Keskmine nitriti saadavus lihatoodetest ja joogiveest jääb Eesti laste puhul oluliselt alla lubatud ohutu koguse. Siiski tuleks väikelaste menüü koostamisel eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid ning kasutada toiduvalmistamisel värsket liha, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud toidu lisaainetena kasutatavate nitritite riskihinnangust. Eesti Maaülikooli teadlased hindasid Maaeluministeeriumi tellimusel toidu lisaainetena kasutatavate nitrititega (E249 ja E250) seotud riske 1-10 aastaste laste puhul. Uuringu eesmärk oli saada teada, kas nitritite tarbimine Eesti laste poolt ületab ohutut päevast kogust. Samuti selgitati välja peamised nitritite …
Uuenenud riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused seniseid nõuandeid pea peale ei keera, ühtegi toitu tervist kahjustavaks ei tituleeri ega keela tarvitamast. „Jätkuvalt on toiduvalikul oluline vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus,“ märgib toitumissoovituste töögrupi liige Sirje Vaask Tallinna ülikoolist. Võrreldes varasemaga on läinud laiemaks makrotoitainete piirid. „Valkude osa päevasest toiduenergiast võiks jääda vahemikku 10-20%, rasvadel 25-35% ja süsivesikutel 50-60%,“ selgitab Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. „Teaduslikud uuringud näitavad, et kui nii süüa, siis loob see eeldused hea tervise säilimiseks .“ …
Käes on aeg, millal asutused planeerivad oma töökogukonnaga pidulikumat ühist koosolemist ja pidusööke. Kuidas jõuluaja ja aastavahetuse laud katta selliselt, et kõhul oleks kergem, meel rõõmsam ning võib-olla säästaksite ka raha ja aega? Ühiselt korraldatud peolaud: mõtle ette, mida ja kui palju Kui korraldate peolaua, kuhu kõik peavad panustama, koostage menüü üheskoos. Jagades omavahel ära kaasavõetavad toidud ja kogused, saate tagada, et toidulaud oleks mitmekülgne ja toitu piisavas koguses. Läbimõtlemine aitab vältida jõulueelset stressi ja olukorda, kus kõik peavad sööma …
Üleminekueas tuleb süüa hästi mitmekesiselt, et igapäevatoidust saaks kätte kõik organismile vajalikud toitained. Üleminekuiga ehk perimenopaus Üleminekuiga on iga naise elus loomulik periood, mis kestab keskmiselt seitse aastat, reeglina vanusevahemikus 45–55 aastat. Sel perioodil toimuvad naise organismis muutused, millest paljud on põhjustatud naissuguhormoonide taseme langusest. Naissuguhormoonidel on naise organismis tervist kaitsev toime ning nende vähenemine võib tervist negatiivselt mõjutada. Östrogeenide kaitsev toime väheneb, sellest tingituna vere lipiidide profiil halveneb ja kõhusisene rasvkude suureneb – need on olulisemad põhjused, miks naistel …
Toidusüsteem, nagu iga tootmis- ja tarbimissüsteem, omab mõju elukeskkonnale, tervisele, sotsiaalsele keskkonnale ja majandusele. Selleks, et hoida keskkonda elamiskõlblikuna kõigile nii praegu kui ka tulevikus, peame pöörama oma toidule tähelepanu ka lähtudes keskkonnaaspektist. Tänapäeval vastutab toidutööstus (sh tootmine, transport, tarbimine) Euroopas ligi veerandi kasvuhoonegaaside tekke eest. Toidu tarbimise mõju keskkonnale on peamiselt seotud toiduks mõeldud toorme kasvatamise, tootmise ja töötlemisega, aga ka inimeste tarbimiskäitumisega. Mõju avaldavad kasutatava energia ja vee kogus, transport, maakasutuse viis, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, loomakasvatusest pärinevad …
Tervise Arengu Instituut (TAI) viib läbi kampaaniat, mis kutsub üles järgima toidupüramiidis esitatud tasakaalus ja mitmekesise toitumise soovitusi, keskendudes püramiidi alumises osas paiknevatele taimsetele toitudele ehk puu- ja köögiviljadele, marjadele, teraviljatoodetele ja kartulitele. Eesti elanike tegelikult söödud toitudest kokku pandud toidupüramiid on üsna tasakaalust väljas ning näitab, et soovituslikust oluliselt vähem süüakse köögivilju, täisteratooteid, kala ja pähkleid-seemneid, samas liialdatakse lihatoodete ning magusate ja soolaste näksidega. Seetõttu on üldine soovitus suurendada köögiviljade (sh kaunviljade), puuviljade, aga ka marjade, täisteratoodete ja kartulite söömist. …
Tervise Arengu Instituut (TAI) kogus Eesti elanikelt häid mõtteid, kuidas eriolukorra aeg nende söömis- ja liikumisharjumusi parandas. TAI toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi toob välja nipid, mis on väärt kasutamist ka pärast eriolukorda. Liikumine Eriolukorra ajal aknast välja vaadates paistis, et kui midagi ära keelata („püsi kodus“), siis on sellel just vastupidine, ning liikumisharjumuste osas positiivne toime. Oma panuse andis kindlasti soe kevad. Jooksjad, jalutajad ja rattaga sõitjad otsisid kodus istumisele vaheldust. Kuigi igapäevast „siblimist“ jäi vähemaks, ei …
Kokkuvõtlikud soovitused taimetoitlastele toitainete puuduse vältimiseks. Toitaine Soovitused puuduse vältimiseks Valgud, asendamatud aminohapped Varieerida taimet päritolu valkude allikaid; kaunviljad (oad, herned, läätsed, soja), teraviljatooted (sh n-ö pseudoteraviljad tatar ja kinoa), seemned-pähklid, sojatooted Rasvad, DHA Lisada menüüsse alfa-linoleenhapet sisaldavaid toiduaineid nagu rapsiõli, linaseemned, Kreeka pähklid, kanepi- ja tšiiaseemned A-vitamiin, β-karoteen Parimad taimset päritolu β-karoteeniallikad on eelkõige porgand ja maguskartul, aga ka kibuvitsamarjad, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, punane paprika, papaia, hurmaa. D-vitamiin D-vitamiini ei leidu omastuval kujul taimset päritolu toitudes (v.a …
Veganite toidusedelis on toitaineid, mille saamine nõuab eraldi tähelepanu. Enimlevinud puudujäägid esinevad B12– ja D-vitamiini ning joodi saamisel, mistõttu tuleb nende piisav tagamine hoolikalt läbi mõelda. Veel peavad veganid pöörama tähelepanu piisavale kaltsiumi, seleeni, oomega-3-rasvhapete ja A-vitamiini saamisele. Valkude (sh kõikide asendamatute aminohapete), B2-vitamiini, raua ja tsingi piisava saamise tagab see, kui menüü koostamisel lähtutakse tasakaalustatuse (erinevate toitude söömine kõikidest taimset päritolu toitude gruppidest), aga ka teistest ülaltoodud taimse toitumise põhimõtetest. B12-vitamiin B12-vitamiiniallikad on veganite jaoks toidulisandid ja selle vitamiiniga rikastatud tooted. …
Hästi läbi mõeldud ja kavandatud veganitoitumisega on võimalik toidust saada piisavalt peaaegu kõiki eluks vajalikke toitaineid. Võrreldes segatoitu söövate inimestega peaks veganite toidusedel sisaldama tavalisest rohkem kaunvilju ja pähkleid-seemneid. Neil toiduainetel on oluline osa selliste toitainete saamisel, mida tihti seostatakse just loomset päritolu toitudega: valgud (sh asendamatud aminohapped), raud, tsink, seleen ja asendamatud rasvhapped. Ka puu- ja köögivilju ning täisteravilju peaks veganid sööma rohkem võrreldes segatoiduliste toidusoovitustega. Nende söömine lihtsustab mitmete vajalike toitainete saamist. Veganite menüüsse peaksid kuuluma toidud, mida segatoiduliste …
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon 
