Toitumine ja tervis
22. märts 2012
Tere! Olen 26-aastane naine, kelle suguvõsas on südame-veresoonkonna haiguste põdemine pigem reegel kui erand. Mind huvitab, kas südame-veresoonkonna tervise seisukohast on vahet, kas süüa rasvarikkamat toitu ja vähe süsivesikuid või rasvavaest toitu ja rohkem süsivesikuid? Oma toitumist jälgides olen täheldanud, et kombinatsioon rasvavaene+süsivesikurikkam tähendab minu jaoks kaalutõusu, rasvarikkam+süsivesikuvaesem aga kaalulangust või kaalu stabiilsust. Seepärast koosneb mu tavaline lõunasöök suvalise rasvasisaldusega lihast ja salatist; riisi, kartulit, pastat jne üritan vältida.
Ma olen umbes nii aru saanud, et rasvad ladestuvad veresoonte seintele, tekitades nii trombiohtu, süsivesikutega on aga see häda, et need pigem siseelundeid polsterdama hakkavad. Eks muidugi ole mõõdukus kõige parem variant jne, aga mind huvitab ikkagi, kas südame tervise seisukohalt võib olla soovitatav ka rasvarikkam dieet, kui sellega kaasnev vähene süsivesikute tarbimine ülekaalu välistab?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Südame-veresoonkonnahaigustel (SVH) on palju riskitegureid, näiteks: suitsetamine, alkoholi tarbimine, stress, vähene füüsiline aktiivsus, aga kindlasti ka toitumine. Toitumine mõjutab esmajoones vere näitajaid ning ülekaalu. Toitumise osas on peamised tegurid, mis suurendavad SVH riski – liigne energia tarbimine, liiga suur rasvade (eriti küllastunud ja trans-rasvhapete) osakaal tarbitud energiast, toiduga saadavad väga suured kolesteroolikogused, rohke soola tarbimine, vähene kiudainete saamine toidust (st teraviljatoodete, puu- ja köögiviljade liiga väike söömine).
Puu- ja köögiviljade piisav (vähemalt 5 portsjonit päevas) söömine annab organismile lisaks kiudainetele ka fütotoitaineid, millel on SVH riski vähendav toime. Kiudained aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust.
Kuna ülekaal mõjutab SVH riski päris tugevalt, siis tundub, et esmalt tuleks vaadata, et toiduga saadav energiakogus ei ületaks soovituslikku ning kaal püsiks normaalne. Edasi peaks vaatama toidu koostist lähemalt. Võimalusel üritada hoida rasvadest saadavat energiakogust alla 30% kogu tarbitud energiast. Omakorda tuleks vaadata ka saadud rasvade koostist: eelistada kalarasva ja taimseid rasvu loomsetes toiduainetes (liha- ja piimatooted) sisalduvatele rasvadele. Südame tervise seisukohalt tuleks tarbida rohkem omega-3-rasvhappeid, mida sisaldub kõige enam kalarasvas ning õlidest ennekõike rapsi- ja linaseemneõlis. Teiselt poolt tuleks pöörata tähelepanu sellele, et päevas söödaks vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju ning piisavalt täisteratooteid. Kiudaineid peaks päevas saama vähemalt 25 grammi. Samuti tuleks jälgida seda, et toiduga saadav soolakogus oleks kuni 5 grammi päevas – see aga tähendab, et eelistada tuleks võimalikult vähe töödeldud toitu ning ka toiduvalmistamisel eelistada maitsestamisel soolale maitsetaimi.