibki olla, et kaal enam ei lange, kuna organism on leidnud enda jaoks optimaalse kehakaalu.
Toitainete defitsiidi vältimiseks tuleks pigem lülitada menüüsse toite, mis neid sisaldavad (nt kaltsiumi jaoks piimatooteid, D-vitamiini jaoks kala).
Kui tarbida energiat väga vähe, siis ennekõike peaks saama piisavalt valke, rasvu ning süsivesikutest kiudaineid. Kui aga süüa ca 1700 kcal, siis võiksid valkude-rasvade-süsivesikute osatähtsused energiast olla sellised nagu nad on tavaliselt ehk vastavalt 10-15%, 25-30% ja 55-60% energiast.
Probleemsetest kohtadest rasva ära saamine ongi väga keeruline. Abi võib olla spetsiifilistest harjutustest vastavas kohas asuvatele lihastele (nt kõhu- ja küljelihased). Kõige paremaid harjutusi oskavad selleks soovitada spordiklubide treenerid.