Varia

Esimesele küsimusele vastab Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi vanemlektor Inna Kamenev: “Magneesiumanood on boileris, et ära hoida korrosiooni ning magneesiumioonid joogivees pole probleem. Kui boilerit kasutatakse normaalse vee kulu juures, siis mingit biokilet sinna tekkida ei tohi. (Kui vesi kaua seisab, siis võib ju kile tekkida, aga see on märk saastumisest).
Kuid boilerites on vee temperatuur umbes 55 – 60 C (ohutuse mõttes, et inimesed ennast ei kõrvetaks). Bakterid hävinevad temperatuuril, mis on kõrgem, 65 või 70 C (sõltub bakteritest); kui vee temperatuur on sellest madalam, siis võivad bakterid soojas vees areneda, paljuneda. Selle tõenäosus on väga väike ning loomulikult peab siis boileri sissevoolus ka baktereid olema ja muidugi vee kulu peab siis ka madal olema. Kui boilerivett kasutatakse toidu valmistamiseks, siis peab olema kindel toitevee kvaliteedis ning kuumutada või keeta läbi.”
Teisele küsimusele vastab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli biokeemia ja toitumisõpetuse õppejõud : “Lähtudes teadusartiklitest ja võttes arvesse joodi omadusi (oksüdatsioon ja sublimeerumine), siis on tõenäoline, et kuumuse toimel osa joodist kaotsi läheb. Joodi lisatakse lauasoolale peamiselt kaaliumjodaadina, kaaliumjodiidina ja naatriumjodiidina. Joodi kaod olenevad  küpsetamise viisist – kerge praadimise või üleüldse lühiajalise kuumtöötlemise korral on kaod vähimad (mõni protsent sisaldusest), pikaajalise kuumutamise korral jäävad kaod kirjanduse andmetel  alla 50% sisalduvast joodist (30-45% kanti). Jood toiduvalmistamise käigus tõenäoliselt täielikult ära ei kao. Joodisisaldust vähendab samamoodi ka jodeeritud soola hoidmine lahtiselt õhu käes.
Kadusid aitab vähendada soola lisamine toidule alles kuumtöötluse lõpus, mis on ka kooskõlas tervisliku toidu valmistamise  põhimõtetega – ära lisa soola enne, kui kõik muud maitseained on lisatud – see aitab vältida toidu ülesoolamist.”
Joodist võib lisaks lugeda siit ning toitainete kadudest toidu valmistamisel siit.

Boilerivee kohta lisasid oma kommentaari ka Maaeluministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Suurvarik ning Terviseameti Keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht: “Soovituse mitte kasutada boilerivett toidu valmistamiseks põhjustena tulevad kõne alla mõlemad võimalused, st nii boilerimaterjalidest vette erituvad ained kui ka biokile. Biokile võib tekkida tekkida juhul, kui boileri vee temperatuuri hoitakse bakterite elutegevuseks sobival temperatuuril (30—60 °C). Biokile muudab vee joogiks kõlbmatuks mikrobioloogilise reostuse tõttu. Enne, kui hakata boilerivett kasutama toidu valmistamiseks või joogiveeks, tuleks veenduda, kas tootja on boilerivee sellise kasutusotstarbe ette näinud (vt kasutusjuhendit). Kui lubatud ei ole, siis ei ole boileritootja hinnanud boileri materjalidest vette eritunud aineid sisaldava vee joomise või toiduks valmistamise mõju tervisele.”