Menüü

Rinnapiimaga toitmine

Põhjamaade toitumissoovitused, mis põhinevad teaduslike uuringute tulemustel ning WHO soovitustel, peavad kõige ideaalsemaks imiku toiduks esimesel poolaastal ainult rinnapiima.

Terve ajaline laps ei vaja juurde mitte mingeid vedelikke ega lisandeid.

Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mida lastearstid soovitavad anda rasvlahustuva preparaadina alates teisest elunädalast kahe esimese aasta jooksul 10 µg (5 tilka ehk 500 IU) päevas, et kindlustada rinnalapse luustiku parim areng kiire kasvu perioodil.

Veganitest ja vegetaarlastest imetavad emad peaksid jälgima enda B12-vitamiini saamist, et vältida vaeguseriski lapsel. Teisel poolaastal peaks imetamist jätkates alustama järk-järgult tahkema toidu pakkumisega ka siis, kui laps ainult rinnal on hästi kasvanud. Üleminek peretoidule esimese eluaasta lõpuks peaks toimuma järk-järgult. Aastane laps peaks poole energiast saama rinnapiimast ja poole lusikatoidust peamiselt puu- ja köögivilja, putrude ja lihana. Osalist imetamist võib jätkata nii kaua kuni see sobib emale ja lapsele.

Imiku toidu imeline meister on loodus.

Ema rind toodab just sellist sööki, mida vajab kiiresti kasvav ja arenev laps. Rinna imemine rahustab last, on hea tema suuõõne arengule ja hambumuse kujunemisele. Rinnapiim on alati õigel temperatuuril, puhas ja odav. Imetamiseks ei ole vaja ühtegi abivahendit ja last saab rinnaga toita praktiliselt kõikjal. Kõik rinnapiima komponendid on lapsele kergesti seeditavad ja omastatavad ning toetavad lapse üldist arengut. Rinnapiimas on hulgaliselt toitaineid ja bioaktiivseid ühendeid nagu vitamiinid, mineraalained, rasvhapped ja immuunfaktorid, millel on tõestatud positiivne mõju tervisele. Rinnapiim on erinev ühe toidukorra jooksul, ööpäeva lõikes, suvel ja talvel ning muutub pidevalt lapse kasvades.

On veenvaid tõendeid, et rinnapiimaga toitmine kaitseb ülekaalulisuse ja paljude infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) eest imikueas ja varases lapsepõlves. Rinnapiimas on palju kaitsvaid faktoreid, mille immunoloogiline kaitse infektsioonide vastu näib kestvat veel mõned aastad peale rinnaga toitmise lõpetamist. Rinnapiimaga toitmisel on tõenäoliselt positiivne mõju ka lapse IQ-le ja kognitiivsele arengule ning mõju on seotud imetamise kestusega. Samuti on tõenäoline kaitsev mõju tsöliaakia vastu, kui gluteeni sisaldavaid toite anda lapsele väikestes kogustes veel siis, kui laps saab veel rinnapiima. Kui võrrelda rinnapiimatoidul olnuid ja neid keda pole üldse imetatud, on rinnapiimal tõenäoliselt kaitsev mõju ka I ja II tüüpi diabeedi vastu. On viiteid, et imetamine võib vähendada ülekaalulisuse ja südame-veresoonkonna haiguste riski ka hilisemas elus.

Kuna rinnaga toitmine on osa normaalset sünnitusjärgsest protsessist, sobib see ideaalselt ka naisele. Imetamine soodustab emaka kiiremat kahanemist ja sünnitusjärgset taastumist.

Normaalse söömise jätkamisel väheneb kiiremini rasedusaegne lisakaal, sest rinnapiima tootmiseks kulutab organism igal ööpäeval lisaks üle 500 kcal. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks. Teatud toidud (pähklid, halvaa) ei tekita üldjuhul sugugi rohkem rinnapiima, vaid ainult tõstavad kehakaalu.

Rinnapiima kogus ei sõltu ema poolt tarbitava toidu hulgast. See sõltub rindade tühjendamise sagedusest, imetamise kestusest ja lapse imemistehnika efektiivsusest. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni.

Rinnapiimaga toitmine on energiat nõudev protsess ja paljudele imetavatele naistele on energiatarbimise tõstmine soovituslik. Siiski, positiivse energiabilansi puhul ja vähese kehalise aktiivsuse korral on oht ülekaalu tekkeks ka imetamise ajal. Sünnitusjärgse kaalutõusu vältimiseks on soovituslik imetamise ajal pigem suurendada kehalist aktiivsust, kui seda vähendada. Imetanud naistel on väiksema rinnanäärme– ja munasarjavähi risk noores eas, väheneb ka osteoproosi risk hilisemas vanuses. Imetamise ajal soovitatakse tarbida vedelikku proportsioonis piima tekkega. Rinnapiima kogus 750 ml päevas esimese kuue kuu jooksul suurendab imetava ema vedelikuvajadust umbes 600–700 ml päevas.

Imetamine annab lapsega erilise lähedussuhte, öine toitmine on palju mugavam ja uuringud näitavad, et imetavatel emadel on väiksem võimalus saada sünnitusjärgset depressiooni. Imetada saab 98% naistest, kuid Eesti statistika kohaselt saab meil 6 kuuses vanuses rinnapiima ainult 40% lastest. Eduka imetamise kulgu võivad segada ka paljud üldlevinud müüdid rinnapiima ja imetamise kohta.

Imetamise kuldreeglid:

  • Laps on kogu kehaga ema poole pööratud, ema hoiab last selja tagant (mitte peast!) tihedalt kõht kõhu vastu, toetades lähedust.
  • Enne rinna haaramist on lapse nina rinnanibuga kohakuti.
  • Lapse lõug ja ninaots on vastu rinda, alumine huul väljapoole pööratud, põsed pruntis.
  • Imemine vaheldub neelamisega.
  • Kui ema imetab last istudes, peaks lapse asetama padjale, et ema saaks istuda võimalikult vabalt ja lõdvestunult, sirge toetatud seljaga ja lõdvestatud kaela ja õlavöötmega.
  • Laps küsib rinda vähemalt kaheksa korda ööpäevas ja jääb pärast toitmist rahule.
  • Laps pissib iga päev rohkelt ja esimesel elukuul kakab vähemalt korra ööpäevas.
  • Lapse kaaluiive on igal kuul vähemalt 500–600 grammi, laps kasvab ka pikkusesse ja igal kuul suureneb tema pea ümbermõõt.

Mõnikord võib ema või lapse tervise tõttu imetamine olla vastunäidustatud. Siis peab lapsele andma esimesel eluaastal kunstlikke piimasegusid ja jälgima nende valmistamisel täpselt pakil olevaid juhiseid.

Lehmapiima esimesel eluaastal imikule pakkuda ei tohiks.

Imetamine on keelatud, kui:

  • Lapsel on harvaesinev ainevahetushaigus (galaktoseemia);
  • Emal on ohtlik nakkushaigus: HIV, AIDS või äge ravimatu tuberkuloos;
  • Ema peab võtma ravimeid, mis imenduvad rinnapiima nt vähiravimit, liitiumi, ergotamiini, metrotreksaati, rahustit või uinutit;
  • Emal on narkosõltuvus.

Imetamine võib olla häiritud, kui:

  • Naisel on harvaesinev rinna näärmekoe vähesus või trauma/operatsioonijärgne nibu närvide kahjustus;
  • Naisel on raske tervislik seisund, mis ei võimalda lapsega piisavalt tegelda;
  • Ema kahjulikud harjumused (suitsetamine, alkohol) muudavad rinnapiima maitset, võivad vähendada rinnapiima kogust ja põhjustada lapse rahutust;
  • Lapse tervisega on probleeme (huule-või suulaelõhe, Down’i sündroom, suur südamekahjustus);
  • Äärmuslikult tugev allergia lapsel.

Probleemide korral pöörduge oma ämmaemanda või perearsti poole.

Sünnitusmajades on abi võimalik saada ka imetamise nõustamise vastuvõttudelt, konsulteerida saab ka telefoni teel. Internetist võib artikleid imetamise kohta lugeda Perekool.ee  lehelt.

Ida-Tallinna Keskhaigla Imetamise nõustamise keskus tööpäeviti 10–14,
telefon 620 7453 või 5304 1783

Lääne-Talllinna Keskhaigla imetamise nõustamise telefon 666 5829

Sünni- ja Imetamise Eesti Tugiühingu lehelt leiab imetamisnõustajate kontakte, kes teevad ka koduvisiite.

Müüdid rinnapiima ja imetamise kohta

Rinnapiima ja imetamist puudutavad müüdid ja tegelikkus.

Loe edasi