Varia

Üldiselt võib süüa praktiliselt kõike, mida ka enne lapse sündimist. Mõned asjad muidugi on, millele peaks tähelepanu pöörama. Kindlasti ei tohi juua alkoholi (ka energiajooke) ning ka kohvi peaks olema lahjem ja juua seda ka koguseliselt vähem. 
Gaase tekitavad peamiselt õunad, sibul, kapsas, leib. Toidud, mis tekitavad Teile endale gaase, tekitavad seda tihti läbi piima ka lapsele. Sama asi on allergiat tekitavate toiduainetega – võimalusel vältige või sööge vähem toite, millele Teie ise või lapse isa on praegu või olete olnud kunagi allergilised või ülitundlikud. Enamlevinud ülitundlikkuse nähte tekitavad või allergiat esilekutsuvad toidud on apelsinid jt tsitruselised, mesi, pähklid, šokolaad, vürtsid, rõõsast lehmapiimast tooted, teravamaitselised ja mõrud toidud, gaseeritud magusad joogid, maiustused, kofeiiniga tooted, suure rasvasisaldusega toidud, ohtralt säilitus-, värv- ja muid lisaaineid sisaldavad toidud.
Umbes kolmandast elunädalast võib tekkida olukord, kus beebi on iga päev või vähemalt 4–5 päeva nädalas umbes samal kellaajal teatud tunnid rahutu ja nutab ning teda on väga raske või isegi võimatu tavaliste võtetega rahustada. Selliste kõhuvalude põhjuseks on soolespasm ja selle tagajärjel tekkinud sooleseina venitus sinna kogunenud gaasimullide tõttu ning seda nimetatakse koolikuteks. Praeguseks ei ole veel täiesti kindel, kuivõrd koolikud on mõjutatud ema toitumisest, pigem on need reaktsioon keskkonnale – nad on seotud imiku sünnijärgse stressi ja emakavälise keskkonnaga kohanemisega. Sellised gaasivalud mööduvad tavaliselt iseenesest umbes 3 kuu vanuses, kui imik on harjunud väliskeskkonnast tulevate stiimulitega, tema närvisüsteem on muutunud tugevamaks ning tal ei teki enam üleväsimust. Selliste valudega toimetulekul on abi beebi rahustamisest, masseerimisest, veeprotseduuridest ning ennekõike imetamisest ja ema lähedusest. 
Imetava ema toitumisest saate lähemalt lugeda siit.