Toit ja toidu valmistamine

Anonüümne

24. jaanuar 2012

Toit ja toidu valmistamine

Tere! Olen taimetoitlane olnud pea 7 aastat (hetkel olen 20-aastane), muna ning piimatooteid tarbin. Olen olnud küllaltkli laisk taimetoitlane, enda menüüd väga ei jälgi ja söön ka palju ebatervislikku. Umbes kuu tagasi hakkasin pidama toitumispäevikut ja otsustasin, et oleks üsna mõistlik toitumisharjumusi muuta.
Toitumispäevikut analüüsides torkab silma, et väga paljudel päevadel on puudu A, D, E, B1, B2 ja B6 vitamiine vitamiine, ka rauda, seleeni ja joodi. Nendest ainetest on puudus viimase kuu jooksul, mil olen mingil määral oma toitumist korrgieerinud ehk vähendanud tunduvalt rämpstoidu osakaalu ja suurendanud värskema toidu tarbimist.
Kas joodi alatarbimise vältimiseks peaksin kasutama jodeeritud soola (hetkel soola üldse ei tarbi)?
Saan aru, et kalatoodete tarbimine aitaks tublisti vitamiine kätte saada ja seega olen järjest enam hakanud kaaluma kala söömist. Kas saaksite kirjutada, mis kasu kala tarbimine endaga kaasa tooks, et oleks lihtsam otsust vastu võtta. Ja kui tihti ning milliseid kalatooteid täpsemalt tarbima peaks? Kas lihtsalt vitamiinide võtmine ei oleks üks alternatiiv?
Ette tänades!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kui menüüd analüüsida, siis iga päev ei pea saama kõiki toitaineid vastavalt soovitustele, vaid jälgida võiks kuu keskmist tarbimist.
A-vitamiini saab loomsetest allikatest A-vitamiinina ja taimsetest beeta-karoteenina, mis organismis muudetakse piisava koguse rasvade olemasolul A-vitamiiniks. Taimsetest allikatest sisaldavad enim beeta-karoteeni oranžikad-tumekollased viljad (porgand, melon, kõrvits jms).
D-vitamiini ei sisaldu taimsetest toiduainetes üldse. Seda sünteesitakse ka meie nahas, kui saame toiduga piisavalt kolesterooli ning on küllaldaselt päikesevalgust. Kuna reeglina meil päikest piisavalt ei ole, siis tuleks seda saada toiduga. Parimaks D-vitamiini allikaks on kalad. Kala tuleks süüa 150-200 g nädalas, et saada piisavalt D-vitamiini, omega-3-rasvhappeid ning joodi. Esimest kaht võib saada kalamaksaõlist, kuid kindlasti tuleks lugeda pakendilt, kas toode sisaldab vaid rasvhappeid või ka D-vitamiini. Joodi tarbimise suurendamiseks on ikkagi kõige õigem kala ja teised meresaadused. Kui Te soola üldse ei tarbi, siis vaadake menüü analüüsist, kas saate naatriumi vähemalt 700-800mg päevas, mis on vajalik organismi toimimiseks. Kui ei saa, siis võite kaaluda väikese koguse jodeeritud soola kasutamist päevas, kuigi see joodikogus, mida Te soolast saate, ei ole märkimisväärne. 
E-vitamiini sisaldavad peamiselt õlid, seemned ja pähklid.
B-grupi vitamiine sisaldavad peamiselt lihatooted, pärm, kaunviljad ja täisteratooted. Erinevate vitamiinide parimaid allikaid on võimalik vaadata toidu koostise andmebaasist. B-grupi vitamiinide puhul võib osutuda vajalikuks toidulisandi võtmine ja reeglina võetakse neid kompleksvitamiinina, sest nende vitamiinide imendumine on omavahel seotud. 
Parimateks rauaallikateks on maks, liha, linnuliha. Rauda leidub ka teraviljatoodetes jm taimsetes toiduainetes, kuid selle imendumine sealt on väike. Seda, kas rauda on vaja võtta juurde toidulisandina, oleks kõige parem välja selgitada vereanalüüsiga.
Parimateks seleeniallikateks on kala ja meresaadused, liha, aga ka näiteks parapähklid. 
Toidulisandite võtmine toitainete defitsiidi puhul on üks alternatiiv, kuid tavaliselt soovitatakse neid võtta kuurina, mitte pidevalt ning toidust imenduvad kõik toitained alati palju paremini kui toidulisanditest.