Söömishäired

Anonüümne

1. märts 2013

Söömishäired

Tere!
Olen 22.a naine, kaal on hetkel kuskil 65-67 kg vahel, pikkus 172 cm.
Umbes aasta tagasi hakkasin väga täpselt jälgima oma toitumist. Näiteks hakkasin pidama toidupäevikut, kuhu panen alati täpselt kõik toidukorrad kirja, et näha päevas tarbitud kaloreid. Samuti tegelen aktiivselt spordiga – suvel/kevadel/sügisel igapäev rattasõit või kepikõnd, ühe puhkepäeva luban ka. Talvel on peamiseks füüsiliseks aktiivsuseks igapäevane tempokas ca tunniajane jalutuskäik looduses.
Elustiili muutus tuli muidugi sellest, et ma sõin varasemalt väga palju magusat – šokolaadid, koogid jne, samas ei ole ma kunagi ülekaalus olnud, kuna olen füüsiliselt väga aktiivne (käin palju jala, ei kasuta autot vms). Magusa söömisest loobumine parandas märgatavalt enesetunnet.
Hetkel on mul päevas toidukordi kolm ehk hommik, lõuna ja õhtu. Vahepeal on lõunaoode ja õhtuoode (puuvili, pähklid vms). Ma toitun väga tervislikult – menüüst viskasin välja näiteks kõik maiustused, valge jahu tooted, igasugused vorstid, viinerid või kotletid, hapukoor, margariin/või jne. Ma saan öelda, et toitun väga mitmekesiselt – juur- ja köögviljad, pruun riis,tatar, läätsed, kana, kala, täisteratooted, puuviljad jne.

Minu probleem seisneb aga selles, et ma tunnen igapäev (iga sekund, iga minut) liialt muret oma figuuri ja kehakaalu pärast ning kogu aeg tiirlevad mõtted toidu ja kaalunumbri ümber – minu peamine eesmärk on olla sale ja terve ning hea väljanägemiseg ja kanda hästiistuvaid rõivaid. Ma tunnen aga, et minu pidev kalorite lugemine ja piinliku täpsusega toitumise jälgimine on muutunud haiglaseks. Lugesin buliimia sümptomeid, milles täheldasin kahjuks enda juures üsna mitmeid: Tugev kõhnumiskatse; söömise piiramine (proovin vähendada pidevalt portsjoneid ja mitte juurde tõsta toitu taldrikule, kui toit väga maitseb); mõtete keskendumine toidule; vahepealsed liigsöömishood (haaran vahel kõige järele, nii magusa kui soolase toidu ning ei suuda lõpetada õigel ajal ehk niikaua söön, kui hakkab tõeliselt halb), millele järgneb masendus, enesehalvustamine, painavad süümepiinad.
Buliimia puhul püütakse liigselt manustatud kaloritest lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Minu puhul peab paika see viimane väide – nt peale igat söödut toidukorda või kui tunnen, et olen rohkem söönud kui tavaliselt, lähen kiiresti trenni (jalutama, rattaga sõitma vms), et kalorid ruttu põleksid ja kaal mitte mingil juhul ei tõuseks.
Mida ma peaksin ette võtma? Kas minu puhul võib olla tegu “kerge buliimiaga”? Kuigi ma söön tervislikult ja tegelen spordiga, tunnen ma siiski koguaeg rahulolematust oma kehaga. Toitumine on mul nagu kinnisidee ning ma ei jaksa niimoodi enam elada, kus söömine ja kalorite lugemine on kui elu mõte. Kuna ma ei viibi hetkel kodumaal ja naasen koju suvel, siis ei ole minu ümber ka kalleid inimesi, kes mind toetaks ja annaks rohkem nõu, mida ma valesti teen ja kuidas edasi liikuda. Nii et hetkel tunnen end “oma väikse probleemiga üksi”.
Ette tänades!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Pigem võiks Teie puhul kahtlustada ortoreksiat või kujunemisjärgus anoreksiat. See on toitumishäire, kus inimene mõtleb väga palju söögile, püüab toituda väga tervislikult. Selleks, et täpset diagnoosi paika panna, tuleks pöörduda psühhiaatri poole. Tallinnas saab abi kahjuks vaid tasulisest Sensus OÜ-st, kuid Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust. Seni, kuni Teil pole võimalik psühhiaatri abi saada, tuleb oma jõududega hakkama saada. Ärge piirake nii tugevalt oma toitumist. Selline käitumine toobki endaga kaasa suuremad söömissööstud. Sööge sagedamini, väiksemaid portsjoneid korraga, ehk on sellest abi.