Gaasivalud

Gaasivaludeks e koolikuteks nimetatakse lapse sellist seisundit, kus ta alates kolmandast elunädalast on iga päev või vähemalt 4–5 päeva nädalas, umbes samal kellaajal teatud tunnid rahutu ja nutab ning teda on väga raske või isegi võimatu tavaliste võtetega rahustada.

Lapse käitumisest, hädakisast ning viisist, kuidas ta jalgu kõhule tõmbab ja seejärel sirutab, on selge, et last vaevavad kõhuvalud.

Kõhuvalude põhjuseks on soolespasm ja selle tagajärjel tekkinud sooleseina venitus sinna kogunenud gaasimullide tõttu. Ometi ei ole põhjus enamasti ema ega lapse toidus, vaid soolespasmides, mille teke on seotud sünnijärgse stressi ja emakavälise keskkonnaga kohanemisega. Seetõttu mööduvad gaasivalud tavaliselt iseenesest umbes kolme kuu vanuses, kui imik on harjunud väliskeskkonnast tulevate stiimulitega, tema närvisüsteem on muutunud tugevamaks ning tal ei teki enam üleväsimust.

Regulaarsete gaasivalude korral aitab kõik, mis vähendab lapse igapäevast stressi – mis tahes füüsiline lähedus, silitamine, masseerimine, süles ja kaisus hoidmine, kiigutamine, soojus, veeprotseduurid ja ennekõike imetamine.

Rinnalastel on vähem koolikuid. Kui imik on rahutu ainult aeg-ajalt mõnel päeval või ööl, siis võib põhjus olla küll toidus, mida ema eelmisel päeval sõi.

Laste tundlikkus on aga väga erinev ning võimatu on anda emadele ühesuguseid soovitusi.

Paljud emad võivad süüa kõike ilma, et see lapsele mõjuks, kuid paljudel emadel on 2–3 toiduainet, mille tarvitamisega peavad nad olema imetamise ajal ettevaatlikud. Need paar toiduainet on aga igal emal erinevad ning seetõttu tuleb need välja selgitada, jälgides lapse reaktsioone. Sagedamini on need sellised toidud, mille seedimine ka emal endal on problemaatiline ja vaevusi tekitav (näiteks õun, kapsas, sibul, leib, gaseeritud joogid vm).

Lihtsalt igaks juhuks suurt osa toiduainetest ema menüüst välja jätta ei ole otstarbekas, kuna tema vitamiinide ja mineraalainete vajadus on suurem kui tavaliselt.