Otsitulemused: menüü

Toidusoovitustes juhindutakse toitumissoovitustest ehk inimese toiduenergia ja toitainete vajadusest. Toidusoovituste andmisel lähtutakse ka Eesti inimeste toitumisharjumustest ja võimalustest.

Üks portsjon on umbes 100 g ehk 1 peotäis kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Umbes pool köögiviljadest võiks süüa värskelt, pool kuumtöödeldult. Söö erinevaid vilju!

Vanemas eas mehi ja naisi ohustab vaegtoitumine, seda eriti siis, kui nad elavad üksi.

Tervislik toitumine on vajalik igas elueas, kuid eriti vanemas eas peab vältima riske, et mitte haigestuda südamehaigustesse, diabeeti, rasvtõvesse ega muudesse kroonilistesse haigustesse.

Kui inimesed on ülekaalulised, arvatakse tihti, et väljapääs ülekaalust vabanemiseks leidub dieedipidamises ning nii hakataksegi tihti enda peal katsetama igasuguseid dieete.

Kasvajate tekkepõhjusteks võivad olla suitsetamine, väärtoitumine, alkoholiga liialdamine, vähene füüsiline aktiivsus, infektsioonhaiguste põdemine, hormonaalse regulatsiooni häired ja palju veel teadmata tegureid.

Ole kursis lasteaia/kooli nädalamenüüga ja tee erinevaid valikuid koduseks lõunaks.
Värsked (tükeldatud) köögiviljad olgu kodus lapsele alati kättesaadaval.

Gaasivaludeks e koolikuteks nimetatakse lapse sellist seisundit, kus ta alates kolmandast elunädalast on iga päev või vähemalt 4–5 päeva nädalas, umbes samal kellaajal teatud tunnid rahutu ja nutab ning teda on väga raske või isegi võimatu tavaliste võtetega rahustada.

Allergilisus erinevate toiduainete suhtes on tihti pärilik ja võib välja kujuneda juba looteeas. Seetõttu võiks ema imetamise ajal vältida või tarvitada ettevaatlikult neid toiduaineid, mille suhtes ta ise või lapse isa on olnud lapsena või on ka praegu tundlikud.

Iiveldus ja oksendamine on kõige sagedasemad raseduse esimesel trimestril. Üldjuhul põhjustab iiveldus ja oksendamine kergeid ja mõõdukaid toitumise häireid.