Menüü

Toiduenergia vajadus vanemas eas

Seoses vananemisega väheneb igapäevane füsioloogiline energiavajadus, peamiselt lihasmassi ja kehalise aktiivsuse vähenemise tõttu. Energiavajadus on väga tugevalt seotud eluviisiga, kuid sõltub ka soost, vanusest, kehamassist jm. Aktiivsemad ja rohkem liikuvad inimesed vajavad rohkem energiat kui need, kes suurema osa päevast istudes veedavad. Keskmiselt vajavad vanemas eas mehed päevas umbes 1800–2100 kcal ning naised 1600–1800 kcal. Tabel. 70-aastaste ja vanemate inimeste ligikaudsed keskmised päevased energiavajadused (kcal)   MEES NAINE   60 kg 70 kg 80 kg 60 kg 70 kg 80 …

Hästi kavandatud veganitoitumine

Toitumine mõjutab oluliselt inimeste tervist. Toiduvalikud mängivad rolli ka puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamisel ehk selles, kuidas toitu kasvatatakse, toodetakse, transporditakse, pakendatakse, tarbitakse. Enne, kui langetad otsuse loomset päritolu toidust täielikult loobuda, mõtle läbi järgmised punktid: tegelikud põhjused, mis on mind sellise otsuseni viinud – kas selleks on keskkonnakaitse, eetilised tõekspidamised, loomade heaolu, minu kehakaal, tervis või hoopis midagi muud. Kas nende põhimõtete järgimiseks on vaja loomset päritolu toidust täielikult loobuda või piisab ka leebematest piirangutest? kas peale pühendumuse on mul …

Teismeliste energia- ja toitainete vajadus

Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast. Laste kehamass varieerub väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste puhul keha suhteliselt suurt rasvasisaldust ning seda, et eelkõige tuleb energiavajadust hinnata keha rasvavaba massi järgi. Seetõttu on soovitatav ülekaaluliste laste puhul määrata energiavajadus nende pikkusele vastava normaalkaalu juures. Teismeliste keskmine ööpäevane …

Pane puder podisema!

Hommikusöök peaks olema  päeva olulisim toidukord. Annab see ju energiat päeva alustuseks ning erinevaid toitaineid organismi kogu päevase vajaduse katmiseks. Hommikusöögi söömine aitab olla tähelepanelikum, erksam, suurema keskendumisvõimega. Ühe levinuima hommikusöögivalikuna soovitatakse süüa putru. Kahjuks näitavad toitumisuuringud, et inimesed söövad putrusid liiga vähe – heal juhul ehk pool soovituslikust kogusest, kui sedagi. Keskmise energiavajadusega (2000 kcal) inimene võiks päeva jooksul süüa vähemalt ühe taldrikutäie putru.  Putru võib valmistada väga erinevalt kasutades selleks mitmesuguseid teraviljahelbeid, -kruupe või -jahusid (kaera, odra, rukki, …

Miks peaks sööma puu- ja köögivilju ning marju?

Kui söömise osas antakse soovitusi, siis pea alati jääb kõlama, et inimesed peaksid sööma rohkem puu- ja köögivilju ning marju. Soovitatakse vähemalt viit peotäit päevas. See on kokku umbes 500 grammi ehk 300 grammi köögivilju ning 200 grammi puuvilju-marju. Kuigi need grammid võivad tunduda hirmutavalt suured, siis lisades hommikupudrule marju, jälgides prae söömisel taldrikureeglit (pool taldrikust võiksid moodustada köögiviljad näiteks hautatult ja/või salatina), süües ooteks ühe puuvilja ning õhtusöögigi juurde võttes veidi puu- ja köögivilju, ei ole sellise koguse söömine …

Laste energia- ja toitainete vajadus

Energiavajadus Väikelaste energia tarbimine on ühe kilogrammi kehamassi kohta suurem kui täiskasvanutel, kuna neil kulub osa energiast kasvamisele. 2–3-aastastel lastel kulub kasvamisele ligikaudu 3% ning vanematel lastel alla 2% saadud energiast. Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast. Laste kehamass varieerub vanusegrupisiseselt väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste …

Imikute energia- ja toitainete vajadus

Kuna laste magu on väike, siis vajavad nad võrreldes täiskasvanute toiduga teistsugust toitu. Imikute puhul peab ka vähene neile antav kogus toitu sisaldama suurt energia- ja toitainete hulka. Imikute toitumisel ei ole ruumi vähese toiteväärtusega toitudele ja lisavedelikele. Täiskasvanud võivad mõnda aega hakkama saada ka keha säilitatud toitainete varudega, kuid imikutel need varud puuduvad ja nad vajavad oma kiire kasvu juures kõiki toitaineid – süsivesikuid, valke, rasvhappeid, vitamiine ja mineraalained jne. Energiavajadus Esimesed viis aastat on lapse arengus periood, mil …

Õuna tervisekasu tuleb bioaktiivsetest ühenditest

Kuigi enamik meist teab ütlust, et “üks õun päevas hoiab arsti eemal”, ei tule õuna n-ö tervisekasu peamiselt mitte vitamiinidest-mineraalainetest, vaid temas sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest. Päevas võiks süüa ühe õuna, õunahooajal ehk pisut enamgi. Toidusoovituste järgi peaks sööma keskmine täiskasvanu päevas umbes 200 g puuvilju, samas tuleks neid varieerida, mitte süüagi ainult õunu. Kui 200 grammi õunu (üks õun diameetriga umbes 7-8 cm) annab meile umbes 90 kcal, siis süües päevas ära juba viis sellist õuna, oleme saanud ligi 500 …

Toitumine luu- ja lihashaiguste korral

Vanemaealistel inimestel esineb sageli osteoartroosi, reumatoidartriiti, liigeste kangust, lihaste- ja kõõluste jäikust.
Tasakaalustatud mitmekülgne dieet on oluline ka luu- ja liigesehaiguste ennetamisel. Tasakaalustatud dieediga on võimalik parandada kõhr- ja luukoe ainevahetust ja soodustada liigesevedeliku moodustamist.