Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Birgit

10. juuli 2018

Tere!
Sooviks küsina kliide söömise kohta. Olen sattunud neist vaimustusse – nisukliid, kaerakliid, speltakliid, rukkikliid.
Söön neid päevas pudru, keefiri, piima jt segatuna kokku hinnanguliselt 4-5 kohvitassi (ca 2-2,5dl suurused tassid) täit. Lisaks pean lugu ka muidu tervislikust toitumisest, mis tähendab, et söön ka palju juur- ja puuvilju, kus samuti kiudaineid. Samuti kaerahelbeid pudru sees.

Kas sellistes kogustes kliide söömine pikemas perspektiivis võiks mõjuda kahjulikult? Olen kasutanud nisukliisid juba võiks öelda 10 aastat , kaerakliisid 5a, teised on tulnud nüüd lähikuudel. Sellistes kogustes aga ca 2-3 kuud. Kuidas mõjub see erinevate mineraalainete imendumisele?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab TTÜ  Keemia ja biotehnoloogia instituudi Toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg “Üldiselt kiudainete tarbimine 50 g/päevas ei mõju halvasti mineraalainete omastamisele. On uuringuid, mis väidavad, et kaltsiumi omastamine isegi paraneb, kui kiudainete tarbimine on suurem kui 30 g/p. Üheks põhjuseks on parem omasamine happelisemast keskkonnast seedetraktis, mis tekib hapete tootmisel kiudainetest, eeskätt lahustuvatest kiudainetest. Seega kui ei sööda ainult nisu- või rukkikliisid, milles on peamiselt lahustumatud kiudained, vaid erinevaid kiudainete allikaid (nt lahustuvad kiudained on beeta-glükaanid kaerast ja odrast, pektiin puuviljadest ja köögiviljadest, inuliin maapirnist ja sibulast), siis on kiudaineterikas toit väga vajalik.
Kiudainete üheks probleemiks võib olla kiudaineterikastes toitudes leiduv fütaathape, mis seob rauda, tsinki jt metalle lahustumatutesse kompleksidesse (fütaadid), mida me ei omasta. Samas on fütaathape oluline antioksüdant ning täisteraviljad ja pähklid (fütaathappe peamised allikad) sisaldavad ka palju mikroelemente.”

Isabell

26. juuni 2018

Tere!Olen 13-aastane tüdruk.Kaalun 48kg ja olen 165cm pikk.Tahaks väga kaalust alla võtta aga ,kui proovin kaalust alla võtta siis tekivad ülesöömised.Kuidas ma saaks oma söögikorrad paika?Mul ei teki enam täiskõhu tunnet ja ma ei teagi kui palju ma peaks sööma oma kaalu ja pikkusega.Kas 3/4 peaksin sööma taldrikust või kuidas ma saaks teada ,kui suure portsioni ma peaks sööma.Ning mitu korda umbes trenni tegema nädalas jne.Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalust alla võtta kindlasti ei tohiks, oled täiesti normaalkaalus. Sellise vanuse ja pikkuse juures võiksid kaaluda kuni 59 kg, et olla normaalkaalus. Kui pikkust juurde ei tule, siis näiteks 17-aastasena loetaks sinu praegust kaalu juba alakaaluks. Seega ennekõike, kui soovid ilusam välja näha, peaksid tegema harjutusi erinevatele lihasgruppidele (neid leiab internetist) ja keha vormima, mitte proovima kaalu kaotada. Kui sööd liiga vähe, saad ka organismi arenemise jaoks vajalikke aineid liiga vähe ja see võib su tervise ära rikkuda. Sa peaksid saama toiduga minimaalselt 2000 kcal energiat. See tähendab iga päev (osasid asju ei pea sööma iga päev, võib ka kogused nädalale ümber arvutada ning süüa paaril päeval see kokku saadud kogus ära) vähemalt järgmisi toite: taldikutäis putru, 3-4 viilu leiba, 3 peotäit köögivilju, 2 puuvilja, 1-2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veel kohupiima, jogurtit või juustu, umbes tikutoosisuurune tükk (linnu)liha ja samapalju kana, pool muna, paar supilusikatäit pähkleid-seemneid. Tegelikult tuleks süüa enamgi, siin olid toodud ainult peamised asjad. Ise saab oma toitumist jälgida Nutridata programmiga ja täpsemalt sellest lugeda siit.

Tarvo

24. juuni 2018

Tere,

Kas makaronid mõjuvad tervisele halvasti või pagaitooted?
Suured tänud ette!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui inimene on terve (nt tal ei ole diagnoositud tsöliaakiat), siis ei saa öelda, et üks või teine asi (osade puhul küll siis vaid väikestes kogustes ja harva) võiks tervisele kuidagi halvasti mõjuda. Makaronid ja pagaritooted on süsivesikute allikaks, kuid tavalised makaronid ja saiakesed üldjuhul eriti kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid ei sisalda. Seetõttu soovitataksegi tooteid varieerida ning eelistada täisterast, seemnetega vms tooteid. Saiakesed võivad sisaldada ka liigselt rasvu, soola või lisatud suhkruid – seega anda küll palju energiat, kuid mitte meile vajalikke kiud- ja mikrotoitaineid. Selliste toodete liigsel tarbimisel on kaks ohtu. Esiteks, kui neid süüakse tavapärasele söömisele lisaks, võib kokku saadav energiahulk ületada soovitust ja viia lõpuks ülekaalu tekkeni. Kui saiakesi süües jääb kogu saadav energiahulk soovituste piiridesse, siis järelikult süüakse sellevõrra vähem mingeid teisi olulisi toite (nt täisteratooteid, kala, puu- ja köögivilju vm) ning jäävad saamata need toitaineid, mida neist toitudest saaks ning ajapikku võib ka see hakata põhjustama terviseprobleeme.

Alo

25. mai 2018

Tere,

Loen TAI voldikut suhkru tarbimisest. Voldikus on selgelt öeldud, et lisatud suhkrute maksmumkogus täiskasvanud võiks olla kuni 50 g päevas, samas on öeldud et mahla pole soovitatav juua üle 2 klaasi päevas, kuna siis on juba saadud 30g looduslikke suhkruid. Seega siit tekib küsimus, kas nii looduslikke kui ka lisatud suhkrute lubatud kogus on päevas oluliselt suurem kui 50 g. Või siis õigem on küsida palju on lubatud nn looduslikku suhkrut süüa?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Otseselt ei ole olemas soovitust suhkrute (s.o siis kas eraldi looduslike või looduslike ja lisatud suhkrute kokku) tarbimiseks. Teada on, et aju vajab igapäevaselt umbes 130 grammi glükoosi, sinna peaks aga lisanduma vähemalt 30–50 grammi glükoosi, et katta ka erütrotsüütide ja mõnede teiste glükoosipõhiste rakkude energiavajadus. Samas ei pea seda kogust saama glükoosina, kuna ka näiteks toiduga saadud sahharoos ja tärklis lagunevad seedekulglas glükoosiks. Seega oleks ennekõike vaja jälgida seda, et lisatud suhkruid söödaks võimalikult vähe, kuid üldine süsivesikutest saadav energia võiks anda 50-60% soovituslikust energiakogusest. Näiteks 2000 kcal juures oleks see minimaalselt 1000 kcal ehk umbes 250 grammi süsivesikuid päevas.

Tarvo

19. mai 2018

Tere,

Tahtsin küsida, et mida Te arvate valgest riisist? Mis vahe on valgel riisil ja pruunil riisil? Ise mõtlen, et valge riis oleks nagu kartul, mis on kooritud :) Kas see mõjutab kuidagi tervist? Proovin leida head seletust.

Lugupidamisega: Tarvo

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidujärelevalve büroo juhataja Maia Radin: “Otseselt ei ole mõisteid „pruun riis“ ja „valge riis“ defineeritud, aga üldjuhul mõeldakse pruuni riisi all kooritud riisi ehk eemaldatud on terakest; ja valge riisi all kroovitud riisi ehk eemaldatud on terakest ning osaliselt või täielikult seemnekest ja idu, viimast leidub nii poleeritult kui ka poleerimata. Riisi töötlemine ei muuda teda tervisele kahjulikus/ohtlikuks. Küll aga on osade vitamiinide-mineraalainete sisaldus pruunis riisis pisut suurem võrreldes valge riisiga. Seoses anorgaanilise arseeni leidumisega riisis ja riisitoodets, võiks piirata selliste toodete (nt pruuni riisi, riisigalettide, -vahvlite )  tarbimist juhul, kui inimene tarbib neid igapäevaselt suurtes kogustes. Riisi hinda mõjutab ilmselt rohkem tegureid kui ainult töötlusviis, nt ka sort, päritolu, tootmisaasta (kasvatustingimused) vms.”

Kersti

25. märts 2018

Tere!

Olen enda arvates üsna teadlik toituja, sest mind ümbritsevad erinevad spetsialistid kellelt olen head nõu saanud. Toitumine oli üks aasta jagu korraks, aga nüüd on tulnud ette tüdinemus ja mulle käib vastu kõik see, mida enne sõin. Kana ei taha nähagi. Kala on ainus, mida veel isuga söön. Kodujuust on vastik. Salatit ei taha enam mäluda. See kõik on kuidagi nii igavaks muutunud ja isutavad ainult kõige rasvasemad toidud. Muidugi ei ole saanud ma juba paar kuud ka trenni teha ning seetõttu on olemine kuidagi mandunud. On tavapärasemast natukene pingelisemad ajad. Mida teha? Kuidas saada üle sellest? Kuna miski enam ei isuta, siis kõht muutub üks hetk nii tühjaks ja ma söön selle hoopis shokolaadist täis. Ja kõike muud, saiakesi ja asju, mida enne keeldusin isegi maitsma.
Olen 166cm ja 50kg, juhuks kui see info võiks olla määrav.

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Mingeid erilisi nippe isu tõstmiseks pole. Soovitatav on ka isu puudumisel planeerida korrapärased söögikorrad, et vältida ülesöömishooge ja liigset maiustamist. Kuna on pingeline aeg, tasuks nõu pidada ka psühholoogiga, et selgitada kui palju mõjutab ülekoormus isusid ning vajadusel tegeleda siis põhjalikumalt vaimse tervisega. Soovitada võib psühhiaatria ja psühhoteraapia keskust „Sensus“.

inks

9. veebruar 2018

tere! kui suur oleks mu energiavajadus, kui olen 15 aastane tütarlaps, kaalun 59kg ja pikkus on 179 cm? trenni teen nädalas 4x umbes 1.5h

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Energiavajadus on üsna individuaalne, kuid keskmiselt võib öelda, et selliste parameetrite juures on minimaalseks energia vajaduseks päevas umbes 2300-2400 kcal. Sõltuvalt isikupärast ja treeningute intensiivsusest võib see ulatuda isegi kuni 2500 kcal-ni päeva kohta.

Kai

1. veebruar 2018

Tere ,kui suur peaks olema energiavajadus päevas naisel kes kaalub 56 kg ,166 cm ,25a. Suurem osa päevast istuv eluviis ,pärast tôôd treeningud 5-6x nädalas 1.30-2 tundi .

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Lõplik energiavajadus sõltub treeningute aktiivsusest, aga ka inimese ainevahetuse eripärast. Suure tõenäosusega võiks see jääda 2000-2100 kcal vahele.

Hanna

19. november 2017

Tere!
Kas parim vahepala on söögikordade vahel küpsis ja šokolaad?Mis see teeb kui söön nii?

Kas kõik lisaained on toidus kahjulikud?Kas on?Miks?Mis see teeb?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küpsis ja šokolaad ei ole kindlasti parimad vahepalad. Seda kahel põhjusel. Kui sööd neid liiga palju ja ületad seeläbi oma päevast vajalikku energiasaamist, võid muutuda ülekaaluliseks. Teine, suurem põhjus on isegi selles, et sellised magusad näksid annavad küll palju energiat, rasvu, süsivesikuid, kuid sisaldavad vähe või üldse mitte kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid. See omakorda tähendab seda, et kui sööd neist asjadest kõhu täis, jäävad söömata täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, kala, pähklid-seemned jm toidust, kust kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid saaksid. Kõik need aga on organismi tervise seisukohalt äärmiselt olulised. 

Kõik lisaained, mida on lubatud toidus kasutada, on kasutatavates kogustes ohutud. Seda aga ainult juhul, kui inimene ise sööb mitmekesiselt ning ei tarbi pikaajaliselt suurtes kogustes vaid ühtmoodi asju (nt kummikomme, light-karastusjooke vm). Viimasel juhul võib tõepoolest mõne lisaaine kogus ületada lubatut ning kaasa tuua terviseprobleeme. Samuti võivad mõned lisaained (ennekõike sünteetilised magusained ning asotoiduvärvid) mõnel inimesel esile kutsuda ülitundlikkuse nähte, mistõttu need inimesed peaksid neid lisaaineid kindlasti vältima. Kuna toidusoovitustes soovitatakse toit valmistada ise värsketest toorainetest, siis selline lähenemine juba iseenesest viib toiduga saadavate lisaainete koguse miinimumini. Lisaainetest saab täpsemalt lugeda siit.

Kai-Liis

19. november 2017

Tere!
Olen 14-aastane tüdruk kellel on probleem oma kehakaaluga. Nimelt olen 165cm ja kaalun 56kg, pool aastat taasi kaalusin aga 52kg ja olin endaga palju rohkem raul. Mu toitumine on kohutav ja suhkruid söön üleliia, samas liigun ja kain 3x nadalas trennis, mida peaksin tegema, et kaalust alla ja toitumine normi saada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praeguse pikkuse ja vanuse juures võiksid kaaluda kuni 62 kg, et olla normaalkaalus. Kaalust alla võtma seega tegelikult ei peaks. Küll aga oleks tõepoolest vaja toitumisele tervikuna veidi enam tähelepanu pöörata. Selles osas sõltub kõik kahest asjast – teadmised ja nende rakendamine. Suhkrutest ning kuidas nende söömist vähendada, saad lugeda täpsemalt suhkruvoldikust. Sellest, kuidas oma üldist toiduvalikut kujundada, räägivad toidusoovitused. Ja siis on veel vaja ainult motivatsiooni ja tahtejõudu, et omandatud teadmisi ka päriselt rakendada.