tai 
Tervisliku toitumise informatsioon Toitumine ja tervis
6. jaanuar 2013
Tere!
Olen 5.aastase tüdruku suures mures ema. Lapsel diagnoositi kaks aastat tagasi tsöliaakia. Saime dieedi kiiresti selgeks ja probleemideta. Nüüd aga pikemat aega, võib-olla juba aasta oleme jännanud lapsega söömise teemal. Ta nõuab järjekindlalt jogurteid ja piima (täidab kõhu ja keeldub muust), moosiga putru (võib lõpmatuseni korraga süüa, absoluutselt piiri ei tunneta) ja kartuleid hapukoorega. Liha sööb harva, kana samuti. Kala ei taha üldse. Köögiviljadest on ta ainult tomateid nõus sööma. Puuviljadest sööb ainult õuna, banaani ja mandariine. Häda pärast sööb gluteenivaba saia-leiba. Suppi ei söö. Vahest sööb viinereid. Ja muidugi sellest suurest energiapuudusest nõuab ta meeletult magusat, mida me abikaasaga oleme piiranud ja nüüd lõpuks igasugusel kujul keelanud.
Oleme juba ahastuse ääre peal, et laps ei söö midagi peale kartuli ja pudru. See pole ju mitmekesine toitumine. Juba mõnda aega on peas tiksunud mõte toitumisspetsialisiti poole pöörduda ja samas ka psühholoogi juurde. Aga pole veel aega kuhugi kinni pannud, sest iga päev on lootus, et äkki saame ilma hakkama. Selline tunne on juba, et mine või ise psühholoogi juurde, sest äkki oleme meie mehega hoopis opakad ja teeme midagi järjekindlalt valesti.
Lisan veel juurde, et oleme tegelenud meelitamisega, peitmisega teise toidu sisse, premeerimisega ja lõpuks ka anoreksias olevate tüdrukute piltidega teda shokeerinud. No ja mida meie kuuleme igal toidukorral laua ääres on !” ma ei taha, mulle ei maitse, kibe on” jne. Söömine on meie peres täielikuks stressi ajaks saanud.
Palun andke hüva nõu, mida, kuhu või kuidas edasi.
Lugupidamisega
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Eeldan vastamisel, et tsöliaakia diagnoosi pani arst (mitte mõni ”nurgatagune” labor) ning laktoositalumatust lapsel koos tsöliaakiaga ei diagnoositud.
Lapsed kasvavad ja seetõttu ka söövad periooditi. On lapsi, kes võivad päris pikalt olla peaaegu söömata (kui iga päev aga kirja panna tema söömine, siis selgub, et väikestest ampsudest tuleb kokku arvestatav energiakogus) ja suudavad sellele vaatamata olla päris hea tervise juures. Selleks, et teada saada, palju laps saab päevas energiat ja millistest toitainetest võib tal jääda puudu, soovitan tema toitumist analüüsida. Teine asi, mida peaks tegema, on lasta arstil teha vereanalüüse, millistest toitainetest (nt raud, D-vitamiin) tal on puudu ja kui hetkel ei ole võimalik toiduga neid talle nn sisse sööta, tuleks anda teatud toitaineid kindlasti toidulisandina. Suure tõenäosusega saab ta pudrust, kartulitest ja piimatoodetest kõhu täis, kui neid talle piisavalt võimaldada ning seetõttu muid toite ei tahagi. Pigem anda talle neid kui magusat. Senikaua, kuni ta kaalus normaalselt juurde võtab, ei ole muretsemiseks väga suurt põhjust (kui annate vajalikke toitaineid siis lisaks juurde). Köögiviljade pakkumist võiksite proovida selliselt, et lõikate porgandit, paprikat, kurki vm väikesteks kangideks ning panete need lauale koos dipikastmega. Sööte ise, kuid teda ei sunni. Teete seda siis, kui teate, et tal on kõht tühi. Sellisel juhul võib tal tekkida soov proovida ning äkki hakkab maitsema. Hea oleks muidugi küll, kui laps sööks mitmekesiselt, aga on ennegi olnud lapsi, kes aastaid toituvad suhteliselt ühekülgselt, kuid suuremaks saades “kasvavad sellest välja”.
