Menüü

Lapsed

Lapse esimesel eluaastal on vanemad väga hoolikad imikule sobiva toidu valikul. Mida suuremaks laps kasvab, seda rohkem unustatakse ära lihtsad tõed.

Enamik lastest käivad lasteaias või koolis ning kodus ollakse vaid õhtuti ja nädala lõpus. Need toidukorrad peavad olema teadlike valikute kujundajateks. Vanemad saavad lastega koos olles arutada laste toidusoove ja neid suunata.

Olulisemad märksõnad lapse toitumise puhul:

  • Eeskuju
  • Üheskoos söömine
  • Sobiliku toidu kättesaadavus
  • Selgitustöö
  • Aeg
  • Valiku- ja otsustamisvõimalus 

Olgu Su laps eelkooliealine või teismeline, tuleks meeles pidada toitumist puudutavaid lihtsaid tõdesid:

  • Lapsed lähtuvad oma toidueelistustes peamiselt kahest faktorist – kas toit on neile tuntud ja toidu maitsest (magus). Alla nelja-aastaste laste puhul on olulisim see, et laps teab, millise toiduga on tegemist. Seetõttu peaks uusi toite tutvustama ettevaatlikult ja väikestes kogustes, näidates ise eeskuju. Uue toiduga harjutamine võtab aega. Tehes seda ettevaatlikult ja mänguliselt, on see lastele väga põnev. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja isuäratavam see on ning seda enam sisaldab ta erinevaid vajalikke toitaineid.
  • Tööpäevadel jääb lasteaias käivatel lastel koduseks toidukorraks üksnes õhtusöök, koolilastel aga 3–4 toidukorda. Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning 12 vahepala. Millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast. Organismi on vaja kindlustada vajaliku energiaga regulaarselt, mistõttu on oluline pidada kinni päevastest toidukordadest. Lastele tuleb pakkuda toitu päevakavaga kindlaksmääratud ajal, kusjuures söögikordade vaheaeg ei tohiks olla pikem kui 3,5–4 tundi. Söömiseks tuleb lapsele planeerida aega vähemalt pool tundi.
  • Hommikusöök on päeva olulisim toidukord – see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad, köögiviljad, vähemagusad jogurt ja kohupiim, leib, mahl, kama, võileivad). Kui tundub, et laps sööb liiga vähe või liiga palju, tuleks pidada toidupäevikut – kirjutada paari päeva jooksul üles kõik, mida ja kui palju laps sõi ja jõi. Tihti selgub, et muret ei valmista mitte söödud kogused, vaid hoopis toiduvalik. Ei ole hea haarata kohe vitamiini- ja mineraalainetetopsi järele – piisav, tasakaalustatud ja mitmekesine toit tagab vajalikud ained niigi.
  • Õhtusöök peaks perel olema kindel üheskoos söömise aeg, kus saab vestelda päeva-sündmustest ja olla koos. Siis võib arutada järgmise päeva menüüd ja samuti teha ettevalmistusi nädalavahetuseks. Kõik lapsed on nagu täiskasvanudki, erinevad. Igal lapsel on toitude seas oma lemmikud ja ka need, mis üldse ei maitse. Teades lapse eelistusi, saab vanem teda vahel meelitada vähehaaval sööma ka neid toite, mida laps tavaliselt ei söö. Selleks võib panna külmkapi peale nimekirja toiduainetest, mida laps päeva jooksul kindlasti sööma peaks. Lasteaia- või algklassilaps võib neid toiduaineid ka ise joonistada. Siis on hea toiduvalikut jälgida ning lapsele tervislikku toitumist õpetada. Vanemad võiksid korraldada lastele lõunasöögi kas kodus või leppida kokku kõige sobivam koht väljas einestamiseks.
  • Lapsele on tähtis ka toidu välimus ja õige temperatuur. Laps sööb parema meelega siis, kui ta on näinud, millistest komponentidest toit valmistati.
  • Söömise ajal on olulised lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond (nt kas televiisor mängib või kas on külalised) ning see, kas lapse kõht on tühi.
  • Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla aegu, kui laps sööb väga vähe, ning perioode, kui laps sööb rohkem. Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus. Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem. Karastusjookidest, kartulikrõpsudest, kommidest, saiakestest ja kookidest saab laps rohkesti nn tühja energiat, mida on energiavajaduse rahuldamiseks piisavalt või ülearugi, kuid samal ajal jäävad söömata teised toiduained (puu- ja köögiviljad, leib, piim, kala jne), mida on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks.
  • Parim janukustutaja on vesi. Siirupist valmistatud morss ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui ka hammaste tervise seisukohalt.

Laste vedelikuvajadus vanusegrupis keskmiselt:

Vanusegrupp

Kogu vedelikuvajadus kõikidest allikatest kokku (kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas)

Imikud

150 ml

2–3-aastased

100–120 ml

4–6-aastased

75–100 ml

Üle 7-aastased

vähemalt 50 ml

Laste puhul saab täpse füsioloogilise ehk säilitusvedeliku vajaduse sõltuvalt kehakaalust arvutada välja Holliday-Segari järgi:

Lapse kaal

Vedelikuvajadus (kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas)

0–10 kg

100 ml

11–20 kg

1000 ml + 50 ml iga kehakaalu kg kohta, mis on üle 10kg

>20 kg

1500 ml + 20 ml iga kehakaalu kg kohta, mis on üle 20 kg

Soovitused vanematele

Ole kursis lasteaia/kooli nädalamenüüga ja tee erinevaid valikuid koduseks lõunaks. Värsked (tükeldatud) köögiviljad olgu kodus lapsele alati kättesaadaval.

Loe edasi

Puu- ja köögiviljad

Puu- ja köögivilju ei pea sööma ainult värskelt või keedetud kujul, neid saab märkamatult lisada mitmesugustesse roogadesse.

Loe edasi