Menüü

Erinevad toidugrupid imikute ja väikelaste toidulaual

Puu- ja köögiviljad

Puu- ja köögiviljad on vitamiinide ja mineraalainete allikatena ääretult olulised ja seetõttu ei tohi neid mitte mingil juhul imikute menüüst välja jätta. Köögiviljad on hea variant lisatoiduga alustamiseks. Näiteks porgandites sisaldub looduslikke magusaineid, mis lastele maitsevad ning samas sisaldavad nad endas küllaldaselt β-karoteeni ning teisi vajalikke toitaineid. Oad jt kaunviljad sisaldavad palju folaate, kuid tänu nn anti-toitainetele ja tervelt antuna ka võimalikule kurku tõmbamise ohule ei ole need sobilikud kasutamiseks esimeste tahkete lisatoitudena. Kui neid hakatakse lapsele andma, võiks seda alguses teha väiksemates kogustes ja püreestatult.

Värskeid ja kõvasid köögivilju on imikul raske süüa. Puu- ja köögivilju võib serveerida aurutatuna, küpsetatuna ja tambituna või värskelt riivitult ja seejärel lapsele pakkuda. Ette valmistamata võib lapsele anda näiteks banaane, mangosid või teisi piisavalt pehmeid puuvilju.

Samuti võib  puu- ja köögivilju ning marju püreestada kas värskelt või eelnevalt keedetult. Toiduohutuse tagamiseks tuleks kõik sügavkülmutatud tooted enne kasutamist põhjalikult läbi kuumutada. Eri puu- ja köögiviljad sisaldavad väga erinevaid toitaineid erinevates kogustes, mistõttu tuleks valida oma lapse menüüsse väga erinevaid vilju.

Et imikud vajavad toiduks rohkelt köögivilju, siis nüüd on hea aeg, et neid ka ülejäänud perekonna menüüsse rohkem lisada. Köögivilju saab “peita” peaaegu kõikide toitude sisse. Värskeid tomateid ja riivitud porgandeid sobib ideaalselt lisada nt lihakastmesse ja ka lihtsamate pastaroogade sisse.

Teraviljad, kartulid ja leib

Sõltuvalt kultuurist ja riigist moodustavad kartulid, riis, leib ja pastatooted olulise osa igapäevasest menüüst. Need on olulised ka väikesele lapsele, kuid võrreldes täiskasvanute toiduga peaks imiku menüü neid proportsionaalselt oluliselt vähem sisaldama. Imikute jaoks on puu- ja köögiviljad neist olulisemad.

Teraviljad on eriti rikkad mitmete oluliste toitainete poolest nagu B-grupi vitamiinid, kiudained ja osad mineraalaineid. Proovi ka vähemlevinud traditsioonilisi teravilju nagu näiteks hirss või kinoa.

Täisterast teraviljatooted sisaldavad nö anti-toitaineid, mis omakorda takistavad teatud vajalike toitainete imendumist. Et vajalikke toitaineid imenduks piisavalt, ei tohiks imikutele suurtes kogustes täisteratooteid anda.

Kuigi piim on heaks kaltsiumiallikaks, siis väikelastele pudru valmistamisel kasuta piima pooleks veega, sest lehmapiim takistab raua imendumist. Alla aastastele lastele pudru valmistamiseks võiks kasutada jätkupiimasegu või kui laps saab piisavalt rinnapiima, siis jätkupiimasegu pooleks veega. NB! Piimasegusid ei tohi keeta, vaid valmista puder veega ja toiduvalmistamise lõpus võib lisada ka piimasegu. Vitamiinisisalduse suurendamiseks lisa pudru sisse püreestatud marju või puuvilju.

Piim ja piimatooted

Esimese kuue kuu jooksul peaks laps jooma ja sööma ainult rinnapiima. Üle kuue kuu vanuses lapsed võivad janu korral juua vajadusel puhast vett. Pärast kuuendat elukuud, kui laps on lisaks rinnapiimale võimeline seedima ka keerulisemaid toite, siis on lubatud rinnapiima kõrvale lisatoite tehes näiteks pudru sisse lisada ka vähesel määral lehmapiima või selle segu veega. Piimatooted on headeks kaltsiumi ja B12-vitamiini allikaks.

Lisatavad toidurasvad

Rinnapiim on kõrge rasvasisaldusega ja seetõttu on su laps harjunud saama enamiku energiast rasvadest. Samal ajal, kui laps harjub uute toitudega, peaks suur osa energiast, vähemalt esimese kahe aasta vältel, pärinema samuti rasvadest. Imetamist jätkates saab enamik rasvavajadusest kaetud rinnapiimaga. Juhul, kui sa enam ei imeta, siis võid lisada lapse toidu sisse (näiteks pudru sisse või köögiviljadele) võid või taimeõli arvestusega umbes 5 grammi rasvainet 100 grammi toidu kohta.

Rasvade koostises on erinevaid rasvhappeid. Lapse kiiresti kasvava aju ja närvisüsteemi arengu jaoks hädavajalikud rasvhapped saab kätte peamiselt rinnapiimast, hiljem ka kalast, aga ka taimeõlidest, näiteks linaseemne- või rapsiõlist.

Pähklid ja seemned on samuti headeks küllastumata rasvhapete allikateks, kuid esimeste aastate jooksul peaks nende manustamist olulisel määral piirama, sest lisaks sisaldavad need ka suurtes kogustes fütaate. Need on aineid, mis takistavad teiste vajalike toitainete imendumist. Fütaadisisalduse vähendamiseks leota pähkleid enne imikutoidu sisse segamist vähemalt kaheksa tundi. Pea meeles, et terved pähklid on väikesele lapsele söömiseks ohtlikud. Need võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumisohtu!

Friteeritud toite nagu nt friikartuleid või sõõrikuid tuleb vältida. Ka poest ostetud küpsised sisaldavad suurtes kogustes rasvu, mille rasvhappeline koostis ei ole imikule sobiv.

Lihatooted, kana, kala, munad

Võrreldes vanemas eas laste ja täiskasvanutega vajavad väikesed lapsed oluliselt vähem valgurikkaid toite. Seetõttu ei ole tarvis muretseda, kas su laps saab ikka piisavalt valke. Normaalse ja tasakaalustatud segatoitumise juures on piisav valgukogus lapsele tagatud.

Küll aga on valgurikastes toitudes rohkesti ka teisi olulisi toitaineid, seega ei tohiks lapse toitumist piirata ja peaks alati arvestama piisavalt rikkaliku ning mitmekülgse menüüga.

Punane liha on rikas raua poolest, kala sisaldab küllaldaselt asendamatuid rasvhappeid. Imikule süüa tehes peab liha võrdlemisi kaua keetma, et see muutuks pehmeks ja et seda oleks hiljem lihtne püreestada.

Kala on hea ja toitev lisand muudele toitudele. Veendu, et oled eemaldanud kõik kalaluud, ka kõige väiksemad.

Väikese lapse jaoks võid muna keeta ja sellest väikese osa segada ükskõik millise teise toidu hulka. Keedetud muna tükid on heaks ja pehmeks näputoiduks, millega laps saab iseseisvat söömist harjutada. Samuti saab väikestes kogustes muna lapse menüüsse lisada muna sisaldavate toitude, nt vormiroogade kaudu.

 

Toidu koostisaineid, mida lapse toiduvalikus vältida

Sool

Inimorganismi rakud vajavad naatriumi. See on mineraalaine, mida leidub peamiselt soolas ja seetõttu peavad kõik inimesed seda kindlasti veidi toiduga saama. Piisava naatriumikoguse saame kätte isegi siis, kui me seda eraldi toidule soolana ei lisa. Imiku toidu sisse ei tohiks soola üldse lisada.

Suhkur

Magusad toidud ja suupisted nagu näiteks karastus- ja mahlajoogid, kompvekid, jäätis, küpsised, koogid ja muud maiustused ei sisalda vitamiine ega mineraalaineid või, kui sisaldavad, siis väga väikestes kogustes. Oma varajases arengustaadiumis vajab laps aga väga palju vitamiine ja mineraalaineid. Palju suhkrut sisaldavad magusad toidud, sh magusad jogurtid ja kohupiimad, rikuvad lapse isu isegi väikestes kogustes pakutuna, selle tulemusena ei pruugi laps enam tahta neid toitaineterikkaid toite, mida talle pakud. Kui laps harjub igapäevaselt sööma magusaid toite, võib see suurendada riski muutuda ülekaaluliseks. Seetõttu ei sobi suhkrurikkad toidud imiku ja väikelaste toiduvalikusse.

Nitraadid

Mõned köögiviljad võivad sisaldada suurtes kogustes nitraate ja alla aastasele lapsele ei tohiks neid anda. Sinna hulka kuuluvad näiteks spinat, punapeet, kõrvits, redis, fenkol ehk apteegitill, rooskapsas ja värsked ürdid.