tai 
Tervisliku toitumise informatsioon Toit ja toidu valmistamine
24. november 2009
Tervist,
Sattusin juhtumisi teie lehele ja jäin huviga lugema..
Olen viimasel ajal süvendatult hakanud huvi tundma toitumisteaduse vastu, kuid siiamaani pole keegi suutnud mulle usutavalt ära seletada järgmisi asju:
1. Toidupüramiid – selle alumisele astmele olete asetanud eranditult teraviljatooted (va kartul, mis teraviljadele sarnaselt on suure tärklisesisaldusega) muuhulgas valgest nisujahust koosneva saia. Kuidas on võimalik, et inimese optimaalseimaks toiduaineks on teravili, kui põlluharimisega ollakse tegelenud mitte enam, kui 5000 aastat ning inimorganism on välja areneneud hoopis teisele menüüle tuginedes? Seda enam, et enamus teraviljadest saadavatest makrotoitainetest on süsivesikud ja mineraalainete sisaldus seal võrreldes aedviljadega on marginaalne.
Lisaks sisaldavad nii teraviljad, kartulid, kui kaunviljad minu teada arvestatavas koguses “antitoitaineid”: lektiinid, füthape, flavonoidid jms, mis muudavad need toiduained toorelt tarbimiseks kõlbmatuks ja ei lagune täielikult isegi peale termilist töötlemist. Kuidas saavad olla kasulikud toiduained, mis toimivad ensüümiinhibiitoritena ja takistavad mineraalainete omandamist organismis?
2. Tervisliku toitumise müütides väidate, et liha sisaldab küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli ning seetõttu võib tõsta kehakaalu ja suurendada südamehaiguste riski. Kehakaalu võivad tõsta ka minule teadaolevalt kõik toiduained, ka toidupüramiidi alumisel korrusel paiknevad teraviljatooted. 100g leiba sisaldab ju umbes sama palju energiat, kui 100g sealiha. Kuidas saab olla, et liha, mille insuliiniindeks on väiksem (insuliin teatavasti kontrollib ja soodustab toitainete ladestumist rasvadena), on suuremaks kehakaalu tõstjaks kui leib? Seda enam, et mõlemast tulenevad kalorid ladestuvad enamuses KÜLLASTUNUD rasvhapete näol..
3. Tervisliku toitumise müüdid. Veel küllastunud rasvhapetest.. Väidate, et küllastunud rasvhapped põhjustavad erinevaid haigusi: südamehaigused, kasvajad jne. Palun tooge viited teaduslikele uuringutele, mis seda tõestavad.
Kuidas sellisel juhul seletada südamehaiguste hulga langust Hispaanias tingimustes, mil küllastunud rasvhapete osakaal dieedis suurenes (nn. Hispaania Paradoks)?
http://www.ajcn.org/cgi/content/abstract/61/6/1351S
Aga Prantsuse Paradoks, mis näitab samu tulemusi?
Kuidas mõista selle uuringu tulemusi, mis näitab, et kõrgenenud kolesteroolisisaldusega inimeste hulk on vähenenud ligi kolmandiku, kuid südamehaiguste hulk on jäänud samaks?
http://jama.ama-assn.org/cgi/content/short/302/19/2104
India lõunaosas on küllastunud rasvade osakaal toidusedelis palju väiksem kui põhjaosas ja ometi on seal suurem südamehaiguste osakaal
(Malhotra, S, Indian Journal of Industrial Medicine, 1968, 14:219)
Kui küllastunud rasvhapped ja kolesterool on peamine südamehaiguste põhjustaja siis..?
4. Müütidest veel.. Mainite, et parima rasvapõletusliku efekti annab pikaajaline (üle 45min) kestev liikumine. Mida arvata asjaolust, et suurem osa pikaajaliselt praktiseerivatest tervisesportlastest kannatavad erinevate liige- ja kõõlusevaevuste all, pikk ja kurnav harjutus mõjub pärssivalt rasvade metabolismile, organismis suureneb stressihormoon kortisooli tase, mis muuhulgas põhjustab kaltsiumi vähenemist luustikus, nõrgestab immuunsüsteemi, tõstab vererõhku jne..
Milles seisnevad selle treeningumetoodika eelised võrreldes lühiajalise (20-40min) kuid intensiivse intervalltreeningu või jõutreeninguga, mis mõjuvad soodustavalt metabolismile ning rasvade põletust soodustavate hormoonide: testosterooni ja HGH eritumisele, kuid ei koorma organismi ülemäära?
5. Suhkru söömine teeb paksuks. Aga teeb ju… Ma olen vabatahtlikult nõus osalema eksperimendil, mis võrdleb päevas 2500 kcal rasva söömise tulemust 2500 kcal suhkru söömise tulemusega ja olen ka nõus kihla vedama, et muudatus minu kaalus on oluliselt väiksem (või negatiivne) võrreldes muudatusega suhkrusööja kaalus.
Tegelikult on väide et suhkru söömine ei tee paksuks vastuolus natuke allpool oleva väitega, et limonaadi joomine teeb paksuks.. Mis see limonaadis siis paksuks tegevalt mõjub, kui me suhkrut ei arvesta?
6. Suhkru söömine ei põhjusta diabeeti. Kas pikaajaline üledoseerimine süsivesikutega ei põhjusta insuliiniresistentsust?
Lõpetuseks..
Mida ma tahan nende küsimustega öelda.. Kas ma esitasin need Teie kiusamiseks? Ei.. Lihtsalt ma olen üks nendest õnnetutest tüüpidest, kes nägi kurja vaeva järgides just selliseid soovitusi toitumise ja treeningu režiimi osas, ning vähe sellest et kogunenud kilod kadusid väga suure vaevaga – tervis kippus kätte nigelaks minema, energia kadus, pidevalt näris nälg jne jne..
Paar muudatust minu liikumis- ja toitumisharjumustes on toonud endaga kaasa muretu ja vaevusteta kaalulangetamise 29 kg ulatuses, füüsilise ja vaimse võimekuse ning üldise elukvaliteedi paranemise.
Äkki paljud siin teie poolt populariseeritavad teooriad ei olegi nii kaljukindlatele faktidele üles ehitatud?
Võib-olla tasuks populariseerida rohkem erinevaid teooriaid tervislikust toitumisest, et inimesed saaksid uuringute tulemustest ise järeldusi teha ja enda jaoks sobivaima režiimi leida?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna toitumise müütide osa meie lehele on kirjutanud TTÜ dotsent Tiiu Liebert, siis oli tema ka lahkesti nõus teie küsimustele vastama. Siinkohal tema vastus:
“Kuigi erinevatel ajaetappidel on inimene toitunud erinevalt, on ta kujunenud lõpuks segatoiduliseks, mida tõestab tema seedetrakti ehitus. Isegi kiviajal moodustas tärklis olulise osa toiduenergiast (kuigi suhkru osa oli siis nullilähedane). Toidupüramiidi koostamisel on võetud aluseks inimese toitainete vajadus, nt süsivesikud peavad andma päevasest toiduenergiast 55-60%, Kui otsida, siis leidub ka köögiviljade hulgas selliseid, mis sisaldavad näiteks ebasoovitatavat oblikhapet.
Kehakaal tõuseb, kui süüa rohkem kui kulutada, olgu see siis leib, liha või mõni muu energiarikas toit. Inimese tervis oleneb paljudest faktoritest, ka toitumisest. Näiteks söövad hispaanlased palju liha, kuid samas tarbivad nad ka palju oliivõli (ligi 14kg elaniku kohta aastas). Nii saab siitki hea tahtmise korral teha järeldusi nii rohke liha kui ka oliivõli tarbimise kasulikkus kohta.
Indias süüakse üldse ainult 5kg liha aastas elaniku kohta, nii ei ole sel eriti suurt tähtsust. Kindlasti leidub ka prantsuse paradoksi kohta häid selgitusi.
Üleliigse suhkru söömine teeb paksuks ja seega ei ole mingit vastuolu. Nimelt juuakse USAs liiga palju karastusjooke, ligi 180l elaniku kohta aastas. Isegi kui arvestada, et iga elanik joob võrdselt, teev see umbes 0,5 liitri päevas, milles sisaldub pea 50g suhkrut. Kuna paljud suhkrurikkad toidud sisaldavad ka palju rasva, on nende energiasisaldus suur.
Diabeedi täielikku tekkepõhjust ei teata senini. Suhkru roll seoses insuliini resistentsusega on jätkuvalt segane. Liigne suhkru tarbimine on aga igal juhul kahjulik. Insuliiniresistentsuse riskifaktoriks on liigne kehakaal, olgu see siis tekkinud liigse suhkru, rasvade või isegi valkude tarbimise.
Aeroobsel treeningul kasutatakse nii rasvu kui ka süsivesikuid, anaeroobsel treeningul vaid süsivesikuid.
Lõpetuseks tahaks Teid õnnitleda kehakaalu langetamise puhul ja võin kinnitada, et see fakt iseenesest parandab Teie enesetunnet ja tervist. Selleks, et igaüks saaks ise rohkem oma toitumisele tähelepanu pöörata, on TAI loonud tasuta Toitumisprogrammi kõigile. Teie aga võiksite oma kogemusi jagada ka teistele.”
