Toit ja toidu valmistamine

Anonüümne

17. jaanuar 2011

Toit ja toidu valmistamine

Tere,
olen viimasel ajal eriti hoolsalt jälginud küllastunud rasvasid toidus, ka igasugused hüdrogeenitud jne.
Minu suureks üllatuseks leidsin isegi riisi ja tatra pakenditel(mis on pärit mahepõllundusest) o,3 g rasvhappeid 100g kohta. Tartas isegi 5 g.
Ja siis teine küsimus,et kas taimerasv saia vms koostises tähendab transrasva, isegi kui ei ole hüdrogeenitud ette kirjutatud.
Tundub et midagi ei võigi peale juurikate süüa.
Kas kusagilt saab infot kui palju kasutatakse väetisi,mürke ja muud saasta poes (nt Selveri,Prisma) müüdavatel aedviljadel ja puuviljadel.
Või on ka kusagil mahetootjad,kellelt saaks otse osta.
Ete tänades, Lilyann

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Rasvhappeid leidub vähemal või rohkemal määral peaaegu igas toiduaines, kuna fosfolipiidid on üheks rakumembraanide koostisosaks. 
Taimerasvad mistahes toidu koostisosadena tähendavad, et töötlemise protsessi (sh kodune praadimine) tulemusena võib olla tekkinud transrasvhappeid, kuid reeglina on nende hulk väike. Kui pakendile on kirjutatud “hüdrogeenitud taimerasv”, siis ka see ei pruugi tähendada, et tootes leidub transrasvhappeid, kuna kui hüdrogeenimine on toimunud lõplikult või tekkinud transrasvhapped tootest hiljem eraldatud, siis neid seal ei ole. Kahjuks hetkel veel ei kohusta ükski seadus pakendile kirjutama, kas seal on või ei ole transrasvhappeid. Seega tuleb nende vähemaks saamiseks toituda mitmekesiselt, vähem süüa küpsetusmargariine ja nende baasil tehtud tooteid jt võimalikke transrasvhapete allikaid.
Infot puu- ja köögiviljades sisalduvate saasteainete kohta saab küsida Põllumajandusministeeriumilt, kuna vastavasisulist seiret teostavad nende allasutused.
Mahetoidutootjate registri leiab siit.