Kui söömise osas antakse soovitusi, siis pea alati jääb kõlama, et inimesed peaksid sööma rohkem puu- ja köögivilju ning marju. Soovitatakse vähemalt viit peotäit päevas. See on kokku umbes 500 grammi ehk 300 grammi köögivilju ning 200 grammi puuvilju-marju. Kuigi need grammid võivad tunduda hirmutavalt suured, siis lisades hommikupudrule marju, jälgides prae söömisel taldrikureeglit (pool taldrikust võiksid moodustada köögiviljad näiteks hautatult ja/või salatina), süües ooteks ühe puuvilja ning õhtusöögigi juurde võttes veidi puu- ja köögivilju, ei ole sellise koguse söömine …
Energiavajadus Väikelaste energia tarbimine on ühe kilogrammi kehamassi kohta suurem kui täiskasvanutel, kuna neil kulub osa energiast kasvamisele. 2–3-aastastel lastel kulub kasvamisele ligikaudu 3% ning vanematel lastel alla 2% saadud energiast. Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast. Laste kehamass varieerub vanusegrupisiseselt väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste …
Kuna laste magu on väike, siis vajavad nad võrreldes täiskasvanute toiduga teistsugust toitu. Imikute puhul peab ka vähene neile antav kogus toitu sisaldama suurt energia- ja toitainete hulka. Imikute toitumisel ei ole ruumi vähese toiteväärtusega toitudele ja lisavedelikele. Täiskasvanud võivad mõnda aega hakkama saada ka keha säilitatud toitainete varudega, kuid imikutel need varud puuduvad ja nad vajavad oma kiire kasvu juures kõiki toitaineid – süsivesikuid, valke, rasvhappeid, vitamiine ja mineraalained jne. Energiavajadus Esimesed viis aastat on lapse arengus periood, mil …
Kuigi enamik meist teab ütlust, et “üks õun päevas hoiab arsti eemal”, ei tule õuna n-ö tervisekasu peamiselt mitte vitamiinidest-mineraalainetest, vaid temas sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest. Päevas võiks süüa ühe õuna, õunahooajal ehk pisut enamgi. Toidusoovituste järgi peaks sööma keskmine täiskasvanu päevas umbes 200 g puuvilju, samas tuleks neid varieerida, mitte süüagi ainult õunu. Kui 200 grammi õunu (üks õun diameetriga umbes 7-8 cm) annab meile umbes 90 kcal, siis süües päevas ära juba viis sellist õuna, oleme saanud ligi 500 …
Lisatud suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel (näiteks pudru ja tee sees) või lisatakse toidutööstuses toitude tootmisel (näiteks kondiitritoodetesse, maiustustesse, karastusjookidesse, magustatud piimatoodetesse, sageli ka soolastesse toitudesse). Kodus toitu valmistades kasutatakse peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut nagu sahharoos, aga toidutööstuses ka fruktoosi, glükoosi, tärklise hüdrolüsaate (näiteks glükoosisiirup ja kõrge fruktoosisisaldusega siirup). Poest on võimalik osta mitut liiki suhkruid, millest enamik on saadud toor-roosuhkru töötlemisel eri viisidel. Ära lase end eksitada suhkru värvusest. Tervise seisukohast ei ole vahet, millist suhkrut, …
B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus. Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks (ehk nende imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga) on A-, D-, E- ja K-vitamiinid. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad C-vitamiin ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 …
13. detsembrist muutub Euroopas kohustuslikuks toitumisalase teabe esitamine toidupakenditel. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine. Millele tuleks nende liigtarbimise vähendamiseks toitu valides enam tähelepanu pöörata, selgitavad Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ning Katrin Lõhmus ja Külli Johanson Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroost. Mida jälgida ja pakenditelt lugeda, et teadlikult tarbida vähem küllastunud rasvhappeid, soola ja suhkrut? Toidumärgistuse lugemise oskus aitab toidupoes teadlikumaid valikuid teha. Seejuures on oluline teada, et koostisosade loetelus esitatakse kõik …
Kuigi värsked köögiviljad on tervisliku toitumise alus, tuleb arvestada nendes sisalduvate nitraatidega, mis on teatud kogusest alates organismile kahjulikud. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul ületab aga köögiviljade tarbimisest saadav kasu siiski nitraatide võimaliku kahjuliku mõju tervisele ning seetõttu köögi- ja puuviljade tarbimist piirama ei pea, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo juhataja Maia Radin. Toidust saadavate nitraatide peamine allikas on köögiviljad. Teatud kogusest alates hinnatakse nitraatide mõju tervisele negatiivseks. Õige käitlemisega saab aga ka koduköögis köögiviljade nitraadisisaldust oluliselt vähendada. Kust nitraadid toitu saavad? …
Aastalõpu söömingud on läbi ja kaalunumber liiga suureks kasvanud. Uuel aastal tahan kindlasti alla võtta, kuigi seni pole ma suutnud ühtegi dieeti pidada, isegi mitte ainsat päeva.Dieedi puhul tuleb süüa ettekirjutatud toite, kuid see mulle ei istu. Tervisliku toitumise osas pean ennast teoorias tugevaks (nagu enamik), kuid praktika jätab soovida. Joon küll vett ja armastan köögivilju, kuid lisaks olen šokohoolik ja söön liiga palju maiustusi.Otsustan uue aasta esimesel nädalal kohe härjal sarvist haarata, vähem magusat ning rohkem tervislikumat kraami süüa …
Üks portsjon on umbes 100 g ehk 1 peotäis kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Umbes pool köögiviljadest võiks süüa värskelt, pool kuumtöödeldult. Söö erinevaid vilju!
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon 
