Tervisliku toitumise informatsioonC-vitamiin ehk askorbiinhape
C-vitamiini puuduse seisund võib ilmneda vähenenud oksüdeerumisvastaste võimekuse, kurnatuse ja ärrituvusena. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut.
Otsitulemused: C-vitamiin
Kevad tuleb koos C-vitamiiniga
Kevad on käes ja koos loodusega ärkab talveunest ka meie organism. Et keha peale pikka talveperioodi kevadtuultele vastupidavamaks muuta, on vaja seda turgutada toiduainetega, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Nii on kevadväsimuse ja külmetushaiguste edukal tõrjumisel oluline osa rohkelt C-vitamiini sisaldavatel toiduainetel. Lisaks organismi vastupanuvõime tõstmisele infektsioonhaiguste ja põletike suhtes ning väsimust ja stressi peletavatele omadustele, on C-vitamiin ka antioksüdant. Seejuures vähendab see rasvhapete ning A-, D-, E-, B1- ja B2-vitamiinide oksüdatsiooni ning kaitseb valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade …
Soovitused toitainete puuduse vältimiseks
Kokkuvõtlikud soovitused taimetoitlastele toitainete puuduse vältimiseks. Toitaine Soovitused puuduse vältimiseks Valgud, asendamatud aminohapped Varieerida taimet päritolu valkude allikaid; kaunviljad (oad, herned, läätsed, soja), teraviljatooted (sh n-ö pseudoteraviljad tatar ja kinoa), seemned-pähklid, sojatooted Rasvad, DHA Lisada menüüsse alfa-linoleenhapet sisaldavaid toiduaineid nagu rapsiõli, linaseemned, Kreeka pähklid, kanepi- ja tšiiaseemned A-vitamiin, β-karoteen Parimad taimset päritolu β-karoteeniallikad on eelkõige porgand ja maguskartul, aga ka kibuvitsamarjad, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, punane paprika, papaia, hurmaa. D-vitamiin D-vitamiini ei leidu omastuval kujul taimset päritolu toitudes (v.a …
Toitained, mis vajavad veganitoitumisel enim tähelepanu
Veganite toidusedelis on toitaineid, mille saamine nõuab eraldi tähelepanu. Enimlevinud puudujäägid esinevad B12– ja D-vitamiini ning joodi saamisel, mistõttu tuleb nende piisav tagamine hoolikalt läbi mõelda. Veel peavad veganid pöörama tähelepanu piisavale kaltsiumi, seleeni, oomega-3-rasvhapete ja A-vitamiini saamisele. Valkude (sh kõikide asendamatute aminohapete), B2-vitamiini, raua ja tsingi piisava saamise tagab see, kui menüü koostamisel lähtutakse tasakaalustatuse (erinevate toitude söömine kõikidest taimset päritolu toitude gruppidest), aga ka teistest ülaltoodud taimse toitumise põhimõtetest. B12-vitamiin B12-vitamiiniallikad on veganite jaoks toidulisandid ja selle vitamiiniga rikastatud tooted. …
Hästi kavandatud veganitoitumine
Toitumine mõjutab oluliselt inimeste tervist. Toiduvalikud mängivad rolli ka puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamisel ehk selles, kuidas toitu kasvatatakse, toodetakse, transporditakse, pakendatakse, tarbitakse. Enne, kui langetad otsuse loomset päritolu toidust täielikult loobuda, mõtle läbi järgmised punktid: tegelikud põhjused, mis on mind sellise otsuseni viinud – kas selleks on keskkonnakaitse, eetilised tõekspidamised, loomade heaolu, minu kehakaal, tervis või hoopis midagi muud. Kas nende põhimõtete järgimiseks on vaja loomset päritolu toidust täielikult loobuda või piisab ka leebematest piirangutest? kas peale pühendumuse on mul …
Kuidas kokkuostetud kuivaineid ja purgisuppe targalt kasutada?
Tervise Arengu Instituudi poole on pöördutud küsimustega, kuidas saaks praeguses olukorras siiski tagada mitmekesist ja tasakaalustatud söömist. Meie toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi annab soovitusi, mida oleks hea silmas pidada ja lisab ka näidismenüü inspiratsiooniks, kuidas luua tasakaalustud toidulauda. Täiskasvanud mõõdukalt aktiivse naisterahva päevane energiavajadus on umbes 2000, mehel umbes 2600 kcal. Täpne energiavajadus sõltub peale inimese vanuse ja soo väga palju ka tema füüsilisest aktiivsusest, aga ka muust. Näiteks on energiavajadus mõnevõrra suurenenud haigestumise korral, kui organism peab haigustekitajate …
Taimetoitlus ja sport
Keha vajadustele vastav toitumine, kui toiduga saadakse küllaldaselt energiat, põhitoitained ja vitamiine ning mineraalained, on oluline nii tervise, sportliku sooritusvõime kui ka treeningutest taastumise seisukohast. Hästi planeeritud taimne toitumine, vajadusel võttes juurde ka toidulisandeid, on sobilik ka sporti tegevatele inimestele. Piisavalt energiat Taimset päritolu toidu suur kiudainete sisaldus tekitab täiskõhutunde juba väiksema energisisalduse juures, mistõttu olulisel kohal on menüüs pähklid, seemned, õliviljad, kaunivljad ja täisteratooted. Põhimõtteliselt on võimalik aedviljadest saadavat võrdlemisi madalat energiasisaldust „kompneseerida“ ka taimsete maiustustega, kuid tasuks meeles …
Teismeliste energia- ja toitainete vajadus
Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast. Laste kehamass varieerub väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste puhul keha suhteliselt suurt rasvasisaldust ning seda, et eelkõige tuleb energiavajadust hinnata keha rasvavaba massi järgi. Seetõttu on soovitatav ülekaaluliste laste puhul määrata energiavajadus nende pikkusele vastava normaalkaalu juures. Teismeliste ööpäevane energiavajadus …
Miks peaks sööma puu- ja köögivilju ning marju?
Kui söömise osas antakse soovitusi, siis pea alati jääb kõlama, et inimesed peaksid sööma rohkem puu- ja köögivilju ning marju. Soovitatakse vähemalt viit peotäit päevas. See on kokku umbes 500 grammi ehk 300 grammi köögivilju ning 200 grammi puuvilju-marju. Kuigi need grammid võivad tunduda hirmutavalt suured, siis lisades hommikupudrule marju, jälgides prae söömisel taldrikureeglit (pool taldrikust võiksid moodustada köögiviljad näiteks hautatult ja/või salatina), süües ooteks ühe puuvilja ning õhtusöögigi juurde võttes veidi puu- ja köögivilju, ei ole sellise koguse söömine …
Laste energia- ja toitainete vajadus
Energiavajadus Väikelaste energia tarbimine on ühe kilogrammi kehamassi kohta suurem kui täiskasvanutel, kuna neil kulub osa energiast kasvamisele. 2–3-aastastel lastel kulub kasvamisele ligikaudu 3% ning vanematel lastel alla 2% saadud energiast. 1- kuni 2- aastaseks saanud laste keskmine energiavajadus 1 kg kehamassi kohta ja arvutuslik päevane koguvajadus lähtuvalt keskmisest kehamassist. Energia hulka on arvestatud rinnapiim või piimasegu koos eakohase lisatoiduga Vanus aastates Lapsed Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud kcal/kg/päevas kg* kcal/päevas 1-1,9 80 11,6 11 930 880 Laste ja noorte …
