Natuke teistmoodi jõulujutt

On jõuluõhtu. Istud pere ja paari lähima sugulase-sõbraga pidulikus jõululauas. Oled ette valmistanud külma laua rosolje, süldi ja lihapallidega. Asute kõik näljaselt sööma. Ka väike tervitusnaps kuulub õhtu juurde. Kõik on  harras ja pidulik. Varsti kuulete koputust uksele. Jõuluvana on koti kingitustega ukse taha jätnud ning ise edasi tõtanud. Avate ülevas meeleolus kinke. Köögist tungivad tuppa hapukapsa ja verivorsti lõhnad. On taas aeg istuda lauda.

Sa tunned, et kõht on üsna täis, kuid jõuluõhtu pole ju jõuluõhtu ilma kapsa ega verivorstita.

Veidike jõulusinki, üks verivorstike, paar kartulit, tsipake hapukapsaid. Kõrvale seenesalatit, pohlamoosi ja marineeritud kõrvitsaid – kõike tahaks proovida! Sink on seekord nii hea, et võtaks tükikese veel. Jutuajamise vahele liiguvad käed iseenesest vaagna ja taldriku ning taldriku ja suu vahel.

Sa tunned, et kõht on juba ebameeldivalt täis, kuid kõik on ju nii maitsev!

Koristate mustad nõud ja paned kohvi tulele. Ahjust tuleb soe ja suussulav šokolaadikook, mis maitseb eriti hästi koos külma jäätise ning pokaali veiniga. See mahub juba söödud toidu  vahele ju veel ära  küll…

Sa tunned, et oled söönud liiga palju. Sul on paha olla. Sa tahaksid juua palju vett, kuid kõhtu ei mahu enam piiskagi. Õhtul voodisse minnes ei tule sul und ja sa vähkred terve öö.  Lubad endale, et homme sa nii palju ei söö.

Järgmisel päeval olete kutsutud ämma-äia juurde. Teisel jõulupühal tulevad külla sugulased. Laud on alati lookas, väikeste variatsioonide, kuid teatud kohustuslike elementidega. Koosistumised on pikad, kõhud täituvad iseenesest.

Sul on igal õhtul paha olla. Sa oled iga kord ülesöönud, mõnel korral ka liiga palju joonud. Sul on paha olla ka hommikuti. Sa astusid kogemata kaalu peale, nähtu hirmutas sind väga.

Iga päev kordub enam-vähem sama muster: hommikusöögiks kohv, töö juures mõnikord lõunasöök, teinekord niisama kommid-küpsised või muu näksimine, mida ikka jõuludeks igal aastal kingiks tuuakse. Kuna on jõulude ja aastavahetuse vaheline aeg, siis on tööd vähem, inimesed rõõmsamad, iga päev toob keegi kaasa koogi või muud head ja paremat, millele ei suuda öelda „ei“. Kõik õhtud on planeeritud ammu lubatud kohtumistega kas sinu või sõprade-tuttavate juures. Söögiks jätkuvalt verivorstid, hapukapsad ja muu traditsiooniline, kuigi neelud käivad juba ammu piima-klimbisupi järele.

Sa sööd ebaregulaarselt. Sa sööd korraga palju. Sa sööd palju magusat ja rasvast. Su õhtusöögid annavad kaugelt palju enam energiat, kui ette nähtud. Sööd ka siis, kui kõht ei ole tühi. Sa sööd igavusest või ka kohustusest – sest nii on pühade ajal kombeks. Sa sööd, et mitte solvata perenaist.

Sa viisid kaalu keldrisse peitu, kuigi oled üha enam veendunud, et ka kaalud toodetakse ilmselt sama põhimõttega kui autode spidomeetrid – näitamaks viis ühikut enam, kui on tegelik tulemus. Viis kilogrammi nädalaga juurde võtta ei ole ju ometigi võimalik.

Sa ei ole olukorraga rahul, aga ei oska ka midagi ette võtta. Sul ei ole aega ei korralikku sööki teha ega regulaarselt süüa. Sul ei ole teadmisi – saadaolev informatsioon toitumisest on liiga vastuoluline. Sa ei julge trenni minna. Sa arvad, et oled selleks liiga paks ja saamatu. Sa ei lähe ka välja jalutama, sest on liiga pime või liiga külm. Sa ei saa ju nii äkki midagi muuta – vaja planeerida ja hoogu võtta. Sul ei ole tahtejõudu. Sa sööd šokolaadi, et muret unustada.

Aastalõpp on lähenemas.  Külla tuleb mõnikord minna ka siis, kui oleksid parema meelega niisama kodus.

Sa oled tige oma mehe/naise peale, kes kutsus külla sõbrad ja sa pidid jälle nii palju sööma. Sa oled kade oma laste peale, kes oskavad söömisega piiri pidada. Tunned süümepiinu, et ei suuda olukorda muuta. Sa tahaksid tunda ennast jälle hästi.

Saabub aastavahetus. Olete perega sõprade juures. Igaüks on võtnud kaasa midagi söödavat, lisaks valmistate rikkaliku prae ka kohapeal. Ettevalmistused on tehtud. Pidulaud on lookas ja valik nii suur, et võtab silme eest kirjuks.  On aeg libistada selga pidukleit, vahetada teksad viigipükste vastu. Aga lukk ei lähe kinni… Lähed pidulauda vanas riietuses.

Sa oled oma välimuse ja selga mitteläinud riietuse (see oli ju uus ja mitte just odav…) pärast õnnetu. Oled oma nõrkuste pärast enda peale vihane. Sind ei huvita enam mitte miski. Sa sööd lohutuseks – kõik on niikuinii juba kadunud. Sa tahad tunda end sama rõõmsalt kui teised ning maitsvad palakesed tõstavad aegamööda su tuju kuni rusuv ülesöömistunne vajutab õnnelik-olemise-kaalukausi jällegi alla.

Kell lööb 12. Saabub uus aasta. Raketid tuhisevad taevasse, šampanjaklaasid kõlisevad, president peab kõnet.

Sa lubad, et uuel aastal sa …

Jõulumenüü analüüs

Jutukeses kirjeldatud „väike“ jõuluõhtu-söömaaeg andis energiat pisut, ja rasvu tunduvalt rohkem, kui vajaks üks täiskasvanud naisterahvas terve päeva jooksul. Lisaks sisaldas menüü neli korda rohkem soola, kui on soovitatav (20 grammi soola on piir, millega terve inimese organism suudab päevas toime tulla).

Kui tahad teada, kui palju sina jõuluõhtul ja aastavahetusel energiat-rasvu-süsivesikuid ära tarbisid, saad vaadata  veebilehe www.nutridata.ee toitumispäevikust.

Soovitused tervislikumateks jõuludeks

Kuna jõulud on vaid kord aastas, siis võiksid inimesed tegelikult sel ajal süüa seda, mida nad soovivad või mis on nende jaoks traditsiooniline.  Küll aga tuleks meeles pidada paari soovitust. 

• Mida väiksem on valik, seda vähem süüakse, sest inimesed kalduvad ka kõike proovima, mis lauale on pandud.
• Kuna jõululaua taga istutakse enamasti tunde ja ikka tahaks aeg-ajalt midagi näkitseda – kuigi kõht on ilmselgelt  juba täis, siis võiks rõhku panna puu- ja köögiviljadele või neist valmistatud salatitele.
• Pea söömisega piiri! Lõpeta söömine enne, kui tunned, et kõht on täis.
• Söö päeva jooksul regulaarselt! Ei tasu teha nii, et hommikul ja lõuna ajal ei söö, et õhtul rohkem mahuks.  Kindlasti tuleb päeva alustada hommikusöögiga ning ka lõunasööki ei tohiks vahele jätta.
• Tervisliku toidukorra aitab kokku panna taldrikureegel:
  • erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
  • põhitoit nagu kala, kana või liha võiks moodustada veerandi;
  • lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi.

• Kindlasti oleks hea söömise vahepeal liikuda, näiteks käia väljas jalutamas ning sisustada õhtut ka millegi muu kui söömisega – laua- või seltskonnamängudega ja muu meeldivaga.

Tagli Pitsi
Tervise Arengu Instiutuut