Varia

Anonüümne

21. jaanuar 2010

Varia

Olete selle ala spetsialist, palun Teilt abi ja nõuannet!
Nimelt: Telekas oli saade, kus üks soomlane tahtis mingile toidulisandile müügiluba ning ta ei saanud seda kuna mingi komponent selles oli raviva toimega. Rimis ja Selveris (või oli see mingi muu kauplustekett) oli see toode samal ajal täiesti vabalt saadaval. Praegu on asi kuum ja ehk tehakse Eestis ka (seaduse)muudatusi selles osas!

” ” tekst www.toitumine.ee , Ravimiameti ning seadusandluse seisukohad.

Küsimus ja näide aaloe kohta: Isegi arstid tunnistavad, et aaloe on mõnes situatsioonis parem ravim kui mingi muu meditsiini poolt pakutav (näiteks põletushaavade ravimisel). Aaloest valmistatud tooteid müüakse toidulisanditena (isegi mahl on toidulisand!).
“Kuna aaloe kuulub “V”-tähisega taimede hulka, siis ei ole tegemist ravimiga. Juhul, kui aaloele omistatakse ravimi omadusi, siis määratletakse toode ravimina.”

“Mis vahe on toidulisandil ja ravimil? Kuigi väliselt on toidulisandid ja ravimid sarnased, on need erineva eesmärgiga tooted. Toidulisandid ei ole mõeldud haiguste ära hoidmiseks, ravimiseks või leevendamiseks. Toidulisandi ja ravimi erinevusteks võivad lisaks toote eesmärgile olla toimeaine kogus, turustamise kuju ja esitlemisviis.”

Aaloetooteid saab müüa seetõttu, et aaloe ei ole tabelis kirjas ravimina ning müügi ja kasutusõpetuses välditakse teatud väljendeid. See aga ei muuda aaloe toimet olematuks ja toidulisandeid ostame ikka parema tervise saamise eesmärgil, on ju nii!

80-98% aaloesisaldusega mahla või geeli saab müüa kuna määratluse järgi see ei ole ravim. Kui aga samas teha mingi 3% aaloe sisaldusega geel või mahlajook ning omistada selles olevale aaloele raviomadusi nt. “viidata haigusi ravivatele, tõkestavatele ja leevendavatele omadustele” siis on see ravim, ehkki sellises kontsentratsioonis tootel raviomadused puuduvad! Seaduse järgi tuleb nii välja! 3% sisaldusega toode on sel juhul ravitoimega ehkki ta seda ei ole, aga 98% sisaldusega toode kaotab sõnamängu tõttu vaat et kõik oma koostisosadki!

0,06 g taimede Peumus boldus või Tabebuia ipe droogi SuperGreens 1 liitris vees teeb selle kontsentratsiooniks 0,06:1000=0,00006% mis on võrreldamatu alkoholi 40 või 80% – ga. Ja alkoholi kasutatakse samuti peamiselt seespidiselt! Vein pidi südame-veresoonkonna haigusi ennetava toimega olema, maksakahjustustest eelistatakse vaikida… Miks alkoholi võib osta piiramatult kuid tervist tugevdavate toodete ostmine kui neis on väikseimgi kogus ravimtaime droogi, on keelatud? Alkohol on väga paljude surmajuhtumite põhjustaja (nii joobe kui ka terviserikete tõttu), toidulisandite tõttu pole minu teada keegi hinge heitnud.

“Paljudele lisaainetele on kehtestatud aktsepteeritav päevane lisaaine piirkogus (ADI). See on lisaaine piirkogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta.

Näiteks magusaine aspartaami E 951 ADI 0-40 mg kehakaalu kg kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene võib kogu elu jooksul ohutult tarbida päevas kuni 2400 mg aspartaami (40 mg x 60 kg = 2400 mg). Aspartaami lisatakse nt. karastusjookidesse suurimal lubatud määral 600 mg / kg kohta, siis võiks 60 kg kaaluv inimene päeva jooksul tarbida 4 liitrit aspartaamisisaldusega karastusjooki. 20 kg lapse puhul on Ohutu päevane aspartaamitarbimiskogus 800 mg (40 mg x 20 kg = 800 mg) ning selle kohaselt võib ohutult päeva jooksul tarbida 1,3 liitrit karastusjooki.”

Nüüd toon näiteks InnerLighti toote SuperGreens toidulisandi, mis sisaldab Peumus boldus ja Tabebuia ipe droogi, kasutusjuhendi järgi tuleb mõlemat 1 l kohta kuni 0,06 mg Kui päevas tarbida 4 liitrit jooki(harv juhus) siis saame seda 10x väiksemas koguses kui näiteks võetud aspartaami (tervistkahjustav aine nagu alkoholgi).

“Kes vastutab toidulisandi nõuetekohasuse eest? Toote ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja. Toidulisanditele kehtivad Euroopa Liidus ühesugused nõuded, ükskõik kas toodet müüakse poes, apteegis, käest kätte, posti või interneti teel. Ostes aga toidulisandi näiteks interneti kaudu väljastpoolt Euroopa Liitu, ei pruugi see vastata siin kehtivatele nõuetele. ”
InnerLighti tooted on EL-is registreeritud ja lubatud, Eestis aga keelati nende Internetist tellimine ehkki need tulevad EL-ist (Hollandist).

Minu ettepanek: Aktsepteerides alkoholi, söögisooda (retseptiravim süstelahusena), Coca-cola jm. toodete müügi lubamist võiksime sama teha ka tervislikemate toodete vallas. “Keelatud aineid” sisaldavaile toidulisanditele määrata ADI ja selle põhjal siis otsustada nende toodete müügiks/tellimiseks lubamine või keelustamine. Samas ei sooviks aaloetoodete müügi või tellimise keelustamist kui lõpuks avastatakse, et sellel on haigusi tõkestavaid omadusi.

InnerLight tooteid on käesoleval hetkel üpris tülikas tellida Soome või Lätisse ning siis sealt neid lasta Eestisse saata või tuua. Tõesti see on tülikas ettevõtmine nii minu välismaa tuttavaile kui ka mulle endale. Tänu neile InnerLight toidulisandeile ja pH-tasakaalu programmile on minu pere ja paljud teisedki saanud abi. Kuna siin on võrdses kohtlemises ilmne vastuolu siis palun Teie kui spetsialisti abi ja nõuannet: Mida saaks ette võtta, et Euroopa Liidus lubatud tervisetooteid saaks Eestis vabalt tellida ja et asi oleks loogiline ning terve mõistuse piires? Kuhu pöörduda, millele apelleerida? Kuidas seda lahendada?

Lugupidamisega Guido Daniel, Guido500@gmail.com

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kuna küsimuse teemavaldkond kuulub ennekõike Põllumajandusministeeriumi pädevusse, siis vastab küsimusele Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna toiduohutuse büroo peaspetsialist büroojuhataja ülesannetes Ursula Siim: “Toidulisanditele esitatavate nõuete ja Eestis toidulisandi turuleviimise protseduuri ülevaade asub Põllumajandusministeeriumi kodulehel, samuti on kasulikku infot Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel. Kui ettevõtja soovib hakata Eestis turustama toidulisandit, tuleb toote turuleviimisest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.
Mõned taimed võivad ühes EL liikmesriigis olla klassifitseeritud ravimiks, kuid teises olla lubatud ka toidus (sh toidulisandis). Kirjas mainitud taimede Peumus boldus ürt ja Tabebuia ipe vaik on Eestis määratletud ravimiks (vt Sotsiaalministri 13. aprilli 2005. a määrus nr 59 “Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord”). Ravimeid puudutavate küsimustega tuleks pöörduda Ravimiametisse.
Paljusid taimi leidub nii toidu kui ravimite koostises ja taimi võibki kasutada erineval eesmärgil. See erinevus tuleneb valmistusviisist, kogusest, väidetavast toimest. Taimedele omistatavad omadused ei ole universaalselt laiendatavad kõigile sellest taimest valmistatud toodetele. Teatud tingimustel ja piisava tõenduse olemasolul võib toidul tervisealaseid väiteid esitada, kuid ei tohi viidata toote haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Toidu eesmärk ei ole ravimine, kuigi sobiv toiduvalik kindlasti on heaks enesetundeks vajalik. Kui tootja soovib toidu kohta esitada väiteid, võtab ta ka vastutuse nende väidete teadusliku tõesuse eest. Mis eesmärgil kasutab tarbija ilma väiteta taimset toodet, on tema vaba valik – see võib olla lihtsalt maitseeelistus, mitmekesise toiduvaliku osa, usk mingisse toimesse.
Kirja autor on võrrelnud erinevate toidust saadavate ainete koguseid. Tuleks arvesse võtta, et kuigi kahte erinevat ainet võib võrdne kogus olla, võivad need siiski äärmiselt erinevate omadustega olla. Toidulisandi märgistusel on alati kasutusjuhend.
Enne toidulisandi tarbimist tasub nõu pidada tervishoiuspetsialistiga, kas üldse, millist ja kui palju toidulisandit oleks vaja tarbida. Interneti teel ravimeid ja toidulisandeid tellides tuleks olla väga ettevaatlik ja kriitiline nende kohta esitatava info suhtes.”