Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Söömishäired

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

mari

12. märts 2017

Tere! Olen 14 aastane.pikkus on 150 Ja kaalun 36kg.Sügisel olin ma haiglas söömishäire tõttu ning nüüd olen juba paar kuud koolis käinud ja minu arvates ka Korralikult söönud. Probleem on selles et arstid nõuavad et kaaluksin vähemalt 40kg .kas see on normaalne?
Ma vaatasin ka nutridatast Ja seal näitas et olen juba normaalkaalus.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

36 kg praeguse vanuse ja pikkuse juures on siiski alakaal, minimaalselt peaks kaaluma 37kg. Kui inimesel on söömishäire (olnud), siis antaksegi pigem soovitus, et kaal ei peaks olema alakaalu piiril, vaid pigem veidi kõrgem. 

Anna

4. veebruar 2017

Tere!
Olen 16 aastane tüdruk.171 cm pikk ja kaalun 62 kg.Ma tunnen muret oma toitumise pärast.Päevas söön ma väga vähe ja väikeses koguses toitu.Hommikul võin süüa ära ühe praemuna, lõunal banaani ja õhtul praadi.(kartul,riis või makaronid ja salat).Liha ma ei söö, va väga harva kana ja päevas joon vett väga vähe(ühe tassi).Mõnikord kui kõht on väga tühi, tasub mul süüa ära ainult ühte väikest kartulit kui tunnen, et enam ei mahu midagi sisse.Ma mõistan et oma vanuse kohta peaksin sööma palju rohkem, arvestades seda et tegelen palju spordiga.Mitmekesisemat toitu süüa on raske kuna suppe ja liha ma ei söö.Tihti on nii, et süües esimese ampsu lihast tuleb kohe okse refleks ja igapäevast toitu süües kaob isu.Mure toitumisega algas mul juba 5 aastaselt, vanemad alguses üritasid võidelda kuid nüüd on ammu kõik alla andnud.Tunnen ise, et peaksin midagi nüüd ette võtma kuna tunnen end pidevalt väsinult ja organismil on vähe jäksu, tihti tuleb ka ebameeldivat hingeõhku suust.Kas mul on mõtet pöörduda mõne nõustaja poole?Või mul pole vaja tunda muret oma toidumise pärast?
Ette tänades,
Anna.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kirjelduse järgi võib kahtlustada, et probleem on psühholoogiline. Sellisel juhul ei pruugi ka toitumisnõustjast abi olla. Kui on tegemist söömishäirega (interneti teel ei saa diagnoosi panna), siis on sellest ülesaamiseks kindlasti vaja psühhiaatri abi. Soovitan igaks juhuks (enne, kui olukord hullemaks läheb) eneserahustuseks pöörduda mõne söömishäiretega tegeleva asutuse poole:  Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse.

Katja

29. detsember 2016

Tere!
Ma olen 17- aastane, pikkust on 167 cm ja kaalu 77kg. Minu mure on, et arvan, et mul on binge söömishäire. Söön praktiliselt alati üle ja pärast söömist on nii halb tunne. Olen sellepärast ka väga palju juurde võtud ja kaal ei taha üldse langeda. Kas on mingeid soovitusi kuidas esialgu vältida iga esimese ettejuhtuva asja söömist isegi kui kõht on nii täis, et okse tuleb peale. Ma lihtsalt ei suuda söömist lõpetada ja alati peale söömist on mul suured süümepiinad. Väldin ka selletõttu väljas käimist ja selle tõttu olen palju sõpru kaotanud, sest häbenen ennast nii väga. Kuidas oleks mul võimalik hakata kaalu langetama? Ja mis oleks mu ideaalkaal?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

17-aastane 167 cm pikk tütarlaps võiks kaaluda kuni 66kg, et olla normaalkaalus. 19-aastaselt sama pikkuse juures võiksid kaaluda 68.5kg. Igaks juhuks soovitan Sul pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, sest kui tõepoolest on tegemist binge-söömishäirega, siis vajad abi väljastpoolt, ise söömishäiretega üldjuhul toime ei tulda. Abi saamiseks võiksid pöörduda Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse. Nemad saavad anda nõu nii selles osas, kuidas söömishäirest üle saada, aga ka õige toitumise osas. Õige söömise osas võid pöörduda ka mõne toitumisnõustaja vastuvõtule.

Isabel

29. detsember 2016

Tere!
Olen 12 aastane tüdruk,Kaalun 35,6kg ja olen 158cm pikk.Olen olnud haiglas ravil aga tunnen ennast ikka väga paksuna ja ei usu enam kedagi.Ma ei oska ennast kokku võtta,sest ma loen kaloreid. (Kas ma olen ohtlikult alakaalus ja kas mul on üldse võimalik paksuks minna?)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Siit saad arvutada välja ise, et oled hetkel alakaaluline. Peaksid oma vanuse ja pikkuse juures kaaluma vähemalt 36.5 kg, et olla normaalkaalus. Kindlasti ei ole Sa paks, kuigi võid endale tunduda paksuna. Suure tõenäosusega Sul kas juba on või on välja kujunemas anoreksia.  Oled praegu vanuses, kus Sul algab teismeliseiga ja peaksidki muutuma veidi vormikamaks. See ei tähenda kindlasti seda, et lähed paksuks, see kõik on normaalne. Kui praegu ennast näljutad, siis võib see lõppeda sellega, et ei saa tulevikus lapsi, kuid võib minna veelgi hullemini. Anoreksia on psühholoogiline haigus, ise sellega toime Sa ei tule ning peaksid kindlasti pöörduma abi saamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse.

victoria

15. november 2016

Tere! Olen 15 aastane ja mul on buliimia juba veidi üle aasta kestnud. Tunnen, et pean midagi muutma aga ma ei oska. Vahepeal söön väga palju ja siis jälle näljutan end. Oksendamine pole väga sagedane, siiski ma oksendan vahel toitu välja. Mul on halb enesetunne ja depressioon. Ma ei tea, kuidas edasi nii elada. Palun aidake mind.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

See on hea, et teadvustad probleemi. Söömishäired on psüühilise tagapõhjaga ning ise nendega hakkama saada ongi väga-väga keeruline. Tuleb kindlasti pöörduda spetsialisti poole. Vastavat abi võib saada Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust.

Marika

30. juuni 2016

Tere! Olen viimased 5 aastat olnud kimpus oma kehapildi ning erinevate söömisprobleemidega. Umbes aasta aega tagasi anoreksia millest on nüüdseks saanud kompulsiivne ülesöömine. Kehamassiindeks on veel normaalne, kuid 2 kuuga olen võtnud tohutul hulgal kaalus juurde. Söömine ja toit on sõna otses mõttes 24/7 peas. Nüüd suvel on eriti hull, kuna lõppes gümnaasium ning tulevik on ebaselge. Peale selle mul meeleoluhäired, millega kahjuks samuti pole veel arsti poole pöördunud. Olen 18-aastane sooviksin väga üks kord toitumise poolest normaalseks saada. Kuhu peaksin pöörduma? Oleksin väga tänulik abi eest.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söömishäired on tõsine probleem ning paranemine algab selle tunnistamisest. Kindlasti ei tohi häbeneda spetsialisti vastuvõtule pöördumist, sest kuna tegemist on psüühilise häirega, siis ise sellega suure tõenäosusega toime ei tule. Eestis ravitakse toitumishäireid Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus.

Anonüümne

22. märts 2015

Tere!

Minul on kujunenud välja toitumishäire buliimia näol. Olen kogenud kogu lapsepõlve aja koolikiusamist. Sõpru mul ei olnud ja oma tugevate külgedega tegelda ei saanud, sest olin täiesti lukustatud. Pereelu oli poolik, sest ema jättis oma lapsed maha ja otsustas parematele jahimaadele minna. See oli lühitutvustus minu minevikust.
Spordis olid mul väga head tulemused ja selle vastu armastus on säilinud tänapäevani. Minu elumõte ongi hetkel sport, kaalulangus, toitumine ja spordis head tulemused. Loen selleteemalist kirjandust palju ja iga päev mõtlen, et teen jälle algust toitumisprogrammi järgimisega ja sihipärasema treeninguga. Ja miks see nii on? Tunnen, et hetkel on mul välismaal elades võimalust enda tugevaid pooli arendada ja läbi elumuutuste olen vaimselt natuke tugevam kuid mitte piisavalt. Juba kooliajal võistlesin spordis ja tänu välismaa elule saan ennast nüüd arendada rohkem. Kuid ikkagi suureks takistuseks on minevikust jäänud haavad ja buliimia. Ma ei ole kunagi psühholoogidesse uskunud, sest lapsepõlves sain väga raskelt haiget ühelt spetsialistilt, kes käitus ebapädevalt. Olen alati olnud arvamusel, et sellest haigusest on võimalik vabaneda ilma spetsialisti abita, kuid selleks peavad olema õiged keskkonnatingimused ja samuti toetavad inimesed. Kahjuks see osa mul puudub ja seepärast viimase alternatiivina küsingi siit nõu. Ehk minu arvamus muutub ja hakkan usaldama selle ala spetsialiste. Ma tahaksin seda! Võibolla tõesti on olemas spetsialiste, kes läbi oma kogemuste ja lisaks enda harimise oskavad tõesti inimesi aidata. Võibolla tõesti ei ole haigusest vabanemise eelduseks inimese pirakas rahakott . Palun ainult mitte kirjutada, et toitumishäirest reeglina inimene ise lahti ei saa, sest tegelikult on sellest vabanemine võimalik. Tean seda omast kogemusest, kui kaks aastat olin buliimiast vaba. Kuid buliimia tõi tagasi just taas toitumispiiramisega tegelemine. Hetkel ongi minu suureks küsimuseks see, et kuidas saada buliimiast lahti, kuid samas nii, et ei sööks kõike mis hing ihaldab? See on minu konkreetne küsimus.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Buliimia on toitumishäire, mis tähendab, et tegemist on psühholoogilise häirega. Buliimiast võib mõnel juhul oma jõududega jagu saada – nt muutub elukorraldus ja teil ei ole aega enam söömisele nii suurt tähelepanu pöörata, kasvab enesekindlus ja enesehinnang vms. Üldjuhul aga kahjuks ei tule inimene siiski ise söömishäiretega, sh buliimiaga, toime ja vajab spetsialisti abi ning ravi. Seega soovitan siiski pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole, ehk suudate neid jälle usaldama hakata. Eestis ravitakse toitumishäireid Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus.

Anonüümne

21. veebruar 2015

Tere!olen 40 a naine ja tunnen,et kõik toitumisega seonduv hakkab mu elu enda alla haarama.Viimased 5 aastat olen otsinud pidevalt infot igasuguste dieetide,toitumis kavade ja trennide kohta,katsetanud erinevaid asju ja püsinud nö reel paar nädalat ja sellele järgneb söömis hullu.Sealt edasi järjekordene katsetus ja jälle uus algus.Tunnen et ei saa sellest enam välja.Oskate te mulle midagi soovitad,kuidas sellest ringist välja saada.(olen norm kaalus.)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kuigi kirjeldus ei vasta otseselt ühelegi toitumishäirele (kõige enam ehk ortoreksiale), võib kahtlustada siiski, et Teil kas juba on või on kujunemas toitumishäire. Ise sellest ringist välja murda reeglina väga hästi ei õnnestugi, vaid vaja on spetsialisti abi. Toitumishäiretega tegelevaid spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust.

Anonüümne

21. veebruar 2015

Tere,
mul on selline probleem, et rohkem, kui aasta tagasi hakkasin nö dieeti pidama olles ise 14.aastane (153cm pikk ja 46kg). Põhjus oli selles, et tundsin end ebakindlalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt ja soovisin ühtlasi ka vanemate tähelepanu. Eelmise aasta jaanuaris kaalusin 40kg, mis iseenesest ei olnud nii väga halb. Kuni kevadeni kõikus kaal 40-43 kg vahel. Mõned sõbrad ja sugulased panid mu kaalulangust tähele, kuid mu enda vanemad ei märganud midagi. Suvel, kui stressi polnud hakkasin rohkem sööma ja kaalusin end üha harvemini. Ei pööranud enam erilist tähelepanu kilokaloritele ja kaalule, kuid mingil määral tundsin ikka kartust kaalutõusu ees.
Praegu olen 15.aastane 155cm ning kaalun 49kg. Sügisel polnud mingisugust probleemi, väga harva kaalusin end ja ei pööranud söömisele erilist tähelepanu. Kuid viimasel ajal on suure stressi ja halva tervise tõttu tekkinud enesetapumõtted ning olen hakanud taas oma keha jälestama. Kaalutõus pole nii meeletult suur, kuid tunnen end väga halvasti. Peegisse vaadates tekib süütunne. Probleem on nimelt selles, et nüüd otsin ma abi toidust, kui hakkan sööma, siis ei saa ma pidama. Ma söön mõnikord salaja nii, et mu vanemad ei näeks. Ma ostan salaja väljaspool kodu süüa ning kodus keeldun toidust.
Ma ei tea enam, mida teha, kuhu pöörduda. Kodus ei julge ja ei taha ma kellelegi rääkida, sest abi nende poolt on minimaalne. Ma ei arva nimelt, et mul on toitumishäire, aga ma ei tea kuhu pöörduda, sest olen pidanud kõike enda sees hoidma.
Tänades ette, M.P

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kirjelduse järgi küll võib järeldada, et Sul kas juba on või on kujunemas toitumishäire. Ise toitumishäirega reeglina toime ei tule, vaid selleks on vaja spetsialistide abi. Seda ei pea häbenema, parem on saada abi varem kui hiljem. Toitumishäiretega tegelevaid spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust.

Anonüümne

14. veebruar 2015

Tere!
Mul on 13 aastane sõbranna ja ma olen tema pärast väga mures. Ta ütleb et hommikul (7-me paiku) sööb vaid õuna ja sellest saab tal kõht täis (ja et rohkem süüa ta ei jõua), lõunal umbes kell 12 kui koolis me koolis lõunat sööme, võtab ta vaid pirni või vahel kapsast (peotäie või 2), kui mina samal ajal 1-2 portsjonit risotot söön.
Kui küsin talt, kas sa näljutad end? siis ta eitab seda täielikult. Oli ka aegu kus ta väitis et on paks. Ta oli paar aastat tagasi ülekaaluline, kuid väga järsku hakkas ta kaalust alla võtma.
Vaatasin inimene.ee lehte, anoreksiat. Ta on alati tubli ja usin olnud, praegu suure pinge all (klaveri eksam ja mõned muud tähtsad kontserdid pluss õppimine).
Ma ei tea mida teha või kelle poole pöörduda, sellest rääkida. Ma isegi ei tea kas ta tegelikult end näljutab, nii vähemalt näib.

Tänades, Marleen

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tunned muret täiesti õigustatult. Kirjeldatu põhjal võib tal küll kahtlustada anoreksiat. Kui käid tal külas, siis võiksid üritada delikaatselt rääkida vanematega, et Sina tunned muret ja kas nemad on ka pannud tähele, et nende laps ei söö juba pikemat aega eriti mitte midagi. Soovita neil lugeda eriline.ee leheküljelt anoreksia kohta. Kindlasti ei ole abi sõbranna “nurka surumisest”, sest toitumishäiretega inimesed endal probleemi ei tunnista. Kui Sa tema vanematega rääkida ei saa, võiksid pöörduda kooliõe või kasvõi oma klassijuhataja poole, ehk saaksid nemad tema vanematega ühendust võtta. Ta peaks saama abi enne, kui tal kujunevad välja tõsised terviseprobleemid. Eestis ravitakse toitumishäireid Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus.