Kehakaal

Reno

2. jaanuar 2024

Kehakaal

Tere!

Olen 35-aastane mees. Pikkust on mul 176 cm. Oma kaalu ma ei tea, kuna kodus kaal puudub. Ma võin kaaluda umbes 85 kg. Füüsiliselt olen tugev, kuid kuna jäin töötuks ja ei ole ennast viimasel ajal eriti liigutanud, siis on kõht ette tulnud. Mul on soov hakata tervislikumalt elama. Suur pluss on minu puhul see, et ma pole kunagi suitsetanud, alkoholi tarvitanud, narkootikume tarvitanud ja tegelikult isegi mitte kohvi joonud. Karastusjooke olen ka vähe joonud. Kuna ma pole kõike seda teinud, siis ei ole ka ahvatlust nende asjade järgi.
Halb on see, et toitun viimastel aastatel ebaregulaarselt ja enamasti ebatervislikult. Seda oleks vaja võimalikult kiiresti muuta. Parim oleks lasta esimese asjana teha uuringud, mis minu kehas toimub ja kuidas on minu seisukord ning kas on mingeid aineid puudu või üle. Siis hakata toitumiskava järgi elama ja ennast rohkem liigutama. Paraku rahaliselt mul see hetkel võimalik ei ole aga lähitulevikus ehk juba on. Seega tuleks juba ise algust teha. Ma võiksin osta tavalise kaalu või diagnostilise kaalu ja hakata oma kehakaalu või kehakaalu ja rasvaprotsenti, veesisaldust jne. jälgima. Kui ma alguses ostan tavalise kaalu ja näiteks paari aasta pärast on vaja diagnostilist kaalu, et saaksin ennast ise kodus jälgida, siis tavalise kaalu ostmine ei tasu ära ja tuleks kohe diagnostiline kaal osta. Aktiivsusmonitor oleks ka hea mõte aga mõlemat ma endale hetkel lubada ei saa, kuna aktiivsusmonitor eeldab ka nutitelefoni olemasolu ja seda mul samuti pole.
Muidugi ma võin ka lihtsalt regulaarselt toituma hakata ja rutiini tekitada oma ellu ning sisetunnet järgima…, ka sellest oleks kasu. Mida Teie mulle soovitate? Algus on tehtud…, ma olen mõistnud, et ma nii edasi minna ei taha ja vajan oma ellu suurt muutust aga kuidas ma peaksin edasi liikuma? Tegelikult on ju kõik oma peas kinni ja tean, et tunnen ära, kui olen õigel teel ja mida rohkem ma pingutan, seda õnnelikum olen. Iseloomult olen eesmärgikindel ja töökas inimene…, lihtsalt mingitel perioodidel läheb asi käest ära.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kirjast on näha, et olete väga motiveeritud ja teil on endal juba päris palju asju läbi mõeldud. Tegelikult ei pea muudatuste tegemiseks üldse nii palju varustust olema, neid saab teha ka abivahenditeta. Samas on (tavaline) kaal väga heaks motivaatoriks kaalu langetamisel. Kui soovite ka täpsemalt välja selgitada, mida sööte ja toidust saate, siis vajate ka toiduainete kaalu. Toitumiskavad on head motivaatorid, kuid kuna need on tihti koostatud keskmisele inimesele, ei lähtu nad iga konkreetse inimese eelistustest ning seega ei pruugi jaksata neist väga pikalt kinni pidada. Pigem tuleks alustada väikestest muudatustest, sammhaaval, mida tunnete, et saaksite ilma suurema pingutuseta teha ning mis võiks kujuneda ka pikemaajaliseks harjumuseks. 
Kui teil on vähegi jaksu ja tahtmist, soovitan alustuseks pidada toidupäevikut, minimaalselt 10 päeva jooksul kirja panna kõik, mida sööte, toite kaaludes ja esialgu oma toitumist mitte muutes. Nii toimides näete, mis on teie toitumises valesti. Sealt edasi saate hakata tegema väikesi muudatusi, mis teile ei tundu keerulised, selleks, et muuta oma toitumist paremaks. 
Teine võimalus on vaadata üldsisi soovitusi ning leida sealt need, mida te hetkel ei tee, kuid oleksite nõus muutma. Panen siia mõned üldisemad soovitused, mille peale mõelda, kuid täpsemalt saab lugeda siit ja siit.
1) toidukordade regulaarsus – päevas võiks olla 3 põhitoidukorda ja kuni 2 oodet. Viimase aja teadusuuringud näitavad positiivset mõju kehamassile ka vahelduvpaastumise kasutamisel, näiteks kui sööte viimase toidukorra õhtul kl 18 ja esimese hommikul kl 9, siis on see vahe juba väga hea
2) toitude söömine kõigist viiest põhitoidugrupist ning õigete valikute tegemine toidugruppide sees
3) ise toidu valmistamine, võimalikult vähe magusaid-soolaseid näkse, valmis- ja pooltooteid
4) mõõdukad toidukogused, aeglane söömine, söömise ajal tegelemine ainult söömisega
Kindlasti oleks hea mõte ka suurendada kehalist aktiivsust. Liikuma peaks igapäevaselt. Selliseid tegevusi, mis ajavad peaaegu juba higistama-hingeldama, peaks nädalas kokku olema vähemalt 150 minutit.