Toit ja toidu valmistamine

Anonüümne

31. august 2010

Toit ja toidu valmistamine

Tere,
olen 23-aastane taimetoitlane (mune ja piimatooteid tarbin, liha ega kala mitte). Kas oleks mõttekas võtta paar korda nädalas mõnda taimset raualisandit (olen apteekides näinud paari toonikulaadset raualisandit). Mis valentsiga toidulisand kõige parem oleks? Ühest küljest tean seda, et väike rauadefitsiit on organismile vähem ohtlik kui raualiig, ent kui arvestan ennast rauavaegusaneemia riskigruppi (st noor naine ja taimetoitlane), siis tundub toidulisandi kasutamine pigem loogiline, eriti arvestades seda, et kui toidulisandiks on mitteheemne raud, ei tohiks liigset rauda organismi koguneda (kas viimane väide on tõene?). Lisaks on mul olnud probleeme piiripealse hemoglobiinitasemega (siis ei olnud veel taimetoitlane). Paar kuud tagasi tehtud vereanalüüsid olid küll hemoglobiini koha pealt korras, kuid ei tea, kas mõõdeti ka palutud ferritiinitaset.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Niisama umbropsu ühtegi toidulisandit võtta kindlasti ei soovita. Kõigepealt tasuks siiski lasta perearstil teha korralik vereanalüüs, et selgitada välja, kas üldse toidulisandi võtmine on vajalik ning kui selgub, et on, siis peaks tema olema see, kes soovitab õiget preparaati.
Toiduga saab rauda ka taimsetest toiduainetest. Palju on mitte-heemset rauda teraviljatoodetes, kuid neist on imendumine raskendatud. Veidi parandab neist imendumist vitamiin C, mida akorda leidub rohkesti puu- ja köögiviljades ning mahlades.
Rohkem murelikumaks teeb mind see, et Te ei söö kala. Kala on praktiliselt ainus arvestatav vitamiini D allikas. Vitamiini D on aga vaja, et kaltsium saaks imenduda. Seetõttu peaksite kas hakkama sööma kala või siis võtma kalamaksaõli.