Jood

Joodipuudust peetakse üheks kõige levinumaks toitainepuuduseks maailmas.

Jood:

• osaleb metabolismi kiiruse kontrollis ja organismi termoregulatsioonis (suurel määral tagatakse see kilpnäärme normaalse talitlusega ja seetõttu, et jood on kilpnäärme hormoonide koostises)
• on oluline valkude sünteesis. Joodi kestev defitsiit põhjustab probleeme väikelaste kasvus, nende organite ja vaimses arengus.

Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Defitsiidi sümptomiteks on täiskasvanutel struuma, südamepekslemine, külmakartus, kiire pulss ja arterite elastsuse vähenemine; lastel aeglane suguline areng ja kasv ning vaimne peetus. Joodipreparaatide kestvad megadoosid kahjustavad kilpnäärme hormonaalset tegevust.

Parimateks joodi allikateks on jodeeritud sool, kalad ja teised mereannid, juustud, muna, osad leivad ja jogurtid.

Vt täpsemalt soovitusi vanusegruppide lõikes vitamiiinide tarbimissoovituste tabelist.

Soovitatud päevane tarbimiskogus 150 μg sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

• 7 g jodeeritud soolas,
• 150 g tursas või suitsulõhes,
• 160 g juustus.

Kui toituda mitmekesiselt, järgides toidupüramiidis toodud toitude soovituslikke koguseid, on võimalik piisav kogus joodi probleemideta kätte saada.