Menüü

Laste energia- ja toitainete vajadus

Energiavajadus

Väikelaste energia tarbimine on ühe kilogrammi kehamassi kohta suurem kui täiskasvanutel, kuna neil kulub osa energiast kasvamisele. 2–3-aastastel lastel kulub kasvamisele ligikaudu 3% ning vanematel lastel alla 2% saadud energiast.

1- kuni 2- aastaseks saanud laste keskmine energiavajadus 1 kg kehamassi kohta ja arvutuslik päevane koguvajadus lähtuvalt keskmisest kehamassist. Energia hulka on arvestatud rinnapiim või piimasegu koos eakohase lisatoiduga

Vanus aastatesLapsedPoisidTüdrukudPoisidTüdrukud
 kcal/kg/päevaskg*kcal/päevas
1-1,98011,611930880

Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast.

Laste kehamass varieerub vanusegrupisiseselt väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste puhul keha suhteliselt suurt rasvasisaldust ning seda, et eelkõige tuleb energiavajadust hinnata keha rasvavaba massi järgi. Seetõttu on soovitatav ülekaaluliste laste puhul määrata energiavajadus nende pikkusele vastava normaalkaalu juures.

Üle 2–aastaste laste ja kuni 10–aastaste noorukite ööpäevane energiavajadus (kcal/p)

Vanus aastatesKehamass (kg)Kehalise aktiivsuse tase
  MadalKeskmineKõrge
Tüdrukudkcal/päevaskcal/päevaskcal/päevas
212,59609901020
314,9116011901220
416,8120013301430
519,2127014101510
621,1133014701580
723,7140015501670
826,1147016301750
928,7155017101840
1031,8191019902130
Poisid
213,2105010801110
315,4123012601300
417,3129014201530
519,4135015001610
621,4142015601680
724,8152016801810
826,5158017401880
929,1

1660

18401980
1032,2206021502290

Põhitoitainete vajadus

Makrotoitainete ja rasvhapete osatähtsuste soovitused1 soovituslikust energiast täiskasvanutele ja üle 2 aasta vanustele lastele

Toitained, rasvhappedKeskmine soovitus
Valgud210-20 %E
Rasvad225-35 %E
Sealhulgas: 
küllastunud rasvhappedmax 10 %E
monokülalstumata rasvhapped10-20 %E
polüküllastamata rasvhapped, sh5-10 %E
oomega-3-rasvhappedmin 1%E
transrasvhappedvõimalikult vähe4
Süsivesikud350-60 %E

1Tabelis toodud protsendid katavad vähemalt 97–98% inimeste füsioloogilised vajadused

2 Kui lähtuvalt inimese vajadustest jääb mingil objektiivsel põhjusel (nt kaalulangetamine, vm) toiduga saadud päevane energia kogus alla soovitusliku miinimumi, tuleks vajaminev valkude ja rasvade kogus välja arvutada arvestades vähemalt päevase soovitusliku miinimumenergiaga

3Süsivesikutest saadav toiduenergia protsent hõlmab ka toidust pärinevate kiudainete arvelt tuleva energia, mis on reeglina 2–3 %E

4Transrasvhapped on ka looduses olemas. Nende saadav kogus ei tohiks olla kestvalt mitte üle 1 %E päevas. Toimides käesolevate toitumis- ja toidusoovituste kohaselt, ei ole võimalik kestvalt seda kogust ületada

Valkude vajadus

Soovitatud valkude tarbimine lastele põhineb hinnangutel kehavalkude baasvajaduse ja kasvamise vajaduste kohta, toiduvalkude efektiivsel muutmisel kehavalkudeks ning kasvamise individuaalsusel. Väikelastel vanuses 1-1,9 aastat peaksid valgud andma 10–15 %E.

Suurem valkude tarbimine varases lapseeas suurendab rasvumise riski hilisemas elus. Vastavalt olemasolevatele andmetele võib arvata, et esimesel kahel eluaastal on võimalik, et valkude tarbimine 15–20 %E nii varases lapseeas, suurendab ülekaalulisuse riski hilisemas elus.

Lastel ja noorukitel võiks soovituslikult kuni 75% kogu saadavast valkude kogusest tulla loomset päritolu kõrge bioväärtusega valkudest.

Väikelaste rasvade vajadus

 1-1,9 aastat
Rasvad, sh30-40 %E
küllastunud rasvhappedmax 10 %E
monoküllastumata rasvhapped10-20 %E
polüküllastamata rasvahapped, sh5-10 %E
oomega-3-rasvhappedmin 1%E
transrasvhappedvõimalikult vähe

Pärast aastaseks saamist on tavaline, et rasvade osakaal vähehaaval suureneb, olles kolmandaks eluaastaks täiskasvanute tasemel. Kui varases lapsepõlves süüakse rasvu soovituslikust vähem, võib sellega kaasneda energia puudujääk.

Kiudainete vajadus

Alates teisest eluaastast on lastele vajalik kiudainete kogus 8–13 grammi 1000 kcal kohta. Alates koolieast suureneb kogus vähehaaval täiskasvanutele soovitatud tasemeni.

Lisatud suhkrute soovitus

Lisatud suhkrute päevane kogus (sahharoosi, fruktoosi ja tärklise hüdrolüsaadid) tuleks hoida alla 10 %E (ideaalis alla 5 %E).

Veevajadus

Janu korral tuleb alati eelistada lisanditeta joogivett. Lastel on veevajadus kehamassi kilogrammi kohta suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab seetõttu alati kiiret lahendamist ehk piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol.

Laste vedelikuvajadus vanusegrupis keskmiselt

VanusSummaarne vedeliku vajadus kehamassi kilogrammi kohta
2-3 aastane100-120 ml
4-6 aastane75-100 ml
üle 7 aastanevähemalt 50 ml

Vitamiinide vajadus

VanusVitamiin A, RE1Vitamiin D, µgVitamiin E, mgVitamiin B1, mgVitamiin B2, mgNiatsiin, NE2Vitamiin B6, mgFolaadid, µg Vitamiin B12, µgVitamiin C, mg
1-1,9 aastat3001040,50,670,5600,635
2-5 aastat3501050,60,790,7800,840
6-9 aastat4001060,91,1121,01301,345
Neiud          
10-13 aastat7001071,01,2141,52703,070
Noormehed          
10-13 aastat7001081,21,4161,82703,070

1„retinooli ekvivalendid” (RE) võetud võrdseks „retinooli aktiivsuse ekvivalentidega” RAE. 1 retinooli ekvivalent (RE, µg-ekv) = 1 µg retinooli = 12 µg beetakaroteeni

2 Niatsiini ekvivalent: 1 niatsiini ekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini (60 mg trüptofaanist võib organismis tekkida 1 mg niatsiini)

Mineraalainete vajadus

VanusKaltsium, mg1Kaalium, gMagneesium, mgRaud, mgTsink, mgVask, mgJood, µgSeleen, µg
1-1,9 aastat6001,485860,39025
2-5 aastat6001,8120860,49030
6-9 aastat7002200970,512030
Neiud        
10-13 aastat9002,93001180,715040
Noormehed        
10-13 aastat9003,330011110,715040

1 Käesolevad soovitused ei anna tarbimissoovitusi fosforile, kuna fosfori defitsiiti ei esine. Vajadus on analoogiline kaltsiumivajadusega