Müüdid rinnapiima ja imetamise kohta

Rinna suurus ei ole oluline, tähtis on rinnanäärmete küpsus, mis saab oma lõpliku ettevalmistuse raseduse käigus. Nibu kuju võib tekitada raskusi imetamise alguses, kuid mõningase harjutamise tulemusena on esialgsed raskused ületatavad.

Suur osa imetamise õnnestumisest on seotud lapse õige imemistehnikaga. Tavaliselt on teise raseduse järgselt naistel rohkem piima ja hästiimeva lapsega võib järgmisel korral kõik laabuda.

Imetamise alguse täitumustunne möödub alati normaalselt teiseks–kolmandaks elukuuks ja rinnad muutuvad ”tühjaks” ja väiksemaks. See ei tähenda piima vähesust. Igaks juhuks võib kontrollida lapse kaaluiivet ehk seda, kui palju ta nädalas juurde võtab. Kui iive on hea, vähemalt 150 grammi nädalas, ei ole muretsemiseks põhjust.

Pumpamine ei ole normaalse imetamisega üldse vajalik. Enesekontrolliks ei sobi pumpamine üldse, sest laps stimuleerib rinda alati efektiivsemalt, kui mis tahes väline abivahend.

Esimesed kuus elukuud ei vaja laps midagi peale rinnapiima, ka mitte vett. Rinnapiimas on alati lapsele vajalik hästiimenduv vedelik olemas. Kuuma ilmaga küsib laps rinda tavaliselt sagedamini ja tagab sel viisil oma suurema vedelikuvajaduse. Pidev lisajoogi andmine võib sekkuda imetamise kulgu, sest lapse makku ei mahu enam vajalik kogus rinnapiima. Pikaajaliselt võib lisajoogi andmine põhjustada lapse isu vähenemist.

Rinnapiima kvaliteet on ema toidust praktiliselt sõltumatu. Kõik põhikomponendid: vesi, valgud, süsivesikud ja rasvad on lapsele õiges vahekorras olemas ka siis, kui ema toit on piiratud. Vesilahustuvate vitamiinide (C-vitamiin ja B-grupi vitamiinid) sisaldus on ainsana otseses sõltuvuses ema toidust. Veganitest emad peavad seepärast imetamise ajal jälgima D-, B12-vitamiinide, raua, kaltsiumi ja tsingi piisavat saamist. Rinnapiima kogus on otseses seoses lapse nõudmisega ja rinnapiima tekib nii palju, kui antud olukorras on vaja. Imik peaks rinda küsima vähemalt kaheksa korda ööpäevas ja kasvama keskmiselt 600-800 g kuus, siis on lapse toitmisega kõik korras. Sagedasem imetamine suurendab piima kogust ja rasvasisaldust.

Rinnad suurenevad juba raseduse ajal ja selleks, et nende kuju ei muutuks, tuleb kanda sobiva suurusega hästitoetavat rinnahoidjat. Esimestel sünnitusjärgsetel päevadel rind pisut suureneb, seejärel umbes teiseks elukuuks väheneb ja muutub ”pehmeks”. Imetamise kestusest rinna kuju ei muutu. Vahel võib naistel muutuda sünnituse järgselt ainevahetus ja suured muutused kehakaalus on siis näha ka rinna kujus.

Rinnapiim on erinevale välimusele vaatamata täpsele selline, nagu antud olukorras vaja. Laste normaalne imemiskäitumine võib olla erinev ja rahutus ei viita tingimata näljale. Kui laps ei võta ainult rinnapiima süües piisavalt hästi juurde, tuleks kontrollida tema söömise sagedust ja imemise efektiivsust.