Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
14. juuni 2012
Tere, olen 17-aastane tütarlaps, kaalun üsna pea, kui jätkan oma praegust eluviisi 100 kg. Iga aasta, alates kooliminekust olen juurde võtnud 5-15 kg. Hakkasin ka trennis käima paar aastat tagasi, ning kaotasin 10 kg ja tundsin end väga hästi, samuti suutsin söömist kontrollida.
Eelmisest suvest saati olen aga seevastu kõik kaotatud kilod + 10 lisakilo juurde võtnud.
Ma olen aru saanud, et ma ei suuda enam kaalu hoida ning, et mul pole kunagi olnud nii suurt söögiisu kui käesoleval aastal. Olen hakanud ka sööki salaja koju ostma ja peitma, mul on sellepärast väga häbi.. Ka minu vanemad on mu käitumisest väga häiritud, ega suuda mind mõista. Soovingi teilt küsida, millest peaks alustama, et saada jagu pidevast söögiisust. Ja mainin ära, et kindlasti ei soovi ma minna psühhiaatri ega arsti juurde oma murega, tahaksin ise hakkama saada.
Ette tänades, Mee.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Saan aru Te soovist mitte külastada psühhiaatrit, kuid ma usun, et tema külastamine oleks tegelikult õige samm. Nimelt ongi olemas toitumishäire nimetusega binge ehk nn sundsöömine, kus inimene ei suuda oma isu ja toitumist kontrollida. Ma usun, et hetkel Teil küll veel seda häiret välja kujunenud ei ole, kuid selle ennetamiseks olekski hea mõnelt psühhiaatrilt abi saada, kuna ise on väga keeruline sellega hakkama saada. Toitumishäired on ennekõike psühholoogilised häired ning ainult tahtejõust võib nende vastu võitlemisel väheks jääda. Mõningast nõu ja abi võib saada muidugi ka internetis leiduvatest ingliskeelsetest toitumishäirete eneseabi lehekülgedest. Eestis saab toitumishäireid ravida Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriahaigla söömishäirete keskuses. Samuti saab toitumishäireid ravida Tallinna ja Pärnu psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus ning Ambromedi kliinikus Tartus.
Loomulikult tasub jälgida oma toitumist, kuid ei tohi ennast süüdistada, kui sellega hakkama ei saa, vaid siis tasub pöörduda siiski spetsialist poole toetuse saamiseks.
18. mai 2012
Olen varsti 15. aastane ning olen 168 cm pikk ning kaalun 68 kg.
Ma söön päevas umbes ühe korra ja siis ka midagi väikest, aga on ka kordi, kus ma ei saa pidama ning söön rohkem ning hiljem tunnen väga suuri süümepiinu. Seda ka veel, et umbes 4 päeva tagasi ma kaalusin 71 kg. Üldjuhul söön ligikaudu 300 kcal päevas ja kulutan üle 500 kcal trenniga ära, aga siiski ma ei jää rahule. On vaja, et kaal oleks väiksem ja ma tunnen ennast iga päev sama paksuna nagu alati ning isegi 100 grammine kaalu tōus on palju. Päevad mööduvad mul suures koguses vett juues ning trenni tehes.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu kirjeldust lugedes tundub, et Sul on väga suur oht toitumishäire anoreksia või ka buliimia kujunemiseks. Esialgu oled veel normaalkaalus (kuigi tõesti üsna ülekaalu piiri peal), kuid selline nälgimine kõigepealt kurnab Su organismi, jätab Sind ilma enamikust vajalikest toitainetest ja võib endaga kaasa tuua selle, et satud kaalulangetamisest nii hoogu, et jätkad seda ka siis, kui oled vägagi normaalses kaalus, ent tundud endale jätkuvalt paksuma (ohumärk oli lause, kus ütled, et isegi 100-grammine kaalutõus on Sinu jaoks palju – see näitab juba, et kehakaal on saanud Sinu jaoks kinnisideeks).
Teismeline ei tohi pidada dieeti, kui ta ei ole tugevalt ülekaaluline (ka siis tehakse seda väga range arstliku järelvalve all). Sul on vaja saada organismi kasvamiseks ja arenemiseks piisavalt erinevaid toitaineid – väga läbimõeldud, mitmekesise ja hoolikalt planeeritud toitumise korral on see ilmselt võimalik Sinu vanuses neiul umbes 1800 kcal päevase energiatarbimise juures. Seega, päevast energiatarbimist ei tohiks Sa praegu kindlasti hoida alla selle koguse. Kui teed trenni, siis sellise energiatarbimise juures kaal langeb kindlasti. Tervisele ohutu kaalulangetamine on kuni 4 kg kuus, mitte aga 3kg poole nädalaga. Kiirelt maha läinud kaal tuleb peale näljutamise lõppu väga kiiresti tagasi ning tihtipeale kahekordseltki. Liiga madal energiatarbimine annab ka kehale signaali, et tuleb hakata varusid koguma ning sellest (ja ainevahetuse korralikuks toimimiseks vajalike toitainete defitsiidist) tingitult võib kaalu langemine hoopis peatuda.
Kaalu alandamiseks tuleb toituda normaalselt ning energiatarbimist vähendada ainult veidi. Samuti tuleb olla füüsiliselt aktiivne, kuid ka sellega mitte üle pingutada. Täiskasvanutele mõeldud kaalualandamise põhimõtteid saad lähemalt lugeda siit.
Nälgida ei tohi kindlasti, see ei aita, vaid võib viia tõsiste tervisehäirete tekkimiseni. Söö tihemini, väiksemaid koguseid korraga ja toite toidupüramiidi kõikidelt põhikorrustelt, et varustada organismi vajalike toitainetega.
6. mai 2012
Tere!
Mul on tõsine probleem ja olen omadega täiesti tupikus.Ma olen 14 aastane , 161 pikk ja 55kg raske.Lühidalt rääkides kogu lugu näeks välja nii: sündisin päris korralikult alakaalus mispeale kogusin jõudsasti kaalu kuni 11 aastaseks saamiseni.kõige kõrgem kaal oli siis umbes 155cm juures 63kg.järsku hakkas kaal langema.pikkust viskas ka ja ma arvan, et see kaal lihtsalt nö ”kasvas välja”.aga järsku 13 aastaselt hakkas see pidev dieeditamine pihta.kaotasin kiiresti kaalu.58 pealt 49 peale umbes 1,5 kuuga.vältisin söömist kuidas sain ja lugesin proana lehekülgi jne.koguaeg oli külm ja värisesin üle keha.nägu oli kaame ja kõik muud hädad.paar kuud tagasi avastasin vereproovi võttes , et mul on raskekujuline aneemia.hemoglobiini tase veres nimelt 60.vereülekannet soovitati isegi teha.mina keeldusin kategooriliselt ja hakkasin rauatablette tarvitama.sellest tuli ka šokk , et mis ma nüüd oma kehaga küll teinud olen…nüüd olengi dilemma ees.tahaks ikkagi vormi saada, sest kõik lödiseb ja ma ei saa kuidagi aru, kuidas saab olla 55kg täiesti normaalne, kui väljanägemine on nagu 500kilosel..ma jälgin vahetevahel huvi pärast ka oma toitumist nutridatas ja see näitab, et ma tarbin ainult keskmiselt 1000,kuigi peaks 2300.kui üle 1300 satub, tunnen ja näen kuidas kaal tõuseb väga väga kiiresti.uskumatu lihtsalt.teen üsna tugevalt trenni ka.käin jooksmas ülepäeviti ja jooksen 1h.teistel päevadel käin jalutamas või teen kodus lihasharjutusi, kusjuures kaal pole muutunud.ma ise saan aru, et mul on probleem.vanematele ei tahaks tegelikult sellest rääkida, aga sellest nõiaringist välja tahaks NII väga saada..samas juurde ka ei taha võtta.kas nüüd olen ma nö ”säästurežiimil”?mida ma peaksin ette võtma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi mina ei ole psühholoog, siis lugedes Sinu juttu, soovitaksin kindlasti pöörduda võimalikult kiiresti mõne psühholoogi poole, kes selgitaks välja, ega Sul ei ole toitumishäiret. Nii madal energiatarbimine,oma keha ja kehakaaluga mitterahulolu kui ka hirm kaalutõusu ees viitavad neile päris tugevasti. Hea, et saad isegi aru, et midagi on valesti, sest sellisel juhul on sellest probleemist ülesaamine kergem. Soovitan alustada perearsti või psühholoogi külastamisest, aga on olemas ka spetsiaalsed söömishäiretega tegelevad keskused – Tallinnas tasuline OÜ Sensus ja Tartus Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik.
7. aprill 2012
Tere,
Olen 21 aastane tütrlaps. Olen 170 pikk ja kaalun 65 kg. Ma tean, et olen normaal kaalus, aga ometi ei tunne ma ennast oma kehas hästi( on perioode kus tunnen ennast paksuna ja päevi kus tunnen, et näen päris hea välja). Nimelt on mul mureks see, et Ma olen aru saanud, et mul on probleeme söömisega, nii ma vähemalt arvan.Mulle meeldib süüa teha ja süüa. Mul on koguaeg söögiisu. Isegi pärast seda kui olen ära söönud prae, mille kogus on suurem kui mu elukaaslasel. Pärast söömist on mul süümepiinad. Samuti on mul kalduvus süüa rämpsu aegajalt. Magusavajadust mul aga pole peaaegu üldse. Enamus ajast ma ei saa muule mõeldagi kui söömisele. Mõtlen, et kõht on tühi, aga, et ma ei tohi süüa. Ma tunnen toidu iga kalorit kogunemas oma kehale. Sellepärast hakkasin ka trenni tegema. Käin nimelt jõusaalis iga nädal 3, 4 korda. Ma ei tea, mida teha. On perioode kus ma üritan pidada dieeti, see aga ei õnnestu väga, kuna mulle lihtsalt maitseb söök liiga palju. Mu kehakaal küll ei suurene selle kõige tõttu massiliselt, aga see segab mu elu.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie puhul on organismil ilmselt segi läinud, millal on nälg ja millal on isu. Seda saate hakata reguleerima ainult tahtejõuga. Selleks tehke endale toitumisplaan, kus nädala keskmiselt saadud energia ja toitained vastaksid Teie vajadustele. Teie päevane energiavajadus (sõltuvalt kehalisest aktiivsusest) on umbes 2000-2200 kcal. Planeerige ette oma toidukorrad ja vahenäksimised võimalikult täpselt ning üritage sellest kinni pidada. Sööge kindlatel kellaaegadel, korraga koguseliselt vähem ning ärge jätke pikki toiduvahesid. Kui tunnete toidukorra lõppedes, et tahaks veel süüa, siis lubage endale ainult köögivilju (sh salateid, kuid ilma igasuguste kastmeteta). Köögiviljad annavad keskmiselt 25 kcal 100 grammi kohta. Muudes asjades katsuge võimalikult täpselt nii koguseliselt kui kellaajaliselt oma plaanist kinni pidada. Kui tunnete vahepeal nälga, jooge vett ja katsuge tahtejõuga oma isudest võitu saada.
Dieedipidamisel ja nälgimisel ei ole mõtet, sest keha üritab siis just hakata varusid koguma ning peale enesepiitsutamise lõppu koguneb kaotatu kiirest tagasi. Aitab ainult normaalne ja korrapärane söömine.
Soovitatav oleks lisaks jõusaalitreeningule ka kord päevas või vähemalt 3-4 korda nädalas tunnike õues tempokalt kõndimas või ratta/rulluiskudega sõitmas käia.
6. märts 2012
Olen 15. aastane poiss, olen normaalkaalus. Paar aastat tagasi oli mul anoreksia, see oli mul umbes aasta. See oli päris hull, kaalusin väga vähe. Lõpu poole tekkised mul jubedad söömishood. Sõin suurtes kogustes toitu, olenemata kas kõht oli täis või mitte. Ma kardan, et mul on tekkinud tänu sellele, toidust sõltuvus. Mul on koguaeg tahtmine midagi süüa, olenemata sellest, kas mul kõht on tühi mitte või mitte, olenemata tujust, olenemata sellest, kas, mul on isu või mitte. Kui ma sööma hakkan, siis ma ennast ohjeldada ei suuda. Olen püüdnud toituda tasakaalustatult, suutsin paar päeva, siis kordus kõik. Mida teha? Kardan, et asi läheb hullemaks ja kaal ka.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumishäired on tõsine teema, kuid tihti inimesed ei julge tunnistada, et neil see on. Samuti on enamlevinud eksiarvamus, et toitumishäired tabavad vaid naisi. Eestis kahjuks on väga vähe psühhiaatreid, kes oleksid spetsialiseerunud toitumishäiretele, kuid toitumishäirete puhul tuleb esmajoones oma psüühika korda saada. Soovitan küsida abi Sensus OÜ-st. Mida varem toitumishäirete ravimisega peale hakata, seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada.
21. jaanuar 2012
Tere, olen 14 aastane, 165 cm ja 47 kg ning olen viimase kahe kuuga vägagi muutnud oma toitumisharjumusi jms. Tavaliselt tarvitan päevas u 800 kcal, vahepeal tarvitasin pikka aega max 400 päevas. Kas on põhjust arvata, et mul hakkab tulema mõni toitumishäire? Ma ise ei ole absoluutselt oma kehaga rahul, mul on alati imelik tunne teiste ees süüa (plus, mu ema ja tuttavad kommenteerivad pidevalt mu toitumisharjumusi) ja mul on tihti peale söömist süümepiinad. Ning mu mõtetest käib pidevalt läbi mõte, et anoreksikud on ilusad.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hetkel on Sinu kaal veel normaalne, kuid kui Sa pikemaks ei kasva, aga säilitad sama kehakaalu, siis 1-2 aasta pärast loetakse seda juba alakaaluks. Küll aga ei ole normaalne see energiakogus, mida päevas tarbid. Selleks, et Sinu keha saaks eksisteerida puhkeolukorras (magamise või tegevusetult lamamise ajal), vajad vähemalt 1700 kcal päevas. Kuna Sa aga õpid, liigud ringi, oled ka füüsiliselt aktiivne, siis peaksid saama toiduga vähemalt 2000 kcal päevas. 800 kcal (ja eriti 400 kcal) viitavad ilmselgelt sellele, et Sul on kalduvus anoreksiale. Kuna saad ise aru, et selline käitumine pole kõige õigem, siis päris anoreksia Sul veel välja pole kujunenud. Küll aga tundub, et üksi Sa selle problemiga hakkama ei saa, eriti veel seetõttu, et pead anorektikute kehakuju ilusaks ning pole oma kehaga rahul. Seega katsu võimalikult ruttu ühendust võtta psühholoogiga, kes oleks spetsialiseerunud toitumishäiretele ning palu tema abi. Ka emale võiksid selgitada, et kahtlustad endal anoreksiat ja paluda temalt abi, mitte kommentaare, mis võivad Sinu toitumist veelgi halvemas suunas mõjutada. Kui jätad oma organismi (eriti kasvueas) ilma piisavast energiakogusest ning vajalikest toitainetest, siis teed oma tervisele karuteene. Sind võivad tabada luude hõrenemine, aneemia, aga see võib viia ka selleni, et Sa ei saa tulevikus lapsi.
4. detsember 2011
tere,
mul on sõber, 14 aastane, 162 cm pikk ja kaalub 43 kg. ta sööb päevas ühe korra ja siis ka õuna või muud midagi väikest. ta arvab et kaalub liiga palju. kuidas saaksin teda aidata?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie sõber võib olla anorektik. Sellised inimesed ise oma probleemi ei tunnista. Hea oleks, kui saaksid juhtida kõigepealt sellele probleemile tema vanemate või kooliõe tähelepanu. Täiskasvanud inimesed saaksid ta juhendada psühhiaatri vastuvõtule, et abi saada. Anoreksia kohta saad ise lugeda lähemalt siit. Eestis tegeleb toitumishäiretega näiteks OÜ Sensus.
4. november 2011
Olen 22-aastane noor naine ja kirjutan Teile, sest mul on probleeme kehakaaluga. Tänasel päeval on mu kaalunumbriks 70 kg ja pikkuseks 168 cm. Kehamassi indeksi järgi on see küll normaalkaalu ülemine piir, kuid reaalselt olen ma juba ülekaaluline. Eriti teeb mulle muret minu vööümbermõõt, mis on juba 87 cm ning ka venitusarmid puusa piirkonnas.
Umbes aasta tagasi suutsin ma oma kehakaalu viia 60 kg-ni ning siis tundsin ma ennast oma kehas ÜLIHÄSTI. Mul oli tohututes kogustes energiat, ma olin palju enesekindlam ja seltsivam kui varem. Samas pean ma tunnistama, et toonane kaalulangus (umbes 8 kg) tuli praktiliselt ainult sellest, et oli olnud just suvine aeg ning mu motivatsioon kaalu langetada oli ülimalt kõrge – kokkuvõttes tähendas see liiga vähe söömist, mille tulemusel ka kaal langes. Siis läks suvi ja ka motivatsiooni enam polnud ning kaotatud kilod olid jõuludeks tagasi (umbes 2 kuuga 10 kg). Ma sõin, sõin ja sõin. Iga päev lubasin endale, et homme olen tublim, kuid kahjuks seda tublimat homset siiski ei tulnud. Olin masenduses, sõin üle ning kokkuvõttes leidsin tee psühhiaatri juurde (ma nimelt kartsin, et kui nii endasi läheb, siis ma üks hetk panen „näpud kurku“ ja minust saab buliimik). Õnneks buliimik ma pole, kuid psühhiaater ütles, et minu diagnoosiks võib panna binge-eating. Mind suunati edasi psühholoogi vastuvõtule, kuid erilist abi ma siiski kokkuvõttes nende juures käimisest ei saanud. Jäid ainult kinnisideed kaalust – ma absoluutselt kogu aeg mõtlen oma kehakaalule ja sellele, et kuidas ometi saada asi kontrolli alla ja kaal langema. Ma olen viimase aastaga lugenud suurel hulgal toitumisalaseid raamatuid ning julgen väita, et minu teoreetilised teadmised selles vallas on kõvasti üle keskmise. Ainult, et ma ei leia viisi, kuidas oma teadmisi iseenda osas rakendada. Tegelikult võin ma varsti lugeda ka seda suurt huvi probleemiks, sest praktiliselt iga minu vaba sekund kulub alati kas siis interntis erinevate toitumismaterjalide või –raamatute lugemisele.
Olen proovinud nädala –ja päevaplaanide koostamist koos menüüdega (ostsin endale ka köögikaalu), kuid kokkuvõte on ikka see, et ma ei suuda seatud eesmärke täita ja söön jälle valel ajal valesi asju valedes kogustes. Lisaks sellele olen proovinud ka kõiksuguseid erinevaid viise, et kuidas vähem süüa – nt enda jaoks ilusa laua katmine, vee joomine, külluslike ja hea väljanägemisega toitude valmistamine. Mitte miski ei aita, ma pean lihtsalt sööma nii kaua, et paha hakkab. Samas ma tean, et mulle on vaja võib-olla alguseks umbes 5 kilo langetamist ning see kindlasti motiveeriks mind edasi minema.
Siinkohal oleks vist vajalik mainida, et olen ka füüsiliselt üsna aktiivne – käin regulaarselt spordiklubis (3-4 korda nädalas).
Võib-olla teie oskate mulle nõu anda, et millest ikkagi alustada ja et kuidas oleks oleks võimalik vöökoha ümbermõõtu vähendada (see on tõesti minu probleem nr.1). Võite mulle soovitada ka erinevat kirjandust, sest mind ka üleüldiselt väga huvitab toitumisega seotud temaatika.
Teile juba ette tänulik olles!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tundub, et probleem tekkis tänu sellele, et üritasite kaalu langetada üsna väikese energia saamise juures ning organism ei pidanud sellele vastu, vaid sundis Teid naasma vanade toitumisharjumuste juurde ning isegi sööma varasemast enam, mis tõi kiiresti tagasi ka kaotatud kehakaalu. Kaalu langetamiseks ei tohi viia saadavat energia kogust liiga madalale. Sõltuvalt inimese algsest kehakaalust, pikkusest, füüsilisest aktiivsusest jne võiks kaalulangetamise perioodil olla päevane energia tarbimine umbes 1700-2000 kcal. Teie võiksite proovida hoida oma päevane energiatarbimine 1800-1900 kcal juures, kuid samal ajal suurendage pisut füüsilist aktiivsust. Kui Te panete päeva jooksul kõik söödu kirja, siis näete, kui palju Teil õhtusöögiks nö vaba energiat on veel reservi on jäänud. Ärge püüdke süüa vähem, kui ette nähtud. Kui mõni päev tuleb 100 kcal enam, ei juhtu ka midagi. Kui kõht on õhtul väga tühi, siis sööge köögivilju, jooge taimeteed. Kogu toidus peaks olema rõhk köögiviljadel – vähemalt 500 grammi päevas. Iga päev võiksite süüa ka 3-4 viilu täisteraleiba, putru, paar puuvilja, veidi piima ja piimatooteid, midagi grupist liha-kana-kala-muna, veidi lisatavaid toidurasvu. Kõikvõimalikke maiustusi, karastusjooke, pooltooteid ja valmistoite tuleks süüa võimalikult harva, sest need annavad nn tühja energiat, kuid sisaldavad vähe vajalikke toitaineid. Kui menüüd analüüsite, siis jälgige, et valkude-rasvade-süsivesikute omavaheline saamine oleks tasakaalus ning toiduga saaksite kätte kõik vajalikud toitained õiges koguses. Viimane on ainevahetuse toimimise ja ka näljaregulatsiooni osas hästi oluline. Sööge tihedamini, kuid korraga väiksemaid koguseid. Sagedasem söömine väldib suuri ülesöömise sööste. Ärge seadke endale eesmärgiks mitte niivõrd kaalu langetamist, kuivõrd just pigem tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamist. Kui tunnete, et oma jõududega siiski ei suuda söömisega “maadlemisega” toime tulla, siis on siiski õigem pöörduda uuesti psühhiaatri vastuvõtule. Eestis peaks toitumishäiretega tegelema OÜ Sensus.
7. oktoober 2011
Tere,
Olen koolis õpetaja. Täna selgus, et üks õpilastest kannatab buliimia all. Kas oleks võimalusi Saaremaal mõne spetsialisti konsultatsioonile neiu juhatada.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ise Saaremaal ei tea isiklikult ühtegi sellist spetsialisti. Toitumishäiretega tegelevad tavaliselt psühholoogid, kuid neist üsna vähesed on spetsialiseerunud toitumishäiretele. Soovitan pöörduda Sensus OÜ poole, et kas aitavad nemad ise või teavad kedagi Saaremaal soovitada.
7. oktoober 2011
Tere! Olen 16 aastane tütarlaps, 170 cm pikk ning kaalun 51-52 kg. 3 aastat tagasi alustasin dieediga, näljutades end korralikult. Kuna tol ajal trenni teha ei viitsinud ning tervisliku toitumise peale erilist rõhku ei pööranud, leidsin, et ainus kiire meetod kaalu alandamiseks on enda näljutamine ning seda ma tegingi. 1 aasta läks üsna tõusude ja mõõnadega.Vahelduva eduga saavutasin eelmise aasta suveks oma madalima kaalu- 43 kg. Minu kinnisideeks sai treening ja kaalulangetamine. Tegin iga päev trenni, vahel isegi 2 korda päevas. Üsna pea hakkas mul palju juukseid välja langema ning igemed korralikult veritsema. Mõtlesin, et nii enam elada ei saa. Arvasin, et sellest jubedusest polegi võimalik välja tulla. Otsisin infot, kuidas teised on paranenud söömishäirest ja sain teada, et inimesed võtavad kaalus tublisti juurde. Ja tublisti all mõtlen ma seda, et minneksa hirmus paksuks. Käisin sel aastal märtsis perearsti juures abi otsimas ning ta saatis mu laste kliinikumi toitumisnõustaja juurde. Tol ajal kaalusin juba 53 kg. Kahe päeva pärast jätsin aga tervisliku toidu söömise katki, sest ma lihtsalt ei suutnud süüa nii palju. Edaspidi sõin päevas alla 700 kalori ning käisin lihaseid pumpamas. Eelistasin valgurikkaid toite. 2011 Suvel kaalusin juba 58 kg. Järsku tuli jälle tuhin kaalust alla võtta ning ma võtsingi 52 kg peale. Ühelt poolt ma tahan VÄGA terveks saada ja normaalselt süüa ja elada, kuid teiselpoolt, kui ma hakkan vaatama kõhnasid pilte inimestest ja teades, et ma saaksin selline olla, kui ma lihtsalt ei sööks, siis lähtun variandist 2. Ma aktsepteerin seda, et mul on probleem, aga iga kord kui ma sisendan endale, et nüüd hakkan tervislikult juurde võtma, siis toit lihtsalt ei lähe alla ning ma söön ainult natuke. Miski mu sees ei lase mul korralikult süüa. Ja ma kardan, et süües mul isu hirmsasti kasvab ning ma enam ei kontrolli end. Olen mõelnud minna psühholoogi juurde, oskate ehk kedagi soovitada tartus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjast selgub, et Teie probleem on tõsine, kuid õnneks saate sellest ise aru ja püüate leida abi. Kahjuks ei tea Teile soovitada ühtegi toitumishäiretega tegelevat psühholoogi Tartus, sest toitumishäiretele spetsialiseerunuid on üldse väga vähe. Võtke kindlasti ühendust inimestega OÜ Sensusest, ehk oskavad nemad soovitada Teile ka kedagi Tartust.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon