Menüü

JOKK-skeemid toitude pakendite märgistusel ajavad segadusse

Kuidas teha paremaid valikuid poes? Mida tegelikult räägib meile pakendil olev info? Luubiga poodi Kui rääkida inimestega toidupakenditel olevast infost, tuleb varem või hiljem jutuks, et poes peab käima luubiga, kuna muidu ei ole nii väikest kirja võimalik üldse lugedagi. Paraku on see tõsi, kuna lubatud kirja kõrguseks on 1,2 mm (s.o väiketähe kõrgus, mis on umbes New Times Romani kirjasuurus 8; väga väikese pakendipindalaga toodetel on lubatud ka kirjasuurus 6), mille lugemiseks peab tõesti olema väga hea nägemine. Selleks, …

Soovitused toitainete puuduse vältimiseks

Kokkuvõtlikud soovitused taimetoitlastele toitainete puuduse vältimiseks. Toitaine Soovitused puuduse vältimiseks Valgud, asendamatud aminohapped Varieerida taimet päritolu valkude allikaid; kaunviljad (oad, herned, läätsed, soja), teraviljatooted (sh n-ö pseudoteraviljad tatar ja kinoa), seemned-pähklid, sojatooted  Rasvad, DHA Lisada menüüsse alfa-linoleenhapet sisaldavaid toiduaineid nagu rapsiõli, linaseemned, Kreeka pähklid, kanepi- ja tšiiaseemned A-vitamiin, β-karoteen Parimad taimset päritolu β-karoteeniallikad on eelkõige porgand ja maguskartul, aga ka kibuvitsamarjad, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, punane paprika, papaia, hurmaa. D-vitamiin D-vitamiini ei leidu omastuval kujul taimset päritolu toitudes (v.a …

Toitained, mis vajavad veganitoitumisel enim tähelepanu

Veganite toidusedelis on toitaineid, mille saamine nõuab eraldi tähelepanu. Enimlevinud puudujäägid esinevad B12– ja D-vitamiini ning joodi saamisel, mistõttu tuleb nende piisav tagamine hoolikalt läbi mõelda. Veel peavad veganid pöörama tähelepanu piisavale kaltsiumi, seleeni, oomega-3-rasvhapete ja A-vitamiini saamisele. Valkude (sh kõikide asendamatute aminohapete), B2-vitamiini, raua ja tsingi piisava saamise tagab see, kui menüü koostamisel lähtutakse tasakaalustatuse (erinevate toitude söömine kõikidest taimset päritolu toitude gruppidest), aga ka teistest ülaltoodud taimse toitumise põhimõtetest. B12-vitamiin B12-vitamiiniallikad on veganite jaoks toidulisandid ja selle vitamiiniga rikastatud tooted. …

Kuidas kokkuostetud kuivaineid ja purgisuppe targalt kasutada?

Tervise Arengu Instituudi poole on pöördutud küsimustega, kuidas saaks praeguses olukorras siiski tagada mitmekesist ja tasakaalustatud söömist. Meie toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi annab soovitusi, mida oleks hea silmas pidada ja lisab ka näidismenüü inspiratsiooniks, kuidas luua tasakaalustud toidulauda. Täiskasvanud mõõdukalt aktiivse naisterahva päevane energiavajadus on umbes 2000, mehel umbes 2600 kcal. Täpne energiavajadus sõltub peale inimese vanuse ja soo väga palju ka tema füüsilisest aktiivsusest, aga ka muust. Näiteks on energiavajadus mõnevõrra suurenenud haigestumise korral, kui organism peab haigustekitajate …

Kuidas toituda kui oled lapseootel?

Rasedatele kehtivad üldjoontes samasugused toidusoovitused kui tavalistele täiskasvanud naistele. Suurenenud on veidi energiavajadus, sõltuvalt trimestrist, ning ka osade vitamiinide-mineraalainete soovituslikud päevased kogused on pisut suuremad. See tähendab, et menüü vajab hoolikamat läbimõtlemist, et kõik vajalikud toitained toidust kätte saada. Segatoiduliste inimeste toidulaual peaks olema iga päev midagi viiest põhitoidugrupist ning valikuid ka grupisiseselt varieerides: teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad ning marjad, piim ja piimatooted, toidugrupp kala-linnuliha-muna-kala, lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad. Toitumise peale tuleks hakata mõtlema juba lapse …

Taimetoitlus ja sport

Keha vajadustele vastav toitumine, kui toiduga saadakse küllaldaselt energiat, põhitoitained ja vitamiine ning mineraalained,  on oluline nii tervise, sportliku sooritusvõime kui ka treeningutest taastumise seisukohast. Hästi planeeritud taimne toitumine, vajadusel võttes juurde ka toidulisandeid, on sobilik ka sporti tegevatele inimestele. Piisavalt energiat Taimset päritolu toidu suur kiudainete sisaldus tekitab täiskõhutunde juba väiksema energisisalduse juures, mistõttu olulisel kohal on menüüs pähklid, seemned, õliviljad, kaunivljad ja täisteratooted. Põhimõtteliselt on võimalik aedviljadest saadavat võrdlemisi madalat energiasisaldust „kompneseerida“ ka taimsete maiustustega, kuid tasuks meeles …

Teismeliste energia- ja toitainete vajadus

Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast. Laste kehamass varieerub väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste puhul keha suhteliselt suurt rasvasisaldust ning seda, et eelkõige tuleb energiavajadust hinnata keha rasvavaba massi järgi. Seetõttu on soovitatav ülekaaluliste laste puhul määrata energiavajadus nende pikkusele vastava normaalkaalu juures. Teismeliste ööpäevane energiavajadus …

Pane puder podisema!

Hommikusöök peaks olema  päeva olulisim toidukord. Annab see ju energiat päeva alustuseks ning erinevaid toitaineid organismi kogu päevase vajaduse katmiseks. Hommikusöögi söömine aitab olla tähelepanelikum, erksam, suurema keskendumisvõimega. Ühe levinuima hommikusöögivalikuna soovitatakse süüa putru. Kahjuks näitavad toitumisuuringud, et inimesed söövad putrusid liiga vähe – heal juhul ehk pool soovituslikust kogusest, kui sedagi. Keskmise energiavajadusega (2000 kcal) inimene võiks päeva jooksul süüa vähemalt ühe taldrikutäie putru.  Putru võib valmistada väga erinevalt kasutades selleks mitmesuguseid teraviljahelbeid, -kruupe või -jahusid (kaera, odra, rukki, …

Laste energia- ja toitainete vajadus

Energiavajadus Väikelaste energia tarbimine on ühe kilogrammi kehamassi kohta suurem kui täiskasvanutel, kuna neil kulub osa energiast kasvamisele. 2–3-aastastel lastel kulub kasvamisele ligikaudu 3% ning vanematel lastel alla 2% saadud energiast. 1- kuni 2- aastaseks saanud laste keskmine energiavajadus 1 kg kehamassi kohta ja arvutuslik päevane koguvajadus lähtuvalt keskmisest kehamassist. Energia hulka on arvestatud rinnapiim või piimasegu koos eakohase lisatoiduga Vanus aastates Lapsed Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud   kcal/kg/päevas kg* kcal/päevas 1-1,9 80 11,6 11 930 880 Laste ja noorte …