Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Varia

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Kartja

10. august 2018

Olen viimastel kuudel hakanud kartma ja see süveneb iga päevaga. Nimelt- toidumürgituse. Kõhugrippi kardan nii või naa, aga nüüd on lisandunud toidumürgituse kartus. Enne igat rooga niisutab, vaatan üle, kui märkan midagigi kahtlast ,siis jätan söömata.
Sellele kõigele lisaks hoogu see , kui olen veel leidnud mingeid asju, mis ei kuulu toidu sisse, näiteks pakendatud supis papitükk. Algas see asi vist sellest ,kui hiljem nägin, et olin söönud hallitanud biskviiti midagi ei juhtunud).

Täna ostsin pitsa ja niii imelik kopitanud, hallituse maitse oli, vt põhja ja nägin sinakaod “plekke”. Viskasin minema ja jäigi söömata. Ehk ei olnud see siiski hallitus, kuid maitse oli sedamoodi.Seega midagi päeva jooksul ei söönudki. Ostsin ka smuuti, ka see tundis Kahtlase konsistentsiga?!
Õhtuks tegin toorvorstid ja peaaegu jätsin tegemata, kuna pakendis oli hulganisti valget “plöga” ja vedelikku. Siiski küpsetasin ära, hoolsalt termomeetriga mõõtes, et oleks vähemalt 75 kraadi sisetemp.

Võõras kohas, st ka väljas söömine on kindlasti mõeldamatu!!

Mida teha, kuhu pöörduda?
Olen sellest rääkinud terapeudiga ja tema soovitab lihtsalt süüa neid asju , mida kardan ja küll siis läheb, aga ma ei suuda!!!

Kardan oksendamist. Pole seda ptui-ptui-ptui kaua juhtunud, aga hirmsasti kardan.
Ka igasugused artiklid toidumürgituse st jms ,mida viimasel ajal iga teine,lisab hoogu!!!

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Tegemist on ilmselt pigem psühholoogilise probleemiga. Nõu tasuks otsida teraapiast. Pöörduge oma murega psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, kes oskab pakkuda lahendusi hirmudega toimetulekuks.

Mari

2. august 2018

Tere,

Kas suuremas koguses (1,5-2 liitrit, termoses valmistamisel) igapäevane rohelise või musta tee joomine võib olla ka kahjulik (teatud kasu kõrval)?
Kas peaks eelistama vaid tee kallimaid sorte, sest arvatakse, et odav tee sisaldab põllumajandusmürke, raskemetalle jms?
Kuidas kontrollida, kui palju neid mürke tees on? Kas Eesti laborid kontrollivad müüki minevaid teesid vaid osaliselt, sest nt raskemetallide tuvastamine oleks liiga keeruline ja kallis töö?
Kas ennetav teelehtede või teepuru pesemine oleks mõistlik ajakulu vm?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Nii must kui roheline tee sisaldavad kofeiini, keskmiselt 25 mg/100 ml kohta. Kuna Teie joodav kogus on 1,5-2 liitrit, siis päevas saadava kofeiini kogus on umbes 375-500 mg. Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 300-400 mg, alates sellest kogusest võivad hakata tekkima kõrvalmõjud. Arvestada tuleb ka sellega, et kofeiini võib saada ka teistest allikatest (nt kohv, koolajoogid, kakao, šokolaad, aga ka näiteks mõned ravimid). Seega, juba kofeiini kogust arvestades on 1,5-2 liitrit teed päevas liiga palju. Rohkem teavet  kofeiini ja selle kõrvalmõjude kohta leiab https://intra.tai.ee/images/prints/documents/141742756559_energiajoogid_est.pdf .

Lisaks peaks arvestama, et normaalse söömise puhul saadakse põhikogus veest, mis on u 1–1,2 liitrit erinevatest söökidest ja jookidest, sh ka tee, kohv. Lisaks tuleks juua ka u 2-3 klaasi puhast vett. Seega on ainuüksi 1,5-2 liitri tee joomise puhul päevas saadav vee kogus oluliselt suurem kui võiks olla ning võib  põhjustada pikema ajalisel tarbimisel organismile probleeme.

Erinevate ainete sisaldust puudutavatele küsimusetele vastamisel oli abiks Veterinaar- ja Toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Jaana Oona.

Võimalikke taimekaitsevahendite jääke, saasteaineid, raskemetalle vms ei ole ise võimalik tees kontrollida, seda saab teha laboratoorselt, kuid selleks on vaja teada, millist konkreetset ainet otsida/analüüsida. Analüüsid on üsna kallid ning kindlasti ei ole ka määratavate ainete loetelu täielik. Kuna vastutus oma toodete ohutuse eest on toidukäitlejal, siis järelevalve käigus toimub eelkõige toodete pisteline kontroll, kuid teedest ei ole analüüse väga tihti võetud.

Teelehtede pesemine ei pruugi midagi täiendavalt anda, kuna raskemetallid ja mitmed teised ühendid ei ole alati vesilahustuvad. Samas ei pruugi ainult kuuma veega üle valades paljud ained üldse teelehtedest ja teepurust välja lahustuda. Suurem tõenäosus ühendite välja lahustumisel teelehtedest on tõenäoliselt alkoholiga ekstraktide ja tõmmiste valmistamisel.

Birgit

10. juuli 2018

Tere!
Sooviks küsina kliide söömise kohta. Olen sattunud neist vaimustusse – nisukliid, kaerakliid, speltakliid, rukkikliid.
Söön neid päevas pudru, keefiri, piima jt segatuna kokku hinnanguliselt 4-5 kohvitassi (ca 2-2,5dl suurused tassid) täit. Lisaks pean lugu ka muidu tervislikust toitumisest, mis tähendab, et söön ka palju juur- ja puuvilju, kus samuti kiudaineid. Samuti kaerahelbeid pudru sees.

Kas sellistes kogustes kliide söömine pikemas perspektiivis võiks mõjuda kahjulikult? Olen kasutanud nisukliisid juba võiks öelda 10 aastat , kaerakliisid 5a, teised on tulnud nüüd lähikuudel. Sellistes kogustes aga ca 2-3 kuud. Kuidas mõjub see erinevate mineraalainete imendumisele?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab TTÜ  Keemia ja biotehnoloogia instituudi Toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg “Üldiselt kiudainete tarbimine 50 g/päevas ei mõju halvasti mineraalainete omastamisele. On uuringuid, mis väidavad, et kaltsiumi omastamine isegi paraneb, kui kiudainete tarbimine on suurem kui 30 g/p. Üheks põhjuseks on parem omasamine happelisemast keskkonnast seedetraktis, mis tekib hapete tootmisel kiudainetest, eeskätt lahustuvatest kiudainetest. Seega kui ei sööda ainult nisu- või rukkikliisid, milles on peamiselt lahustumatud kiudained, vaid erinevaid kiudainete allikaid (nt lahustuvad kiudained on beeta-glükaanid kaerast ja odrast, pektiin puuviljadest ja köögiviljadest, inuliin maapirnist ja sibulast), siis on kiudaineterikas toit väga vajalik.
Kiudainete üheks probleemiks võib olla kiudaineterikastes toitudes leiduv fütaathape, mis seob rauda, tsinki jt metalle lahustumatutesse kompleksidesse (fütaadid), mida me ei omasta. Samas on fütaathape oluline antioksüdant ning täisteraviljad ja pähklid (fütaathappe peamised allikad) sisaldavad ka palju mikroelemente.”

Liisa

27. juuni 2018

Tere, mu sõbranna kes on 13 ja on 162 cm pikk kaalub kõigest 32 kg. See on ju vähe, aga ta ütles et ta kaalub liiga palju. Ta teeb 6x nädalas trenni ( mitu korda päevas)  Ta näljutab end.  Ta on koolis kokku ka kukkunud, sest ta keha ei pea vastu. Tüdruku ema tahab et ta oleks nii peenike. Kuna ta on mu naaber, siis ma olen kuulnud teda nutmas. Mul on tast nii kahju. Mida teha?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sinu sõbranna kehakaal on ohtlikult väike. Oma vanuse ja pikkuse juures peaks ta kaaluma umbes 10 kg rohkem. Samuti on ebanormaalselt suur tema treeningkoormus.
Kirjas avaldamata detailide osas võta kindlasti ühendust Lasteabiga http://www.lasteabi.ee/lasteabi/lasteabi.

Anna

27. juuni 2018

Olen 160cm pikk 16-aastane tüdruk. Sooviksin olla pikem. Ema 171 ja isa 173. Päevad algasid 11 aastaselt kui olin u 148-150 pikk. Kas mul oleks võimalik pikemaks kasvada? Kui jah siis kui pikaks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toitumisega sellist asja kahjuks mõjutada ei ole võimalik.

Laura Rubin

26. juuni 2018

Tere mul kadus järsku söögiisu ära mida teha?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söögiisu kadumine võib olla tingitud nii füüsilistest kui psüühilistest põhjustest. Paar päeva vähem söömine ei tee organismile veel midagi hullu, kuid pikemaajaline “nälgimine” küll. Seetõttu tuleks proovida “süüa mõistusega” ehk et jälgida, et söödaks toite kõikidest vajalikest toidugruppidest, võib-olla pidada isegi mõnda aega toidupäevikut. Abi võib olla ka sellest, kui toit näeb ilusam välja ja lõhnab isuäratavalt. Kui siiski isu ei ole ja toit ei taha ka kuidagi alla minna, tasuks pöörduda mõne spetsialisti, ennekõike ilmselt alustuseks psühholoogi poole.

Triin

22. märts 2018

Tere. Ma olen 13 aastane tüdruk käin 6. klassis. Ma olen 152 cm pikk ja see on minuarust minu vanuse kohta lühike. Mu ema on 171 cm pikk ja isa on 180 cm pikk. Ma söön normaalselt ja olen normaalses kaalus 36-37 kg. Mu ema ütleb et kasvan hiljem lihtsalt kui teised kuid siiski mõjutab see mu enesehinnangut. Ma tean et mu vanaema oli 150 cm pikk. Kas see võib ka kuidagi mu pikkust mõjutada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

 Seda, kui pikaks inimesed kasvavad, mõjutavad ennekõike geenid ning seda väga täpselt ette ennustada ei ole võimalik. Mõnikord harva võib väikese kasvu põhjuseks olla hormonaalsed häired, kuid 152 cm 13-aastaselt ei ole nii väike kasv, et selle pärast muretsema peaks. Samuti võib pikkust mõjutada söömine, kuid seda ennekõike maades, kus piisav toidu kättesaamine on probleemiks.

MARE

22. märts 2018

TERE. LÄKSIME SÕBRANNAGA VAIDLEMA,ET KAS PROTEII JA VALK ON ÜKS JA SAMA. KÜSIKSIN SPETSIALISTI KÄEST.AITÄH.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Eesti keeles on sõna “valgud”. Proteiinid on inglise keelest võetud mugandatud sõna ning tegelikult oleks tore, kui seda sõna ei kasutataks ei ajakirjanduses ega ka tootepakenditel, kuna see ainult eksitab inimesi.

inger

12. veebruar 2018

Grossi poes müüakse Felco mustsõstraid. Pakendil on informatsioon: Säilitamine: külmikus: kuni 1 päev; sügavkülmas: -6 kraadi kuni 1 nädal; -12 kraadi kuni 3 nädalat, mitte külmemas kui -18 kraadi kuni pakendil näidatud tähtajani.

Olen seni külmikus hoitavad marjad kasutanud ära nädala jooksul. Kas tõesti nende väärtus ja ohutus langeb juba ööpäeva jooksul nii drastiliselt? Sügavkülmas mul madalamat temperatuuri kui -6 kraadi küll pole. Seni olen seal külmutatud marju säilitanud ikka kuude viisi…

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastavad Maaeluministeeriumi Toiduohutuse osakonna peaspetsialistid Elsa Peipman ja Külli Johanson “Teie esitatud näites on tootja täitnud oma kohust ning märgistanud külmutatud toidu vastavalt nõuetele. Külmutatud toidu märgistuse erinõuded  (toidualase teabele lisaks) on kehtestatud põllumajandusministri määrusega “Külmutatud toidu käitlemise ja toidualase teabe esitamise nõuded” Külmutatud toidu turustamisel ettevõttelt teise ettevõttesse tuleb säilitada külmaahel ehk külmutatud toitu hoitakse ja veetakse – 18 kraadi C juures.  Külmutatud toidu turustamisel tarbijale peab tootja märkima säilitamisaja ja säilitamistemperatuuri või asjakohase säilitamisseadme tüübi või mõlemad. Tarbijal võib olla kodus teistsugune või vanem seade, mille külmaruum  võib hoida -6 või -12 kraadi C, või puudub üldse. Määruse järgi peab tootja külmutatud toidu pakendile märkima säilimisajale lisaks säilitamistemperatuuri või asjakohase säilitamistüübi või mõlemad. Teie näite puhul nii ongi tehtud.
Teie näites on toodud järgmine teave:
– külmutatud marjade säilitamisel tavalises külmikus on säilimisaeg kuni 1 päev. See tähendab, et marju ei hoita külmaruumis miinuskraadide juures, vaid külmkapi selles osas, kus temperatuur on üle 0 kraadi, tavaliselt 4-8 kraadi C. Tavaliselt soovitatakse külmutatud toitu sulatada külmkapi jahedas osas, kus temperatuur on üle 0 kraadi C. Ühe ööpäeva jooksul on marjad sulanud ning tegemist ei ole enam külmutatud toiduga;
– kui  külmaruumi temperatuur on -6 kraadi C, siis marjad säilivad kuni 1 nädala jooksul;
– kui külmaruumi temperatuur on -12 kraadi C, siis marjad säilivad 3 nädalat;
– kui külmaruumi temperatuur on -18 kraadi C, siis marjad säilivad…”pakendil märgitud tähtajani”, kuid Te ei ole seda saatnud.

Säilitamisaeg ja – temperatuur on tingimused, mille järgimisel tootja tagab toidu kvaliteedi ja ohutuse ning vastutab selle eest. Toidule minimaalse säilimisaja määranud ettevõtja garanteerib toidu ohutuse ja nõuetele vastavuse vaid säilimisaja jooksul, kui tema poolt etteantud säilitamistingimustest on kinni peetud. Pärast nimetatud aja möödumist ei pruugi  “parim enne…” tähtajaga märgistatud toit muutuda ohtlikuks, kuid see võib kaotada oma spetsiifilised omadused, nt  maitse võib halveneda, vitamiinide sisaldus võib langeda jne. Enne „parim enne“ kuupäeva ületanud toidu tarvitamist peaksid tarbijad ise kontrollima, kas toit lõhnab ja maitseb hästi.”

Kärt

12. detsember 2017

Kuidas arvestada kalorite ja toitainete kulu veredoonorluse läbi? Kas liikumispäevikus võiks olla kirjas tegevus – vere annetamine?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Vere loovutamine  on harv tegevus, isegi kui see toimub teatud regulaarsusega, mistõttu ei mõjuta ta pikas perspektiivis meie energiatarvet. Oluline on mitmekülgne toiduvalik ja piisav vedelikutarbimine,  et taastuda protseduurist ja tagada kehale vereloomeks vajalikud toitained (antud kontekstis eelkõige B grupi vitamiinid ja raud).