Kehamass vanemas eas

Normaalse kaalu leidmiseks võib kasutada kehamassiindeksi (KMI) leidmist.

  KMI= kehamass (kg) / [pikkus (m)]2

Vanemaealiste puhul loetakse alakaaluks, kui kehamassiindeks jääb alla 23 ja ülekaaluks, kui see on üle 29,9. Optimaalne oleks hoida kehamassiindeks vahemikus 25–27. Mida suurem on kehamass, seda enam koormab see liigeseid ja seda suuremad on riskid erinevate haiguste (nt diabeet, südame-veresoonkonnahaigused) tekkimiseks.

Tabel. Kehamassiindeksid vastavalt kehamassile ja pikkusele ning jaotumine ala-, normaal- ja ülekaalulisteks üle 65-aastaste inimeste puhul

Ülekaalu puhul ei ole vaja selle üle pidevalt muretseda, kuid sellega tuleb hakata tegelema.

Vööümbermõõt

Jälgima peaks kindlasti ka oma vööümbermõõtu. Vanemas eas naistel võib see olla kuni 89 cm, meestel 102 cm. Näiteks, kui vanema naisterahva KMI on 25 ehk tegemist on normaalkaaluga, kuid vööümbermõõt 91 cm, siis võib tema südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise risk olla kõrgem kui vanemal naisterahval, kelle KMI on 30 ehk tegemist on ülekaaluga, kuid vööümbermõõt on 80 cm.

Kehamassi langetamine

Kehamassi langetamiseks ei tohi söömist mõtlematult piirama hakata. Kehamassi on soovitatav langetada vaid spetsialisti (nt tervishoiutöötaja, toitumisnõustaja) nõuannete järgi. Kehamassi langetamine vajab väga läbimõeldud menüüd, mis on küll vähendatud energiasisaldusega, aga sisaldab piisavalt valke, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.

Läbimõtlematu ja kiire kehamassi kaotus toob kaasa selle, et organismist kaovad vesi ja lihased, kuid rasvkude jääb olulise muutuseta. Samuti halveneb organismi üldine toimimine, väheneb vastupanu haigustele, tekivad seedimisprobleemid jne.

Mitmekesine, tasakaalustatud ja soovitustele vastav toitumine ning lisaks piisav liikumine aitavad püsida õiges kehamassis.

Alakaal

Alakaal on vanemas eas suuremaks riskiteguriks haigustele kui kerge ülekaal.

Liiga vähe süües jääb puudu vajalikust energiast ja toitainetest. Vähene söömine ja madal kehamass võivad kaasa tuua nõrkustunde, väheneb iseseisev toimetulek ja elukvaliteet.

Soovimatu kaalulangus (see on rohkem kui 5% kehamassi langust algkaalust), näiteks üle 3 kilo ühe kuu jooksul, võib aga viidata mõnele haigusele. Sellisel juhul tuleks pöörduda perearsti poole, kes peaks küsitlema vanemaealistel tema toitumise ja tervise kohta ning teeb vajaduse korral analüüsid.

Alatoitumusega kaasnevad riskid

Pikaajalisest alatoitumusest või üksikute toitainete puudusest tingitud nähud ei ilmne kohe ja tervis halveneb aja jooksul. Nõrgeneb immuunsüsteemi, lihaskonna ja kopsude talitlus, aeglustub haavade ja luude paranemine.

Lisaks energia ja toitainete puudusele on alatoitumus ja suurem kehamassikaotus sulle vanemas eas ohtlik ka seetõttu, et sellega kaasneb lihasmassi ja -jõudluse kadu (sarkopeenia), mis suurendab nõrkust ja kukkumisriski. Mõnevõrra võib väheneda iseseisev toimetulek ja seeläbi langeda ka elukvaliteet.

Õige toitumine ja piisav liikumine aitavad nii alatoitumist kui ka kehamassikaotust ennetada.

Vanemaealisi ohustab alatoitumus teistest vanusegruppidest enam, eriti siis, kui elatakse üksi. Alatoitumus tähendab üldjuhul seda, et saadakse liiga vähe energiat (ja valke). Aga alatoitumusega on tegemist ka siis, kui pikaajaliselt on puudu teistest eluks vajalikest toitainetest (nt vitamiinidest-mineraalainetest), isegi siis, kui toiduenergiat saadakse piisavalt.

Alatoitumus võib tekkida, kui süüakse liiga harva, vähe ja/või ühekülgselt ühel või mitmel loetletud põhjusel:

• piiratud toiduvalik
• maitsemuutused (nt ravimite kasutamisel) ja (sellest tingitud) isupuudus
• rahapuudus
• haigestumine
• neelamisraskused
• suu ja hammaste halb tervis
• üksindus ja/või suhtlusvaegus jne

Alatoitumus võib olla tingitud ka teadmatusest või olla seotud mõne erakorralise sündmuse järgse perioodiga, nagu näiteks operatsioon või lähedase surm.

Alatoitumuse ennetamiseks võib abi olla järgmisest:

• Söö teadlikult  regulaarselt  (päevas  kolm  põhitoidukorda, 1–2 oodet) ka siis, kui isu ei ole
• Pigem söö sagedamini (kuid mitte üle viie korra päevas) ja korraga väiksemaid portsjone, kui et jätad mõne toidukorra vahele. Vajadusel võid veidi süüa ka hilisõhtusel ajal
• Lähtu nii palju kui võimalik toidusoovitustest, valides nende seast toidud, mis on meelepärasemad ja kergemad valmistada
• Jälgi, et saaksid piisavalt valke
• Peamiselt vaid energiat andvad joogid (nt mahla- ja karastus- joogid, nektarid, siirupijoogid, alkohol) asenda toitvamate jookidega (nt keefir, pett, harvemini mahl või puljong). Ära joo enne söömist ning ka söömise ajal püüa pigem toit korralikult läbi närida, mitte seda vedelikuga alla loputada
• Enne sööki värskes õhus jalutamine tõstab söögiisu, suitsetamine seevastu vähendab isu

Alatoitumuse ennetamine on lihtsam kui tüsistuste ravimine ja kaotatud kehamassi taastamine.