Varia

Jaanika

22. oktoober 2017

Varia

Tere!
 Soovin spetsialisti soovitust teemal ,,Lasteaiaõpetajate ja lastevanemate teadmised toitumise mõjust lapse kognitiivsele arengule,,
Olen veendunud, et suunatud toitumisharjumuste kujunemine on vajalik lapse sünnist alates. Olen ise olnud lapsepõlvest saadik aneemik ja tunda saanud, kuidas see minu keskendumist ja õpivõimet on mõjutanud. Tulevase lasteaiaõpetajana soovin ja saan ma samuti selleks suuresti panustada, olles ise teadlik tervisliku toitumise vajalikkusest ning lastele seda õpetades. Olen leidnud võimaluse, kuidas saaks lasteaias lastele igapäevaselt toitumise tähtsust tutvustada ja näidata. Selleks sain inspiratsiooni Tagli Pitsi mängust ,,Vikerkaar minu kõhus,, ning varasemalt kokana töötades. Plaanis on kaasata ka lapsevanemad.
Minu soov ja palve Teile: Kas Eestis on varasemalt läbi viidud uuringuid toidu mõjust kognitiivsele arengule? Millistest allikates võiksin uuringu tulemusi leida?
Kas oskate soovitada ka väljaspool Eestit tehtud uuringuid või andmebaase?
Olen arvamusel, et tervis sõltub suuresti toidust ja samas peaks toit olema meie tervise raviks.

 

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Uku Vainik, PhD (Järeldoktorant, Montreali Neuroloogiline Instituut, McGilli Ülikool; Teadur, Psühholoogia Instituut, Tartu Ülikool): “Kõikide vajalike toitainete kätte saamine on lapse arengu jaoks kindlasti väga oluline. Krooniliselt alatoidetud lapsed kipuvad jääma lühemaks ning neil väheneb vaimne võimekus. Samas tuleb silmas pidada, et enamasti on alatoitumise probleem arengumaades. Kui jälgida kaasaegseid Eesti laste tervisekäitumise uuringuid, siis seal ei ole alatoitumisest sõnagi. Seega, üldises plaanis ei tohiks Eestis lapsed toiduainete ja toitainete defitsiiti jääda. Kindlasti aitab vajalike toitainete kättesaamisele kaasa, kui vanemad või hooldajad annavad neile mitmekesist toitu ja järgivad riiklikke toitumisnõuandeid.
Jah, mõned lapsed on näiteks toidu suhtes valivamad kui teised, süües väga valikuliselt oma lemmiktoitusid. Uuringute järgi kipuvad küll toidu suhtes valivad lapsed olema teistest natuke väikesemad, kuid sellegipoolest normaalkaalus. Seega paistab praegu, et toidu suhtes valivus ei ole tervisele ohtlik. Kindlasti tasub vanematel silm peal hoida, et vähendatud toidusedelis oleks kõik vajalikud toitained olemas.
Teine lugu on lastega, kellel on kaasa sündinud mõni tüüpilist toitumist takistav füsioloogiline tegur, näiteks diabeet, aneemia või allergiad. Siis on tüüpilise dieedi rakendamine raske ja laps vajab näiteks eridieete või lisarohtusid. Õigel ajal sekkumine aitab kindlasti lapsel paremini areneda. Oluline on probleemi varajane märkamine koostöös arstiga. Samuti, kui vanematel on mõni toitumist takistav tegur tasub sellest arstile teada anda, sest mõned nendest teguritest on päritavad.
Eesti aruanded on leitavad siit ning viimase toitumisuuringu andmeid saab siit.
Aneemia probleemide ja sekkumiste ülevaate saab siit 
Ülevaate alatoitumusest maailmas saab siit. Kui pealkirjad panna google otsingusse, siis tulevad ka PDF-d välja.
Samuti soovitan lugeda seda artiklit Gibson, E. L., & Cooke, L. (2017). Understanding Food Fussiness and Its Implications for Food Choice, Health, Weight and Interventions in Young Children: The Impact of Professor Jane Wardle. Current Obesity Reports, 6(1), 46–56″