Menüü

Toitumine raseduse ajal

Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja mitmekesine toit on vajalik, et emaüsas arenev organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga.

Kaltsium

Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. 99% ehk umbes 1000–1500 g kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses kindlustades veresoonte seinte normaalse läbilaskvus, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimisprotsessides, vererõhu ja vere kolesterooli taseme reguleerimiseks, neerude normaalseks funktsioneerimiseks, närviimpulsside edasikandumiseks. Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on: lihaste krambid, luude …

Rasvad sh rasvhapped ja kolesterool

Rasvu ei pea kartma. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu vältida, küll aga tuleb valida, milliseid eelistada ning tarbida neid mõõdukalt. Kuigi rasvadest rääkides kasutatakse mõisteid ”rasvad” ja ”lipiidid”, ei ole need tegelikult täpselt üks ja sama asi.

Valgud

Valgud moodustavad umbes 15–20% inimese kehamassist, mis teeb 70 kg kaaluva inimese puhul ligikaudu 12 kg. Valkude põhiülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine.

Toidulisandid

Inimesed võivad toidulisandeid tarbida kartuses, et nad ei saa toidust kõiki vajalikke toitaineid. Oluline on teadvustada, et toidulisandi tarbimisega võib kaasneda risk.

Vitamiinid

Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.

Kala, linnuliha, liha ja muna

Toidugrupist kala-linnuliha-liha-muna võiks eelistada kala, linnuliha ja taist liha. Lihatoodete, näiteks vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas ning jälgida nende puhul pakendilt toote liha-, rasva- ja soolasisaldust.

Ära raiska raha vitamiinidele, vaid toitu tervislikult!

Kevadväsimusega võitlemiseks pole tarvis apteegivitamiinide järele haarata, vaid süüa puu- ja köögivilju, soovitab tervise arengu instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. “Kevadväsimusest jagu saamiseks pole sugugi tarvis apteeki vitamiinide järele tormata, vaid ennekõike kriitiliselt üle vaadata oma toidusedel, et kas seal leidub piisavalt puu- ja köögivilju,” ütles tervise arengu instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. “Sest just C-vitamiini puudust peetakse põhiliseks kevadise väsimustunde põhjuseks.” Teistega võrreldes on suurem C-vitamiini vajadus eksperdi sõnul suitsetajatel. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Parimad C-vitamiini allikad on …