Toit ja toidu valmistamine

Anonüümne

3. jaanuar 2012

Toit ja toidu valmistamine

Tere!
Kas soojad ehk kuumad toidud, mida toimetatakse kohale termos karpides ja topsides on tervisele kahjulikud? Kas nendest karpidest eritub toitu midagi kahjulikku? Kas sellistest karpidest toidu tarbimine on kahjulik rasedale? Kui on soov soe toit kaasa võtta termosega, kas termosed on ohutud või sisaldavad ka nende sisud midagi kahjulikku?
Ette tänades.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Suurvarik: “Nii termokarpide kui ka termoste turustamine toiduga kokkupuutuvate esemetena on õigusaktidega reguleeritud. Turulolevad toiduga kokkupuutuvad esemed peavad olema ohutud. Nendest võib küll toitu erituda ühendeid, kuid ainult sellises koguses, mis ei ole tervisele ohtlik. Üldiselt võib eeldada, et toiduga kokkupuutuvad esemed on ohutud ning et toitlustusasutusest ostetud pakendatud toit ei ole tervisele kahjulik. 
Toiduga kokkupuutes mõjutavad eseme materjal ja toit paratamatult teineteist: materjali koostisosi eraldub toitu ning toidu koostisosi liigub materjali. Klaasi ja metalle peetakse suhteliselt stabiilsemateks materjalideks, sünteetilisi materjale mitte nii stabiilseks, kuid see ei tähenda, et need oleksid vähem ohutud. Toiduohutuse seisukohast on olulised just materjalist toitu eritunud koostisosa keemilised/toksilised omadused ning kogus. Reeglina on toitu eraldunud ühendite kogused väga väikesed, siiski on teatud ühendite eritumise suhtes tulenevalt nende omadustest kehtestatud piirnorme, millest rohkem ei tohi ühendit toitu eralduda. Ühendite lõikes on piirnormid erineva suurusega, näiteks plastist (millest on valmistatakse ka termokarpe ja termoste toiduga kokkupuutuvaid pindu) tohib teatud vähemtoksilisi ühendeid toitu eralduda maksimaalselt 60 milligrammi 1 kilogrammi toidu kohta, kuid on ka ühendeid, mille eraldumise piirnormiks on 0,01 mg/kg.
Mitmest kihist koosneva materjali plastikihis, mis ei ole vahetus kokkupuutes toiduga ning mis on toiduga kokkupuutuvast plastikihist eraldatud teatud tõkkekihiga, võidakse kasutada ka neid aineid, mis ei ole kirjas plastide valmistamiseks lubatud ainete loetelus, aga sel juhul ei tohi need olla mutageensed, kantserogeensed ega reproduktiivtoksilised. Üldjuhul tuleb lähtuda plastide valmistamiseks lubatud ainete loetelust ning ainetele kehtestatud eritumise piirnormidest. 
Kui ese on ettenähtud toiduga kokkupuutumiseks, siis on see vastavalt märgistatud. Selliseks märgistuseks kasutatakse sõnu „toidu jaoks“, täpsemat kasutusotstarvet näitavat sõna või kahvli ja pokaali märki. Märgistus peab olema kas esemel, esemele kinnitatud etiketil või eseme vahetus läheduses selle müügikohas. Sellist märgistamise reeglit ei kohaldata eseme suhtes, mille kujust saab otse järeldada, et see on toiduga kokkupuutumiseks sobiv (näiteks lusikas, kahvel jne), ning eseme suhtes, mis on juba toiduga kokkupuutes. 
Plastmaterjalide puhul on materjalitootjal kohustus edastada materjali kohta dokument (vastavusdeklaratsioon), milles esitatakse ka (toiduga kokkupuutumise) tingimused, mida järgides on materjali kokkupuude toiduga ohutu. Toitlustamisega tegelev ettevõtja peab neid tingimusi arvestama. Veterinaar- ja Toiduamet teeb järelevalvet nii selle üle, kas toiduga tegelev ettevõtja järgib materjalitootja ettenähtud tingimusi, kui ka selle üle, kas toiduga kokkupuutuvate materjalide valmistaja on teinud vajalikud katsed tingimuste esitamiseks. Konkreetse eseme suhtes kahtluste tekkimise korral võib pöörduda Veterinaar- ja Toiduameti poole.”