Aprill on südamekuu. Juba 24. aastat on Eestis väga paljud inimesed just aprillis, algselt südamenädala ja eelmisest aastast südamekuu raames, pannud aluse oma südame magusamale elule. Nende aastate jooksul on jagatud igakülgseid teadmisi südamehaiguste riskitegurite kohta, antud võimalus kontrollida oma südame seisukorda, kaasa lüüa südamesõbralikel liikumispäevadel ja on läbi viidud palju muid kogu rahva südametervist parandavaid tegevusi. Sel aastal on luubi all südame ja suhkru seosed. On teada, et peamised südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, …
Pane tähele! Riiklikud soovitused on muutunud ja alljärgnevad andmed on uuendamisel. Kehtivad soovitused leiad tabelraamatust. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, kattes reeglina umbes pool organismi energiavajadusest. Kõik süsivesikud (sh süsivesikulised kiudained) kokku peaksid andma täiskasvanutel ja üle kahe aasta vanustel lastel 50-60% päevasest soovituslikust toiduenergiast. Süsivesikutest saadav energia pärineb peamiselt suhkrutest ja tärklisest, vähem kiudainetest ja polüoolidest. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, et tagada efektiivne toimimine. Lisaks toidus (näiteks puuviljades, marjades, mees, mahlas jne) looduslikult leiduvale glükoosile …
Pane tähele! Riiklikud soovitused on muutunud ja alljärgnevad andmed on uuendamisel. Kehtivad soovitused leiad tabelraamatust. Suhkruid ei tasu karta, aga enda ja oma pere tervise huvides tasub suhkrute ja toitumisega kursis olla. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult. Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus, mida sellisel juhul nimetatakse lisatud suhkruteks. Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10% soovituslikust energiast. Ideaalis võiks see olla alla 5%. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks tema menüüs olema süsivesikuid 250-300 g. Seejuures …
Toitumissoovitused on teaduslikel uurimistulemustel põhinevad soovitused toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks. Nendest lähtuvad omakorda toidusoovitused, mis annavad soovitusi igapäevaseks toitude valikuks. Peamised põhimõtted on jäänud samaks. Toiduvalikul on jätkuvalt kõige olulisem selle vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. Uued toitumissoovitused on muutunud paindlikumaks – makrotoitainete ehk valkude, rasvade ja süsivesikute soovitatavad tarbimisvahemikud on läinud laiemaks. Kui varem oli soovitatav valkude osatähtsus kogu päevasest energiast 10-15 protsenti, rasvadel 25-30 protsenti ning süsivesikutel 55-60 protsenti, siis nüüd on need vastavalt …
Eesti noorte kofeiini keskmine saadavus toidust jääb ohutu tarbimise piiresse. Siiski on 14-17-aastaste vanusegrupis noori, kes peaksid vähendama kofeiini sisaldavate jookide, sh nii energiajookide kui ka kohvi ja tee tarbimist, selgub Maaeluministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi antud riskihinnangust. Tervise Arengu Instituut viis 2016. aastal läbi riskihinnangu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas kofeiini tarbimine Eesti laste, noorte ja täiskasvanute seas vanuses 10-24 aastat ületab Euroopa Toiduohutusameti avaldatud riskihinnangus esitatud ohutuid koguseid. Uuringus tugineti aastatel 2013-2015 Eestis läbi viidud Rahvastiku toitumise …
B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus. Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks (ehk nende imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga) on A-, D-, E- ja K-vitamiinid. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad C-vitamiin ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 …
Kuigi liigne kehakaal võib olla valede söömis- ja liikumisharjumuste tagajärg, ei tohiks tervislikku toitumist defineerida läbi selle, mida tuleks süüa, et langetada kaalu, vaid hoopis läbi selle, mida toidust peaks saama, et olla terve. Tervislik ja tasakaalustatud toitumine on väga individuaalne, mistõttu üheseid, kõikidele inimestele kehtivaid soovitusi anda ei ole õige. Energia- ja toitainete vajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, füüsilisest aktiivsusest ja ainevahetuse eripäradest. Ebaregulaarne toitumine, liialdamine suhkru- ja rasvarohkete toitudega ning vähene köögiviljade söömine on küll põhilised vead, …
Paljud bioaktiivsed ühendid omavad antioksüdantseid omadusi. Need on valdavalt taimedes leiduvad ühendid, mis ei ole küll esmavajalikud toitained, kuid mis siiski võivad omada positiivset efekti tervisele. Kõige rohkem bioaktiivseid ühendeid sisaldavad puu- ja köögiviljad ning marjad. Puu- ja köögiviljadest saadav kasu ja nende suur (antioksüdantsete omadustega) bioaktiivsete ainete sisaldus aitab oluliselt vähendada riski haigestuda kroonilistesse haigustesse, eriti südame-veresoonkonnahaigustesse ja mõningatesse vähkkasvajate vormidesse. Bioaktiivsete ühendite sisalduse rohkuse taimedes tunneb ära värvi järgi: sügavpunane (kirsid, tomatid), oranž (porgandid), kollane (mais ja mango) …
Tervise Arengu Instituut ootab tervisest hoolivaid söögikohti osalema kampaanias „Köögiviljad kaalu ei kasvata“. Soovime suunata inimesi valima köögiviljarikkamaid toite. Kampaaniat korraldatakse seitsmendat korda. Seekord on juba registreerunud teiste tervislikku toitumist väärtustavate söögikohtade hulgas näiteks restoran Olde Hansa, tervisetoitu pakkuv kohvikukett Mamo, kohvik-restoran Babulja, Kubija hotell, Villa Wesset, R-Kiosk jt. Kampaania ajal ootame liitunud söögikohtadelt köögiviljarikaste toitude erimenüüsid või sooduspakkumisi. Menüüd ja pakkumised pannakse üles kampaania veebilehele www.toitumine.ee/kampaania/viljad eesti ja vene keeles, neile lisatakse toitlustuskoha logo ning link kodulehele, samuti hinnad. Kampaania ajal …
Kui rääkida toitumisest, siis alati leidub inimesi, kes ütlevad, et nad sööksid muidu küll tervislikult ja nii nagu soovitatakse, ent see on liiga kallis. Uute toitumis- ja toidusoovituste valguses oleks paslik vaadata, kas ja kuivõrd kallim on normaalne söömine võrrelduna kiire ja „odava” söömisega. Selleks sai Tervise Arengu Instituudi toitumisprogrammis NutriData (www.nutridata.ee) koostatud kaks kahe päeva menüüd eeldusel, et nendel päevadel süüakse kõik toidukorrad kodus. Mõlemad menüüd annavad keskmiselt ca 2000 kcal päevas, mis vastab täiskasvanud naisterahva keskmisele päevasele energiavajadusele. …
tai
Tervisliku toitumise informatsioon
