Söömishäired

Anonüümne

21. juuli 2013

Söömishäired

Tere!

Ma olen 27n ja viimase aastaga 10kg juurde võtnud. Vaatamata sellele, et nooremana on perearst mulle paar korda öelnud, et peaksin kaalus juurde võtma, pole mul kunagi toiduga tegelikult probleeme olnud. Lihtsalt numbrid olid väiksed 174cm juures 48kg.

Aga see kaal püsis mul mitte üle kiloste kõikumistega siia sinna ligi kümme aastat. Ei mäleta et oleks kunagi selle nimel pingutanud või kaloreid lugenud või dieeti pidanud. Lihtsalt ei mõelnud toidu peale. Sõin kui kõht tühjaks läks, keelatud toite polnud, aga maiustusi ja saiakesi või kiirtoitu tuli väga harva ette, sest tavaliselt tegin ise süüa. Lihtsalt meeldib süüa teha.

Natuke üle aasta tagasi lõppes mul 8 aastane kooselu ning reageerisin sellele halvasti. Hakkasin sööma. Peaaegu üleöö muutusid hamburgerid ja jäätis ja šokolaad igapäevaks toiduks. Kusjuures tavaliselt just õhtuti. Peale tööd. 2 kuuga viis kilo. Tundsin ennast halvasti, nõrgalt. Hakkasin trenni tegema ja toitumispäevikut pidama et tagasi rea peale saada. Jooksmas käima ja jõusaali tegema. Oli nagu võitlus tuuleveskitega. Mida rohkem piirasin toitu, seda suuremad isud tulid. Kaal tõusis ja tõusis. Tegin järjest aktiivsemalt trenni, jooksule ja jõusaalile lisasin jalgratta ja ujumise.

Kogu elu hakkas keerlema treeningplaani ja kalorite ümber. Ja tekkisid õgimissööstud. Terve päeva normaalselt toitunud läksin kell kümme õhtul poodi et veel pitsat ja saiakesi ja kooke koju tassida. Õgisin need kõik ära nii et ise ka ei saa aru kuidas mahtus. Siis tulid külmavärinad ja öö läbi higistamine ja unetus ja süümepiinad.

Alguses juhtus neid õgimissööste paari nädala tagant. Siis iga nädalavahetus. Siis juba mitu korda nädalas. Olen kokku arvutanud, et ühe sööstuga tarbin vahemikus 3000-6000kcal! Kuidas see üldse võimalik on?!

Tõenäoliselt see et olen aastaga vaid 10kg juurde võtnud ja ametlikult täitsa normaalkaalu piires on vaid tänu trennidele. Neid teen hommikul enne tööd ja õhtul peale tööd ja nädalavahetus lähen ja jooksen 2-3tundi ja siis sõidan veel paar tundi rattaga. Siit on tulnud ka aasta jooksul juba 2 ülekoormusvigastust.

Ma eiran sõpru ja kõike, sest mu elus on aega ainult söömiseks, trenniks, tööks ja magamiseks. Ma ei saaks isegi endale väljaskäimist või reisimist lubada kuna kogu mu sissetulek läheb toidule (ülepäevased sööstud on kulukas lõbu) ja jõusaali ja trenni varustusele.

Ma lihtsalt tahan oma elu tagasi! Ma ei taha iga ärkvel hetk mõelda toidu peale ja kalorite peale ja kogu aeg arvutada kui palju ma mis trenni tegema pean et kõik ära kulutada. :/ Ma olen proovinud neid sööste kontrollida ja ma ei tee kunagi näljapäevi. Söön alati hommikut ja lõunat ja õhtut ning kuus kuud kui kirja olen pannud päeva toidud pole mul kordagi alla 1500kcal päeva olnud.

Aga sööstud tulevad ikka ja jälle. Kõige rohkem mis vastu olen pidanud see suvi oli 6 päeva normaalset toitumist.

Ma ajan ennast hulluks selle asjaga.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

48 kg 174 cm pikkuse juures on väga tugev alakaal. Sellise pikkuse juures on normaalseks kaaluks vähemalt 56 kg. Seega, ka 58 kg on üsna alakaalu piiri peal ning tegelikult tohiks kaaluda isegi kuni 75kg. 
See ei olnud muidugi hea, et valisite alguses söömiseks nn rämpstoidu, kuid samas kilode juurdetulemine oli organismi jaoks kindlasti positiivne. Ennast nüüd näljutama ja kõvasti trenni tegema hakates aga reageeris organism selliste söömasööstudega. Ei nälgimine ega söömasööstud pole kumbki hea ning selline käitumine koos pidevale toidust-trennist mõtlemisele viitab toitumishäirete tekkele. Kuna toitumishäired on psühholoogilise tagapõhjaga ning ise nendega üldjuhul toime ei tulda, siis soovitan abi saamiseks kindlasti pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Vastavaid spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.