Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
18. jaanuar 2010
Tere !
Mu hommiksöök on selline – klaas jogurtit, kaks viilu seemneleiba ja taldrikutäis neljaviljaputru rosinatega. Probleemiks on kõhukinnisus, vahel saan kohe peale hommikust söömist vetsus käidud, kuid kui ei saa, on terve päev kõht kinni ja halb olla.
Kas peaksin hommikusööki muutma ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hommikusöögi valikust kõhukinnisus tingitud olla ei tohiks, kuna see on hästi tasakaalustatud. Lisaks võiks kindlasti midagi juua, võimalusel pool tundi enne hommikusööki – mahla, vett, taimeteed. Samuti tuleb kogu päeva jooksul jälgida, et tarbitaks piisavalt vedelikku. Rohkem süüa puu- ja köögivilju, hapupiimatooteid. Ka piisav füüsiline koormus on vajalik kõhukinnisuse ennetamiseks.
12. jaanuar 2010
Tere
Mul on selline veits imelik mure, et mul tekib vedeliku puudus viimasel ajal väga kergesti. Tööl olles ma suudan ilusti jälgida, et pean jooma. Ja selle olen ka suutnud endale sisse harjutada, et töölt koju minnes siis õhtul pean veel eraldi jooma. Janu tunne kui sellist tekib mul väga väga harva :S Nädalavahetusel on kuidagi raske jälgida, et saaks piisavalt joodud. Mind huvitabki, kas on midagi mida peaks sööma või tarbima, mis hoiaks seda vett kuidagi keahs kinni? või aidabki ainult see, et pean veepudeli oma käe külge aheldama?
Tänud
Kristi
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest, millest järeldub, et tekib vedelikupuudus? millest seda järeldate, kui janutunnet ei teki? Päeva jooksul peaks täiskasvanud inimene tarbima joogina umbes 1,5 liitrit vedelikku (so vesi, taimeteed). Ülejäänud vesi saadakse toiduga (nt supid, puuviljad) ning teiste toitainete lõhustamise käigus organismis. Vedeliku puuduse kahtluse korral on soovitatav seega süüa vedelemaid toite ning rohkem puu- ja köögivilju. Vältida kohvi, alkohoolseid ja karastusjooke, kuna need suurendavad organismi veekadu. Kui organismi veekadu tuleneb rohkest higistamisest, on vajalik ka kaotatud mineraalainete taastamine, näiteks sobivad selleks mõned mineraalveed.
1. detsember 2009
Tere!
Olen pooleteisenädalase pisitütre ema ja kuna sünnitusel tekkisid suured rebendid, siis arst soovitas tarbida soolestiku tööd soodustavaid toite nagu värksed salatid õliga ja puuviljad. Kuid milliseid toite lisaks nendele soovitate teie? Kas näiteks täisteratooted kuuluvad ka siia?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soolestiku tööd kiirendavad kiudained ((täis)teraviljatooted, puu- ja köögiviljad). Lisaks võib süüa probiootilisi jogurteid. Samuti on oluline piisava koguse vedeliku tarbimine. Võimalusel ka kehaline aktiivsus – esialgu jalutamise näol.
30. november 2009
Tere
Tahaksin infot erinevate maade toitude kohta ja kuidas need meie tervist mõjutavad? Kuidas meile mõjuvad tüüpilised eesti toidud nagu liha, piim ja kartul, leib. Ja kuidas mõjutavad meid hiina, itaalia ja mehhiko toidud, mida eestlased väga palju söövad? Palju olen lugenud vahemere diiedist ja selle kasulikkusest, kas on veel selliseid dieete??
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei ole olemas häid ega halbu dieete, kõike võib süüa mõistlikkuse piirides. Peale toidu avaldavad tervisele mõju ka inimese eluviis (sportlik, stressirohke, alkoholilembus jne) ning seetõttu ei saa öelda, et ühe või teise maa toitumistavasid tuleks eelistada. Küll aga tuleb uute toitudega harjutada ettevaatlikult, et organismil oleks aega kohaneda.
24. november 2009
Tervist,
Sattusin juhtumisi teie lehele ja jäin huviga lugema..
Olen viimasel ajal süvendatult hakanud huvi tundma toitumisteaduse vastu, kuid siiamaani pole keegi suutnud mulle usutavalt ära seletada järgmisi asju:
1. Toidupüramiid – selle alumisele astmele olete asetanud eranditult teraviljatooted (va kartul, mis teraviljadele sarnaselt on suure tärklisesisaldusega) muuhulgas valgest nisujahust koosneva saia. Kuidas on võimalik, et inimese optimaalseimaks toiduaineks on teravili, kui põlluharimisega ollakse tegelenud mitte enam, kui 5000 aastat ning inimorganism on välja areneneud hoopis teisele menüüle tuginedes? Seda enam, et enamus teraviljadest saadavatest makrotoitainetest on süsivesikud ja mineraalainete sisaldus seal võrreldes aedviljadega on marginaalne.
Lisaks sisaldavad nii teraviljad, kartulid, kui kaunviljad minu teada arvestatavas koguses “antitoitaineid”: lektiinid, füthape, flavonoidid jms, mis muudavad need toiduained toorelt tarbimiseks kõlbmatuks ja ei lagune täielikult isegi peale termilist töötlemist. Kuidas saavad olla kasulikud toiduained, mis toimivad ensüümiinhibiitoritena ja takistavad mineraalainete omandamist organismis?
2. Tervisliku toitumise müütides väidate, et liha sisaldab küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli ning seetõttu võib tõsta kehakaalu ja suurendada südamehaiguste riski. Kehakaalu võivad tõsta ka minule teadaolevalt kõik toiduained, ka toidupüramiidi alumisel korrusel paiknevad teraviljatooted. 100g leiba sisaldab ju umbes sama palju energiat, kui 100g sealiha. Kuidas saab olla, et liha, mille insuliiniindeks on väiksem (insuliin teatavasti kontrollib ja soodustab toitainete ladestumist rasvadena), on suuremaks kehakaalu tõstjaks kui leib? Seda enam, et mõlemast tulenevad kalorid ladestuvad enamuses KÜLLASTUNUD rasvhapete näol..
3. Tervisliku toitumise müüdid. Veel küllastunud rasvhapetest.. Väidate, et küllastunud rasvhapped põhjustavad erinevaid haigusi: südamehaigused, kasvajad jne. Palun tooge viited teaduslikele uuringutele, mis seda tõestavad.
Kuidas sellisel juhul seletada südamehaiguste hulga langust Hispaanias tingimustes, mil küllastunud rasvhapete osakaal dieedis suurenes (nn. Hispaania Paradoks)?
http://www.ajcn.org/cgi/content/abstract/61/6/1351S
Aga Prantsuse Paradoks, mis näitab samu tulemusi?
Kuidas mõista selle uuringu tulemusi, mis näitab, et kõrgenenud kolesteroolisisaldusega inimeste hulk on vähenenud ligi kolmandiku, kuid südamehaiguste hulk on jäänud samaks?
http://jama.ama-assn.org/cgi/content/short/302/19/2104
India lõunaosas on küllastunud rasvade osakaal toidusedelis palju väiksem kui põhjaosas ja ometi on seal suurem südamehaiguste osakaal
(Malhotra, S, Indian Journal of Industrial Medicine, 1968, 14:219)
Kui küllastunud rasvhapped ja kolesterool on peamine südamehaiguste põhjustaja siis..?
4. Müütidest veel.. Mainite, et parima rasvapõletusliku efekti annab pikaajaline (üle 45min) kestev liikumine. Mida arvata asjaolust, et suurem osa pikaajaliselt praktiseerivatest tervisesportlastest kannatavad erinevate liige- ja kõõlusevaevuste all, pikk ja kurnav harjutus mõjub pärssivalt rasvade metabolismile, organismis suureneb stressihormoon kortisooli tase, mis muuhulgas põhjustab kaltsiumi vähenemist luustikus, nõrgestab immuunsüsteemi, tõstab vererõhku jne..
Milles seisnevad selle treeningumetoodika eelised võrreldes lühiajalise (20-40min) kuid intensiivse intervalltreeningu või jõutreeninguga, mis mõjuvad soodustavalt metabolismile ning rasvade põletust soodustavate hormoonide: testosterooni ja HGH eritumisele, kuid ei koorma organismi ülemäära?
5. Suhkru söömine teeb paksuks. Aga teeb ju… Ma olen vabatahtlikult nõus osalema eksperimendil, mis võrdleb päevas 2500 kcal rasva söömise tulemust 2500 kcal suhkru söömise tulemusega ja olen ka nõus kihla vedama, et muudatus minu kaalus on oluliselt väiksem (või negatiivne) võrreldes muudatusega suhkrusööja kaalus.
Tegelikult on väide et suhkru söömine ei tee paksuks vastuolus natuke allpool oleva väitega, et limonaadi joomine teeb paksuks.. Mis see limonaadis siis paksuks tegevalt mõjub, kui me suhkrut ei arvesta?
6. Suhkru söömine ei põhjusta diabeeti. Kas pikaajaline üledoseerimine süsivesikutega ei põhjusta insuliiniresistentsust?
Lõpetuseks..
Mida ma tahan nende küsimustega öelda.. Kas ma esitasin need Teie kiusamiseks? Ei.. Lihtsalt ma olen üks nendest õnnetutest tüüpidest, kes nägi kurja vaeva järgides just selliseid soovitusi toitumise ja treeningu režiimi osas, ning vähe sellest et kogunenud kilod kadusid väga suure vaevaga – tervis kippus kätte nigelaks minema, energia kadus, pidevalt näris nälg jne jne..
Paar muudatust minu liikumis- ja toitumisharjumustes on toonud endaga kaasa muretu ja vaevusteta kaalulangetamise 29 kg ulatuses, füüsilise ja vaimse võimekuse ning üldise elukvaliteedi paranemise.
Äkki paljud siin teie poolt populariseeritavad teooriad ei olegi nii kaljukindlatele faktidele üles ehitatud?
Võib-olla tasuks populariseerida rohkem erinevaid teooriaid tervislikust toitumisest, et inimesed saaksid uuringute tulemustest ise järeldusi teha ja enda jaoks sobivaima režiimi leida?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna toitumise müütide osa meie lehele on kirjutanud TTÜ dotsent Tiiu Liebert, siis oli tema ka lahkesti nõus teie küsimustele vastama. Siinkohal tema vastus:
“Kuigi erinevatel ajaetappidel on inimene toitunud erinevalt, on ta kujunenud lõpuks segatoiduliseks, mida tõestab tema seedetrakti ehitus. Isegi kiviajal moodustas tärklis olulise osa toiduenergiast (kuigi suhkru osa oli siis nullilähedane). Toidupüramiidi koostamisel on võetud aluseks inimese toitainete vajadus, nt süsivesikud peavad andma päevasest toiduenergiast 55-60%, Kui otsida, siis leidub ka köögiviljade hulgas selliseid, mis sisaldavad näiteks ebasoovitatavat oblikhapet.
Kehakaal tõuseb, kui süüa rohkem kui kulutada, olgu see siis leib, liha või mõni muu energiarikas toit. Inimese tervis oleneb paljudest faktoritest, ka toitumisest. Näiteks söövad hispaanlased palju liha, kuid samas tarbivad nad ka palju oliivõli (ligi 14kg elaniku kohta aastas). Nii saab siitki hea tahtmise korral teha järeldusi nii rohke liha kui ka oliivõli tarbimise kasulikkus kohta.
Indias süüakse üldse ainult 5kg liha aastas elaniku kohta, nii ei ole sel eriti suurt tähtsust. Kindlasti leidub ka prantsuse paradoksi kohta häid selgitusi.
Üleliigse suhkru söömine teeb paksuks ja seega ei ole mingit vastuolu. Nimelt juuakse USAs liiga palju karastusjooke, ligi 180l elaniku kohta aastas. Isegi kui arvestada, et iga elanik joob võrdselt, teev see umbes 0,5 liitri päevas, milles sisaldub pea 50g suhkrut. Kuna paljud suhkrurikkad toidud sisaldavad ka palju rasva, on nende energiasisaldus suur.
Diabeedi täielikku tekkepõhjust ei teata senini. Suhkru roll seoses insuliini resistentsusega on jätkuvalt segane. Liigne suhkru tarbimine on aga igal juhul kahjulik. Insuliiniresistentsuse riskifaktoriks on liigne kehakaal, olgu see siis tekkinud liigse suhkru, rasvade või isegi valkude tarbimise.
Aeroobsel treeningul kasutatakse nii rasvu kui ka süsivesikuid, anaeroobsel treeningul vaid süsivesikuid.
Lõpetuseks tahaks Teid õnnitleda kehakaalu langetamise puhul ja võin kinnitada, et see fakt iseenesest parandab Teie enesetunnet ja tervist. Selleks, et igaüks saaks ise rohkem oma toitumisele tähelepanu pöörata, on TAI loonud tasuta Toitumisprogrammi kõigile. Teie aga võiksite oma kogemusi jagada ka teistele.”
24. november 2009
Kas on olemas selliseid raua preparaate, mis ei põhjustaks kõhukinnisust?
Kuna kannatan pidevas raua puuduses siin pean neid preparaate kasutama.
Söön vaid kanaliha, mida armastan süüa aga teisi lihatooted ma ei söö. Söön palju taimset ja ka kala
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selliste rauapreparaatide olemasolu kohta tuleb infot küsida arstilt või apteekrilt. Mis põhjustel te liha ei söö, kas ei soovi või ei maitse? Kui maitseküsimus, siis võib-olla leiate siiski mõne toote (nt maksapasteet), mida aeg-ajalt süüa. Lisaks aitab näiteks teraviljatoodetest rauda paremini imendada vitamiin C, mida leidub rohkesti puu- ja köögiviljades ning mahlades.
12. november 2009
Tere,
selline küsimus, et nädalas tavaliselt ükskord tekib selline magusa vajadus ja siis söön kasvõi 200g šokolaadi korraga ja siis hiljem läheb ka kooki või muud magusat. Tava päevadel söön korralikult, palju juurvilju ja puuvilju.
Millest tuleb selline õgimishoog.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellisele ühekordsele magusaisule on väga keeruline seletust leida. See võib olla tingitud sellest, et püüate end hoida tagasi ja mitte süüa magusat, kuid ühel hetkel ei pea lihtsalt enam vastu. Pigem oleks mõttekas süüa paaril korral nädalas tükike šokolaadi ning võimalusel vältida sellist korraga palju magusa söömist. See ei tee kindlasti paha, kui süüa rohkelt puu- ja köögivilju, samuti puuvilju kuivatatult.
9. november 2009
Tere,
Olen taimetoitlane, looma- ja linnuliha, kalatooteid ma ei söö. Piimatooteid ja muna aga söön, kuigi vähe.
Viimasel ajal aga on tekkinud kontide raksumine, mille põhjust soovikski teada saada. Mingi aine puudus?
Suured tänud!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõigepealt oleks mõttekas oma menüüd analüüsida. Sealt on näha, millistest toitainetest puudu jääb. Niimoodi on põhjust väga keeruline öelda. Taimetoitlastel kipub puudu jääma rauast (kuid see ei tohiks naksumist põhjustada). Lisaks võib olla kaltsiumi puudus, mis ei pruugi olla tingitud otsesest kaltsiumi vähesusest toidus, küll aga toidu liiga väikesest vitamiini D või rasvasisaldusest. Samuti on taimetoitlastel keeruline saada kõik vajalikud aminohapped ainult toiduga.
7. november 2009
Tere,
Kuna ma ei söö nii tervislikult kui oleks kasulik,kas oleks vajalik hakata sööma toidulisandeid(kaltsiumi ,omega3,min.aineid) igapäevaselt.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kindlasti ei soovita esimese asjana hakata sööma umbropsu toidulisandeid. Ennekõike tuleks ikka proovida oma toitumist parandada. See tuleb lõppkokkuvõtteks odavam ning ka toitainete omastumine toidust on märksa parem. Kui aga tõepoolest mingil põhjusel ei saa osasid toite süüa (nt allergia vm), siis tuleks kõigepealt teha selgeks, millest jääb vajaka. Selles aitab toitumisprogramm. Kui siis selgub, et menüü muutustega ei ole võimalik toitainete puudust vältida, siis alles pärast seda tuleks valida sobiv toidulisand. Soovitatav on enne ka konsulteerida perearstiga, kes aitab teha õige valiku. Tihitpeale tehakse see viga, et ostetakse näiteks kaltsiumitabletid, kuid kaltsium vajab oma imendumiseks kindlasti vitamiini D, magneesiumi, rasvu jpm ning seeläbi võib vale toidulisandi kasutamine tervisele hoopis halvasti mõjuda.
5. november 2009
Tere!
1) Ma tahtsin küsida, et millistele terviseprobleemidele võib viidata see, kui hapukate puuviljade või marjade (näiteks pisut toorevõitu tikrid) paneb kõhu valutama?
2) Ma tahtsin küsida, kas palju banaanide söömine võib kehakaalu tõsta (sest seal on ju palju suhkruid)? Ma olen kuulnud et suhkrud, mida inimene ei jõua ära tarvitada muundatakse rasvadeks ja talletatakse organismis varuainena, kas see vastab tõele?
Suur aitäh Teile!
Eve
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui kõhu panevad valutama kõik hapud toidud, siis oleks kõige õigem pöörduda perearsti poole, kes selgitab välja põhjuse.
Banaanid on ühed energiarikkamad puuviljad üldse. Kõik üleliigne toit, mida organism ei jõua ära kulutada, muutub rasvavaruks. Seetõttu on vaja jälgida, et energia tarbimine ja kulutamine oleks tasakaalus.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon