Menüü

Toidu kaudu levivad haigused

Toidu kaudu levivad haigused jagunevad:

  • toiduinfektsioonid (toidunakkused);
  • toidumürgistused, mis omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (põhjustatud mikroorganismide või hallitusseente poolt toodetud toksiinidest) ja mittemikrobioloogilisteks (nt keemilistest ainetest põhjustatud);
  • helmintoosid.

Toiduinfektsioon

Toiduinfektsioon ehk -nakkus on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peen- ja jämesoolde, kus nende paljunemine vallandab haiguse.

Nakkuslik doos oleneb:

  • mikroobist (tõvestusvõimest),
  • inimese east (imikud, väikelapsed, eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed on rohkem ohustatud, kuna nende immuunsüsteem on nõrgem),
  • toidust, mida inimene on eelnevalt söönud,
  • inimese tervislikust seisundist jm.

Tuntumad mikroorganismidest põhjustatud toiduinfektsioonid on salmonelloos, shigelloos (bakteriaalne düsenteeria), jersinioos, kampüloos, listerioos, Escherichia coli poolt põhjustatud infektsioon jt. Lisaks mikroorganismidele võivad toidu kaudu põhjustada infektsioone (nt amööbne düsenteeria, toksoplasmoos, lamblioos) veel algloomad ja mõned viirused (viiruslik gastroenteriit, A-hepatiit, poliomüeliit, viirustüvedega H5 N1 ja H1 N1 levivad nn. linnugripp ja seagripp). Toiduinfektsioonide peiteperiood on 5–8 tunnist kuni mitme päevani, sest erinevate haigustekitajate paljunemine organismis võtab aega sõltuvalt eelpooltoodud asjaoludest. Paljudel juhtudel (nt E. coli, Yersinia, Campylobacter, Clostridium, Vibrio, aga ka viiruste puhul) on sümptomiks kõhuvalu, kõhulahtisus ja oksendamine, millega kaasneb organismi vedelikukaotus, mis võib olla eriti ohtlik riskirühma inimestele.

Toidumürgistus

Mikrobioloogilise toidumürgistuse ehk intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini (mürki), mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused.

Hallitusseente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist.

Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse.

Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toidud (mürkseened, -taimed, -kalad), toitudes teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskmetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse, neid võib olla ka heitgaasides, tööstusjäätmetega saastunud vees, taimekahjurite hävitamiseks kasutatavates preparaatides.

Helmintoosid

Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid (helmindid e soolenugilised). Harvem arenevad helmindid teistes elundites ja kudedes (maksas, silmades, ajus, kopsudes).

Tuntumad helmintoosid on:

  • askaridoos e solgetõbi
  • difüllobotrioos e laiusstõbi
  • trihinelloos e keeritsusstõbi
  • paelusstõved

Nakatumise allikaks on sageli toores või väheküpsetatud kala, pesemata köögiviljad, saastunud joogivesi, haigus levib kärbeste ja muude putukate kaudu, ning isiklike hügieeninõuete eiramisel.

Haiguse tunnused ja haiguste vältimine

Toiduga levivate haiguste iseloomulikud tunnused võivad olla väga erinevad, alates kõhulahtisusest kuni hingamishäirete ja lihashalvatuseni. Vähimagi kahtluse korral tuleb kiiresti pöörduda arsti poole. Et aga vältida toidu kaudu levivaid haigusi, tuleb täita isiklikke hügieeninõudeid, pesta hoolikalt käsi enne toiduvalmistamist ja söömist, mitte jätta toitu toatemperatuurile seisma, poest toitu ostes järgida pakendil toodud säilitamistingimusi. Puu- ja köögiviljad tuleb enne söömist hoolikalt pesta, toiduvalmistamisel tuleb liha ja kala korralikult läbi küpsetada.

Kasutatud kirjandus ja lisalugemist:
Bad Bug Book