Menüü

Imikute energia- ja toitainete vajadus

Kuna laste magu on väike, siis vajavad nad võrreldes täiskasvanute toiduga teistsugust toitu. Imikute puhul peab ka vähene neile antav kogus toitu sisaldama suurt energia- ja toitainete hulka. Imikute toitumisel ei ole ruumi vähese toiteväärtusega toitudele ja lisavedelikele. Täiskasvanud võivad mõnda aega hakkama saada ka keha säilitatud toitainete varudega, kuid imikutel need varud puuduvad ja nad vajavad oma kiire kasvu juures kõiki toitaineid – süsivesikuid, valke, rasvhappeid, vitamiine ja mineraalained jne. Energiavajadus Esimesed viis aastat on lapse arengus periood, mil …

Õuna tervisekasu tuleb bioaktiivsetest ühenditest

Kuigi enamik meist teab ütlust, et “üks õun päevas hoiab arsti eemal”, ei tule õuna n-ö tervisekasu peamiselt mitte vitamiinidest-mineraalainetest, vaid temas sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest. Päevas võiks süüa ühe õuna, õunahooajal ehk pisut enamgi. Toidusoovituste järgi peaks sööma keskmine täiskasvanu päevas umbes 200 g puuvilju, samas tuleks neid varieerida, mitte süüagi ainult õunu. Kui 200 grammi õunu (üks õun diameetriga umbes 7-8 cm) annab meile umbes 90 kcal, siis süües päevas ära juba viis sellist õuna, oleme saanud ligi 500 …

Lisatud suhkrud

Lisatud suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel (näiteks pudru ja tee sees) või lisatakse toidutööstuses toitude tootmisel (näiteks kondiitritoodetesse, maiustustesse, karastusjookidesse, magustatud piimatoodetesse, sageli ka soolastesse toitudesse). Kodus toitu valmistades kasutatakse peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut nagu sahharoos, aga toidutööstuses ka fruktoosi, glükoosi, tärklise hüdrolüsaate (näiteks glükoosisiirup ja kõrge fruktoosisisaldusega siirup). Poest on võimalik osta mitut liiki suhkruid, millest enamik on saadud toor-roosuhkru töötlemisel eri viisidel. Ära lase end eksitada suhkru värvusest. Tervise seisukohast ei ole vahet, millist suhkrut, …

B-grupi vitamiinide puudusel on tõsised tagajärjed

B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus. Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks (ehk nende imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga) on A-, D-, E- ja K-vitamiinid. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad C-vitamiin ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 …

Millele peaks toitu valides enim tähelepanu pöörama?

13. detsembrist muutub Euroopas kohustuslikuks toitumisalase teabe esitamine toidupakenditel. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine. Millele tuleks nende liigtarbimise vähendamiseks toitu valides enam tähelepanu pöörata, selgitavad Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ning Katrin Lõhmus ja Külli Johanson Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroost. Mida jälgida ja pakenditelt lugeda, et teadlikult tarbida vähem küllastunud rasvhappeid, soola ja suhkrut? Toidumärgistuse lugemise oskus aitab toidupoes teadlikumaid valikuid teha. Seejuures on oluline teada, et koostisosade loetelus esitatakse kõik …

Nitraadihirmus köögiviljade tarbimist piirama ei pea

Kuigi värsked köögiviljad on tervisliku toitumise alus, tuleb arvestada nendes sisalduvate nitraatidega, mis on teatud kogusest alates organismile kahjulikud. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul ületab aga köögiviljade tarbimisest saadav kasu siiski nitraatide võimaliku kahjuliku mõju tervisele ning seetõttu köögi- ja puuviljade tarbimist piirama ei pea, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo juhataja Maia Radin. Toidust saadavate nitraatide peamine allikas on köögiviljad. Teatud kogusest alates hinnatakse nitraatide mõju tervisele negatiivseks. Õige käitlemisega saab aga ka koduköögis köögiviljade nitraadisisaldust oluliselt vähendada. Kust nitraadid toitu saavad? …

EKSPERIMENT: Kas iga suutäie lugemine aitab kaalu langetada?

Aastalõpu söömingud on läbi ja kaalunumber liiga suureks kasvanud. Uuel aastal tahan kindlasti alla võtta, kuigi seni pole ma suutnud ühtegi dieeti pidada, isegi mitte ainsat päeva.Dieedi puhul tuleb süüa ettekirjutatud toite, kuid see mulle ei istu. Tervisliku toitumise osas pean ennast teoorias tugevaks (nagu enamik), kuid praktika jätab soovida. Joon küll vett ja armastan köögivilju, kuid lisaks olen šokohoolik ja söön liiga palju maiustusi.Otsustan uue aasta esimesel nädalal kohe härjal sarvist haarata, vähem magusat ning rohkem tervislikumat kraami süüa …

Miks ja kui palju?

Üks portsjon on umbes 100 g ehk 1 peotäis kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Umbes pool köögiviljadest võiks süüa värskelt, pool kuumtöödeldult. Söö erinevaid vilju!

Suve superstaarid – marjad

Suvi justkui polekski suvi ilma hõrgutavate maasikate, mustikate ja vaarikateta. Kuid mida vajalikku aia- ja metsamarjades leidub? Pigem oleks tegelikult küsida, mida marjades pole, sest enamik neist on rikkad vitamiinide, mineraalainete ja bioaktiivsete ühendite poolest. Tore on ka see, et kaloreid annavad marjad seejuures üsna vähe ehk sobivad suurepäraselt suviseks kergeks vahepalaks. Ja mida erinevamaid marju sööd, seda parem. Nimelt on marjade vitamiinide ja mineraalainete sisaldus väga erinev ning seda ühte ja kõige-kõigemat suvemarja polegi võimalik nimetada. Kõige parem on …

Lisaained

Lisaaine on aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-number.