Tsink

Tsink on üks keskseid mineraalaineid organismi rakkude arengus, kasvus ja paljunemises.

Tsinki on vaja:

• ligi 300 ensüümi koostises,
• vereloome protsessis osalemiseks,
• orgaanismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks ja DNA sünteesis,
• immuunsüsteemi toetamiskes ja haavade paranemiseks,
• inimorganismi antioksüdantses kaitses (nt on ta antioksüdantsete molekulide koostises), suguorganite arenguks, eesnäärme funktsioneerimiseks ning naissuguhormoonide aktiivsuseks,
• maitsmisretseptorite normaalse arengu tagamiseks,
• insuliini toime avaldumiseks.
• A vitamiini ainevahetuses ja nägemises

Toidus olevat tsingi omastamist pärsivad oksalaadid, fütiinhape ja mõned teised orgaanilised happed, aga toetavad loomset päritolu valgud. Soovitatavad tarbimiskogused kehtivad kombineeritud loomset ja taimset päritolu toitude söömise puhul. Seetõttu taimetoitlastele, kelle menüü põhineb peamiselt teraviljadel, soovitatakse segatoidulistele inimestele mõeldud soovitusest 25-30% kõrgemat tarbimiskogust. Parimateks tsingi allikateks on maks, liha, kamajahu, seemned, pähklid, juust, leib, kaunviljad, mereannid (krabid, räim), täisteratooted, munad.

Vt täpsemalt soovitusi vanusegruppide lõikes mineraalainete tarbimissoovituste tabelist

Soovituslik päevane tarbimiskogus 9 mg sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

• 100 g hautatud maksas,
• 180 g kuumtöödeltud sea- ja veiselihas,
• 150 g seemnetes-pähklites,
• 300 g juustus,
• 400 g kamas,
• 450 g leivas.

Kui toituda mitmekesiselt, järgides toidupüramiidis toodud toitude soovituslikke koguseid, on võimalik piisav kogus tsinki probleemideta kätte saada.