Menüü

Lisatud suhkrud lasteasutuste toitudes – mida nendega teha?

Hiljuti küttis kirgi teema, et lasteasutustes pakutavad toidud on tihti liiga magusad. Lasteasutuste menüüdele kehtivad kindlad nõudmised – kui palju peab laps energiat saama, kui suure osa sellest peavad andma valgud, rasvad ja süsivesikud, kui palju peaks toit sisaldama teisi toitaineid. Süsivesikud peaksid saadavast energiast andma umbes pool. Meie toidus peaks suurem osa süsivesikutest tulema teraviljatoodetest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, veidi väiksem osa piimatoodetes sisalduvast laktoosist ning kuni 10% energiast võib tulla ka lisatud suhkrutest. Süsivesikute alla kuuluvad …

Suhkruga aitab toime tulla värske toidu söömine

Suhkrud moodustavad lahutamatu osa meie toidulauast, sest süsivesikud on meie organismile hädavajalikud energiaallikad. Ometi tehakse kampaaniad ja plaanitakse makse lisatud suhkrute vastu. Kuidas siis suhkrutega toime tulla?   Iseenesest pole suhkrutes midagi halba. Suhkrud on lihtsalt organismi poolt omistatavad süsivesikud, mis annavad meile elutegevuseks energiat. Laste ja loomade magusa-armastus näitab samuti seda, et suhkrud on organismile vajalikud. Lisatud suhkrud teeb «halvaks» see, et me kipume neid liiga palju saama. Kuid samamoodi võiks «halvaks» pidada üleliigselt saadud rasvu või valke. Põhiline probleem ei …

Soolasisaldus erinevates toiduvalikutes

„Korralik” jõuluistumine külma ja sooja laua ning magusata, ilma alkoholita (annab ca 1700 kcal, täiskasvanud naisterahva keskmine vajadus 2000 kcal/p)   Kogus, g Naatrium, mg Sült 50 409 Kartulisalat 100 234 Rosolje 100 818 Rukkileib 40 176 Või 5 30 Soolaheeringas 25 455 Hapukoor 25 11 Kartul, keedetud soolata 100 1 Hautatud hapukapsas, sealihaga 150 446 Ahjus küpsetatud sea kaelakarbonaad 50 36 Verivorst 100 428 Kõrvits, marineeritud, vedelikuta 50 9 Pohlamoos 30 13 Kringel 50 202 Piparkook 50 97 Mandariin …

Kuidas anda edukalt toitumisalast nõu?

Ühest küljest on teadlikkus tasakaalustatud toitumise ja mõõduka füüsilise aktiivsuse vajalikkuse osas aasta-aastalt tõusnud. Teisalt on meedias leviv info tervisliku toitumise, erinevate kehakaalu reguleerivate vahendite ja muu säärase kohta niivõrd ülevoolav ja kohati ka vastuoluline. Tekitades olukorra, et üha rohkem inimesi on kaotanud kontakti iseendaga ja vajavad suuniseid harjumuste muutmiseks. Kuigi väga paljud loodavad toitumisnõustamise käigus saada väga konkreetseid juhiseid – justkui veeretades vastutusekoormat kellegi teise õlule – siis tegelikkuses on nõustamisprotsess nõustaja ja kliendi ühine looming. Selle käigus seatakse …

Toitumisprogramm NutriData on uuenenud

Hea toitumisprogrammi kasutaja Meil on hea meel teatada, et eelmise nädala lõpus avalikustasime NutriData pikaleveninud arendused. Sellega seoses lisandus hulk uusi võimalusi menüüde paremaks planeerimiseks ja analüüsimiseks, seda nii tavakasutajatele kui ka toitlustusega tegelevatele ettevõtetele. Programmi kasutusmugavuse tõstmiseks valmis nutiseadmetele sobilik veebiversioon. Nüüd on võimalik otsinguakent sulgemata valida toidukordasid, kuhu alla toitusid sisestada. Samuti lisandus võimalus kopeerida toidukordasid või päevi : näiteks kui eelmise päeva õhtusöögiks söödi sama toitu, mis järgmise päeva lõunaks, ei pea enam kõike uuesti sisestama. Menüüsid …

Suvi – hea aeg vigade paranduseks

Õppurid üle Eestimaa said just tunnistused. Kuidas olid lood aga sinu kujutletava tunnistusega söömise-liikumise vallas? Eesti hiljutise toitumisuuringu andmed toovad eestimaalaste peamiste söömisalaste murekohtadena välja kala ja köögiviljade liiga vähest ning magusa liiga suurt tarbimist. Kas sinu tunnistusel ilutseb puu- ja köögiviljade taga suur rasvane viis – vähemalt viis portsjonit päevas? Kuidas olid lood kalasöömisega? Või kas magusaportsjonid mahtusid päevanormidesse? Suvi on küll ühest küljest ahvatluste aeg, kuid teisest küljest on ka rohkem aega oma söömisele mõelda. Seda eriti seetõttu, …

Südame magus elu

Aprill on südamekuu. Juba 24. aastat on Eestis väga paljud inimesed just aprillis, algselt südamenädala ja eelmisest aastast südamekuu raames, pannud aluse oma südame magusamale elule. Nende aastate jooksul on jagatud igakülgseid teadmisi südamehaiguste riskitegurite kohta, antud  võimalus kontrollida oma südame seisukorda, kaasa lüüa südamesõbralikel liikumispäevadel ja on läbi viidud palju muid kogu rahva südametervist parandavaid tegevusi. Sel aastal on luubi all südame ja suhkru seosed. On teada, et peamised südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, …

Süsivesikute ja suhkrute vajadus

Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, kattes reeglina umbes pool organismi energiavajadusest.  Kõik süsivesikud (sh süsivesikulised kiudained) kokku peaksid andma täiskasvanutel ja üle kahe aasta vanustel lastel 50-60% päevasest soovituslikust toiduenergiast. Süsivesikutest saadav energia pärineb peamiselt suhkrutest ja tärklisest, vähem kiudainetest ja polüoolidest. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, et tagada efektiivne toimimine. Lisaks toidus (näiteks puuviljades, marjades, mees, mahlas jne) looduslikult leiduvale glükoosile tekib glükoosi ka toidus sisalduva tärklise ja sahharoosi lagunemisel seedekulglas. Tärklist ja sahharoosi sisaldavad …

Suhkur ja magusained

Suhkruid ei tasu karta, aga enda ja oma pere tervise huvides tasub suhkrute ja toitumisega kursis olla. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult. Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus,  mida sellisel juhul nimetatakse lisatud suhkruteks.  Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10% soovituslikust energiast. Ideaalis võiks see olla alla 5%. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks tema menüüs olema süsivesikuid 250-300 g. Seejuures peaks lisatud suhkrute kogus kõikides toitudes kokku jääma alla 50 grammi päevas. Mitmekesine ja …

Uued riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused on avaldatud

Toitumissoovitused on teaduslikel uurimistulemustel põhinevad soovitused toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks. Nendest lähtuvad omakorda toidusoovitused, mis annavad soovitusi igapäevaseks toitude valikuks. Peamised põhimõtted on jäänud samaks. Toiduvalikul on jätkuvalt kõige olulisem selle vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. Uued toitumissoovitused on muutunud paindlikumaks – makrotoitainete ehk valkude, rasvade ja süsivesikute soovitatavad tarbimisvahemikud on läinud laiemaks. Kui varem oli soovitatav valkude osatähtsus kogu päevasest energiast 10-15 protsenti, rasvadel 25-30 protsenti ning süsivesikutel 55-60 protsenti, siis nüüd on need vastavalt …