Varia

Anonüümne

12. veebruar 2012

Varia

Mul mõned küsimused!
1.Millised tegurid määravad inimese toiduvaliku?
2.Milliseid toiduaineid soovitatakse eelistada Eesti toitumis- ja toidusoovitustes?
3. Kui suur peaks olema taimse toidu osakaal päevasest toidukogusest?
4. Mida tähendab südamesõbralik toit?
5. Millised on positiivsed muutused eeslaste toitumistavades?
Loodan et suudate mind nende küsimustega aidata! Jään vastuseid ootama. Ette tänades teid Jaana!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toiduvalikut määravad paljud tegurid – toidu kättesaadavus (nii see, kas ja milline pood on läheduses ja kas ja kui palju inimesel on raha toidu ostmiseks), aeg, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond, teadmised jpt. Miks me sööme ja mis seda mõjutab, võib lugeda täpsemalt siit
Eesti toidusoovitustes on toidud jaotatud toidugruppide põhiselt korrustele ning kõige suurema hulga portsjoneid tuleks süüa alumistelt korrustelt ehk siis kartuli-leiva-teraviljatoodete grupist ning puu- ja köögiviljadest. Mõõdukalt tuleks süüa piimatooteid, toite grupist liha-kana-kala-muna ja lisatavaid rasvu. Võimalikult vähe tuleks süüa püramiidi tipus paiknevaid toite – suhkruid ja maiustusi. Lisaks tuleks teha õigeid valikuid toidugruppide sees. Näiteks teraviljade grupist eelistada täisteratooteid, vähem süüa saia ja peenleiba. Kartulite puhul eelistada keedetud kartulit friikartulitele. Lihade grupist eelistada võimalikult vähetöödeldud toite jne.  
Taimse ja loomse toidu suhet arvuna on väga raske anda; seda väljendatakse kas osatähtsusena energiast, valkude saamise jaotusena loomse ja taimse toidu vahel või siis ka koguseliselt. Kuna kõiki neid määratlusi on reaalses elus keeruline järgida, siis kõige õigem oleks lähtuda põhimõttest, et suurem osa toidust võiks olla taimne, kuid päeva jooksul võiks süüa alati ka midagi loomset piimatoodete ja liha-kana-kala-muna toidugrupist. Nn punast liha ei pea sööma iga päev ja kui inimene oskab oma toitumise väga hästi planeerida, siis võib ta sellest põhimõtteliselt ka loobuda. Küll aga võiks süüa kala, sest muidu ei saa piisavalt D-vitamiini ja omega-3-rasvhappeid. 
Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoriteks on ülekaal, väga soolane ja rasvane toit jpt. Otsest definitsiooni südamesõbralikule toidule pole olemas, see väljendab pigem kogu toiduvalikut, mis aitaks ennetada südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist. Toidust saadav energia- ja toitainete kogus peaks vastama soovituslikule ja põhitoitainete omavaheline tasakaal paigas (tavaliselt kipuvad rasvad moodustama kogu saadud energiast liiga suure osa). Küllastunud rasvhapate osatähtsus ei tohi olla üle 10% – et seda saavutada, peaks loomsetest allikatest (piimatooted, lihatooted) pärit rasvade tarbimist piirama. Kiudaineid (st täisteratooteid, puu- ja köögivilju) tuleks süüa rohkem ning võimalikult vähe saada toiduga (nii töödeldud toiduga nagu nt juust, leib, sink kui ka valmis toitudest) soola.
Eestlaste toitumistavade muudatuste kohta ei ole palju informatsiooni. Kui peate silmas muudatusi võrreldes umbes 30 aasta taguse ajaga, siis kindlasti on positiivne see, et toiduvalik on väga palju mitmekesistunud ning vähenenud on loomset päritolu rasvainete kasutamine. Viimane faktiline toitumisuuring oli aastal 1997 ning loodame uue läbi viia lähiaastatel. Enne seda on raske midagi täpsemat öelda viimase 15 aasta muutuste kohta, kuid väiksemad uuringud näitavad seda, et suurenenud on valmistoitude osakaal meie toitumises, mida ei saa väga positiivseks pidada. Aasta-aastalt õige pisut paraneb puu- ja köögiviljade tarbimine, kuid soovituslikust viiest päevasest portsjonist on suurem osa inimesi veel päris kaugel.