Otsitulemused: Mineraalained

Toidupüramiidis moodustavad teraviljatooted koos kartuliga tärkliserikaste toitude grupi, mida soovitatakse koguseliselt, koos puu- ja köögiviljade ning marjagrupiga, süüa kõige enam. Eestis kasvatatakse eelkõige rukist, nisu, otra ja kaera. Teised maailmas levinuimad teraviljad on riis, mais ja hirss. Tihti vaadeldakse teraviljadega koos nn pseudoteravilju (tatart, amaranti ja kinoad), mis botaaniliselt ei ole küll teraviljad, kuid oma toiteväärtuselt ning kasutusvõimalustelt meenutavad teravilju. Teraviljade gruppi kuuluvat maisi kipuvad paljud inimesed aga ekslikult pidama köögiviljaks. Teraviljadest saab valmistada näiteks jahusid, tange, kruupe, helbeid, kliisid …

Tervise Arengu Instituudi läbi viidud toitumisuuringu järgi ei söö enamik eestimaalasi vastavalt toidupüramiidile. Soovituslikust oluliselt vähem süüakse köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid, samas liialdatakse lihatoodete ning magusate ja soolaste näksidega. Paljud inimesed alustavad söömist toidupüramiidi tipust, kus asuvad näiliselt kõige maitsvamad toidud – kommid, saiakesed, magusad joogid jms. Tegelikult peaks söömist alustama alumisest osast ehk köögi- ja puuviljadest ning marjadest, teraviljatoodetest ja kartulist. Samal ajal on tähtis silmas pidada, et meie toidulaual on võrdselt olulised kõik viis toidupüramiidi põhitoidugruppi …

Eri uuringute andmetel võib arvata, et umbes kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülekaaluliste laste osakaal on sajandi algusega võrreldes pea kolmekordistunud. Kodul ja lasteaial-koolil on oluline roll lapse toidueelistuse ja liikumisharjumuste kujunemisel. Kuna enamik uuringuid käsitlevad vaid üksikuid vanusegruppe, põhinevad õpilaste enesehinnangulisel kaalu ja pikkuse väärtusel või on läbi viidud piiratud valimi peal, siis on keeruline täpselt öelda, kui suur osa Eesti lastest on rasvunud või ülekaalulised. Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on Eestis enesehinnanguliste andmete kohaselt ülekaaluliste …

Sajad tuhanded inimesed Eestimaal on kas praegu või mingil hetkel oma elus järginud mingit toitumiskava. Internet on toitumiskavade edulugusid kuhjaga täis. Kõike seda vaadates peaksid Eesti inimesed olema normaalses kaalus ja terved. Statistika näitab kahjuks vastupidist. Paljud toitumiskavad on tõepoolest koostatud selliselt, et nad on mitmekesised ning neist saab ehk isegi kõik vajalikud toitained kätte. Kuid tekib küsimus – kas ja mida inimene neid kavu järgides õpib? Võib-olla rohkem toidutegemist ning ehk ka portsjonite hindamist, et kui palju oleks sobiv …

Keha vajadustele vastav toitumine, kui toiduga saadakse küllaldaselt energiat, põhitoitained ja vitamiine ning mineraalained,  on oluline nii tervise, sportliku sooritusvõime kui ka treeningutest taastumise seisukohast. Hästi planeeritud taimne toitumine, vajadusel võttes juurde ka toidulisandeid, on sobilik ka sporti tegevatele inimestele. Piisavalt energiat Taimset päritolu toidu suur kiudainete sisaldus tekitab täiskõhutunde juba väiksema energisisalduse juures, mistõttu olulisel kohal on menüüs pähklid, seemned, õliviljad, kaunivljad ja täisteratooted. Põhimõtteliselt on võimalik aedviljadest saadavat võrdlemisi madalat energiasisaldust „kompneseerida“ ka taimsete maiustustega, kuid tasuks meeles …

Kui söömise osas antakse soovitusi, siis pea alati jääb kõlama, et inimesed peaksid sööma rohkem puu- ja köögivilju ning marju. Soovitatakse vähemalt viit peotäit päevas. See on kokku umbes 500 grammi ehk 300 grammi köögivilju ning 200 grammi puuvilju-marju. Kuigi need grammid võivad tunduda hirmutavalt suured, siis lisades hommikupudrule marju, jälgides prae söömisel taldrikureeglit (pool taldrikust võiksid moodustada köögiviljad näiteks hautatult ja/või salatina), süües ooteks ühe puuvilja ning õhtusöögigi juurde võttes veidi puu- ja köögivilju, ei ole sellise koguse söömine …