Kuna laste magu on väike, siis vajavad nad võrreldes täiskasvanute toiduga teistsugust toitu. Imikute puhul peab ka vähene neile antav kogus toitu sisaldama suurt energia- ja toitainete hulka. Imikute toitumisel ei ole ruumi vähese toiteväärtusega toitudele ja lisavedelikele. Täiskasvanud võivad mõnda aega hakkama saada ka keha säilitatud toitainete varudega, kuid imikutel need varud puuduvad ja nad vajavad oma kiire kasvu juures kõiki toitaineid – süsivesikuid, valke, rasvhappeid, vitamiine ja mineraalained jne. Energiavajadus Esimesed viis aastat on lapse arengus periood, mil …
Hiljuti küttis kirgi teema, et lasteasutustes pakutavad toidud on tihti liiga magusad. Lasteasutuste menüüdele kehtivad kindlad nõudmised – kui palju peab laps energiat saama, kui suure osa sellest peavad andma valgud, rasvad ja süsivesikud, kui palju peaks toit sisaldama teisi toitaineid. Süsivesikud peaksid saadavast energiast andma umbes pool. Meie toidus peaks suurem osa süsivesikutest tulema teraviljatoodetest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, veidi väiksem osa piimatoodetes sisalduvast laktoosist ning kuni 10% energiast võib tulla ka lisatud suhkrutest. Süsivesikute alla kuuluvad …
Inimestega tehtud lühiajalised uuringud on näidanud, et suure rafineeritud suhkru koguse (>20 % energiast sahharoosi või >5 % energiast fruktoosi) mõjul triglütseriidide tase veres suurenes. Uuringud on näidanud ka seost lisatud suhkruga jookide liigtarbimise ja vere kolesteroolitaseme tõusu vahel. Kokkuvõtvalt on tõendeid veel vähe, et teha järeldusi, kui palju täpselt fruktoos või sahharoos tõstab vereplasma lipiidide taset elanikkonna seas üldiselt. Erinevate uuringute tulemustest võib järeldada, et sagedasel lisatud suhkruga jookide tarbimisel võib olla probleemne toime vererõhule. Lisatud suhkruga jookide suures …
Mesi on magusaine, mida mesilased toodavad põhiliselt õistaimede nektarist (õiemesi ehk nektarimesi), kuid ka taimeosade ja neist toituvate putukate (nt lehetäide) magusatest eritistest (lehemesi) ning taimse päritoluga niinimetatud mesikastest (mesikastemesi). Mett on tarbitud muistsetest aegadest peale, mesilaste pidamise ehk mesindusega tegelesid inimesed juba Vanas Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi. Pikka aega oli mesi ainus läänepoolkeral tuntud magusaine. Aegade jooksul omandas mesi mütoloogilise tähenduse, muutudes elu ja heaolu sümboliks. Siiski varastel aegadel tarbiti mett vähe ning säilitati peamiselt usulisteks tseremooniateks ning …
Lisatud suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel (näiteks pudru ja tee sees) või lisatakse toidutööstuses toitude tootmisel (näiteks kondiitritoodetesse, maiustustesse, karastusjookidesse, magustatud piimatoodetesse, sageli ka soolastesse toitudesse). Kodus toitu valmistades kasutatakse peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut nagu sahharoos, aga toidutööstuses ka fruktoosi, glükoosi, tärklise hüdrolüsaate (näiteks glükoosisiirup ja kõrge fruktoosisisaldusega siirup). Poest on võimalik osta mitut liiki suhkruid, millest enamik on saadud toor-roosuhkru töötlemisel eri viisidel. Ära lase end eksitada suhkru värvusest. Tervise seisukohast ei ole vahet, millist suhkrut, …
Kaalu langetamiseks tuleks peatähelepanu pöörata täisväärtuslikule toitumisele ja liikumisele, kaalulangus omaette eesmärgina peaks olema kolmandal kohal. Kaalu alandamiseks ei ole ühtegi nippi, mis toimiks kõigile ja 100-protsendiliselt. Peamine reegel on, et toiduga tuleb saada energiat vähem kui kulutatakse. See omakorda ei tähenda nälgimist, vaid läbimõeldud söömist – tuleb ju väiksema energiakoguse juures kätte saada kõik ainevahetust toetavad toitained (kiudained, vitamiinid, mineraalained). Samuti võib liiga suur energiasaamise piiramine viia organismi hoopis varude kogumise režiimile. Üldjuhul peaks kaalu langetamiseks piisama sellest, kui …
Toiduenergiat saame toitude seedimisel vabanevate teatud toitainete ja muude ainete lõhustamisel. Pane ennast proovile ja katsu ära arvata, millistest järgnevatest ainetest meie organism energiat (s.o kilokaloreid) saada võib: alkohol, kiudained, kofeiin, mineraalained, rasvad, süsivesikud, valgud, vesi, vitamiinid. Energiakulu mõõdetakse kilodžaulides, Eestis kasutatakse energeetilise väärtuse ja soovituste arvutamisel enamasti kilokaloreid (1 kJ = 0,24 kcal; 1 kcal = 4,184 kJ). Kahjuks kasutatakse tihti nii ajakirjanduses kui ka mujal energiast rääkides ekslikult mõistet „kalor”, mis on tegelikult 1000 korda väiksem ühik. Peamiselt …
Kui rääkida toitumisest, siis alati leidub inimesi, kes ütlevad, et nad sööksid muidu küll tervislikult ja nii nagu soovitatakse, ent see on liiga kallis. Uute toitumis- ja toidusoovituste valguses oleks paslik vaadata, kas ja kuivõrd kallim on normaalne söömine võrrelduna kiire ja „odava” söömisega. Selleks sai Tervise Arengu Instituudi toitumisprogrammis NutriData (www.nutridata.ee) koostatud kaks kahe päeva menüüd eeldusel, et nendel päevadel süüakse kõik toidukorrad kodus. Mõlemad menüüd annavad keskmiselt ca 2000 kcal päevas, mis vastab täiskasvanud naisterahva keskmisele päevasele energiavajadusele. …
Toitumisalaste mõistete aabits. Kas toiduained, toitained ja toidu lisaained võib ühte patta panna? Mis eristab juur- ja aedvilju? Toitumisalaseid mõisteid ja nende kasutamist aitab lahti seletada toitumisekspert Tagli Pitsi.
Üks portsjon on umbes 100 g ehk 1 peotäis kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Umbes pool köögiviljadest võiks süüa värskelt, pool kuumtöödeldult. Söö erinevaid vilju!
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon 
