Toit ja toidu valmistamine

Kala soovitatakse süüa 2-3 korda nädalas ning seda ennekõike selles sisalduva D-vitamiini ning oomega-3-rasvhapete sisalduse pärast. Nende sisaldus kuumsuitsutamisel kindlasti mingil määral muutub, kuid kuna enamik toidu andmebaasides olevatest kaladest ei ole analüüsitud selliselt, et kõigepealt võetud toore kala analüüs, siis sama kala analüüsitud kuumutatult ja suitsutatult, vaid erinevalt töödeldud kalade analüüsid on teostatud erinevatel ajahetkedel erinevate kaladega, siis ei ole võimalik öelda, kui suur tegelik kadu kuumtöötlemise või suitsutamise käigus olla võib. Eestis kasutuseloleva toitude koostise tabelid saate leida siit ning nimekirja teiste maade andmebaasidest siit. Analüüside tulemusi kalades leiduvate võimalike saasteainete kohta saab leida Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljelt. Lühiülevaate võimalikest ühenditest, mida suitsust leida võib, teeb Teile ka Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Siret Dreyersdorff: “Erinevate allikate andmetel on suitsust leitud 200-600 keemilist ühendit. Suitsus leiduvate ühendite klassidest on tähtsamad: fenoolid, orgaanilised happed, aldehüüdid, ketoonid, süsivesikud, alkoholid. Suhteliselt palju on uuritud fenoole (nt sigarettides, õhuvärskendajates) ja nende toimet toodetele. Suitsu komponentidest on suure tähelepanu all PAHd (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud), millel on kantserogeenne toime. Neist enim on uuritud benso(a)püreeni sisaldust ja toimet. Olemas on piirnormid nendele ainetele. Neid ühendeid on uurinud ka meie Terviseameti Tartu labor. Näiteks 2003. aastal on läbi viidud riiklik seire sprottide osas, benso(a)püreen: analüüsiti toorkala, toiduõli, suitsutatud kala, valmistoote homogeniseeritud segu ja valmistoote õlifraktsiooni. Seirete tulemused on kättesaadavad Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Kalade kohta saate lugeda ka siit.”