Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
23. veebruar 2013
Tere,mul mure….Jätsin alles suitsetamise maha ja nyyd kehakaalu tuleb kohe m6nuga juurde.Minu pikkus on 163cm ja kaalu juba 77kg.Ma söön k6ikke mida kätte saan,peamiselt magusat.Ma ei suuda oma isusi taltsutada,ma tean et teen valesti,aga ikka söön.
Kui minu baasainevahetus näeb ette 1540 kcal päevas,kas see tähendab et pean alla selle sööma v6i rohkem,kui soovin kaalust alla saada?On kyll paika pandud need kui palju peab olema toidus valku,rasva ja sysivesikuid,siis päevas läheb mul kogu aeg valgud l6hki,see pole kah vist eriti hea?
Ei tea enam mida teha…Yk päev suudan ilusti syya ja teine päev läheb jälle nii käest ära…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Põhiainevahetus tähendab energiakulu, kui olete päev läbi lamavas asendis ega tee mitte midagi, so energiakulu hingamiseks, südame tööks, lihastoonuseks, seedimiseks jm. Iga väiksemgi füüsiline liigutamine või vaimne tegevus hakkab kulutama lisaenergiat. Üldjuhul ei soovitata ka kaalulangetamiseks langetada päevast energiasaamist alla põhiainevahetuseks vajaliku miinimumi (kui just pole tegemist väga suure ülekaaluga). Samuti on toitainete saamise seisukohast teada, et alla 1600 kcal päevase energiatarbimise juures on ka väga hoolika menüü planeerimise korral pea võimatu kõiki vajalikke toitaineid kätte saada ainult toidust ning tuleb hakata võtma juurde toidulisandeid. Seega võiksite püüda hoida oma päevane energiatarbimine 1600 kcal juures, kuid väga hoolikalt vaadata, mida sööte, et toidust saada kätte piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Selleks on abi toidupüramiidi õpetusest ning valgusfooritabelist. Madala energiatarbimise juures on ennekõike oluline kätte saada piisavalt valke (valkude % saadud energiast võibki minna pisut suuremaks kui soovituslik 10-15%E) ning asendamatuid rasvhappeid, eriti oomega-3-rasvhappeid (nt kala, linaseemne- ja rapsiõli). Piirama peaks ennekõike küllastunud rasvhapete rikaste toitude (rasvased liha- ja piimatooted, küpsetised) ning suhkrurikaste toitude (maiustused, küpsised, saiakesed, karastus- ja mahlajoogid) tarbimist.
Toitumist vaadeldakse tegelikult mitte ühe päeva, vaid pigem nädala või isegi kahe nädala keskmisena. Keegi ei suuda ühel päeval saada kõiki toitaineid ideaalselt soovitustele vastavalt ning see ei olegi eesmärk, sest meie toitumine peaks olema mitmekesine ning varieeruma päeviti.
Sööge regulaarselt, pigem tihedamini. Nälgimine ja pikad toidukordade vahed soodustavad ülesöömist järgmisel toidukorral ning magusaisu tekkimist. Magusaisu korral sööge köögivilju (vähem ka puuvilju, kuivatatud puuvilju ja marju), näkileiba, jooge taimeteed.
Suurendage ka oma füüsilist aktiivsust (tund tempokat jalutamist iga päev) ning jooge piisavalt vett. Kaalulangetamise põhimõtete kohta saab rohkem lugeda siit.
23. veebruar 2013
Tere !
Olen 165 cm pikk ja kaalun 58-59 kg , olen 14 . Oleks soov alla võtta ,et saaks 48-52 kg . Kõik mu sõbrad / tuttavad kaaluvad alla 52 ja nendega koos olles tunnen ennast väga ebamugavalt . + tantsin ma rahvatantsu . Mu partner ei jõua mind tõsta väga , kõik teised saavad hakkama .
Olen üritanud alla võtta . Tegelikult on nii ,et mul on igasugused vitamiini , raua , kaltsiumi ,vedeliku, magneesiumi ja muude asjade tõsised puudused , mis tekitavad igasuguseid peapööritusi , krampe ,väsimust , tühiseid nutu hooge ja igasugi muid asju veel. Sellistes tingimustes peaksin hoopis olema alakaalus , aga mul just kaal ei lange .
Muidu ma söön korralikult ja joon tohutult nüüd viimased kuud vett ( vedeliku puuduse tõttu ) ,lihtsalt mu organism ei omanda aineid ja sellepärast võtan nad eraldi taplettidena . Veel käin ma 4 korda nädalas suure koormusega trennis ja enamasti nädalas korra jõusaalis + veel siis rahvatants ja kehalise tunnid .
Kaal aga ei lange . Mida peaksin tegema ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu praegune kehakaal on täiesti normaalne. Mõned tüdrukud võtavad teismeeas juurde kiiremini ja omandavad ka naiselikumad kehavormid varem, teistel võtab see kauem aega. Kui ei ole tegemist ülekaaluga, siis teismelistele kaalulangetamist ei soovitata organismi arenemise tõttu, mis vajab toitaineid suurenenud koguses.
Millest järeldad, et organism ei omasta teatud toitaineid? Vitamiinid-mineraalained omastuvad toidust oluliselt paremini kui tablettidest. Kuigi kirjutad, et sööd korralikult, tundub siiski, et probleem on pigem toitumisharjumustes. Pea toidupäevikut, et välja selgitada, milliseid toitaineid Sa toiduga piisavalt ei saa ning muuda oma toitumist selliselt, et neid saaksid. Nälgida ei tohi kindlasti, pigem tuleb just süüa sagedamini ja väiksemaid koguseid korraga. Toitumisel tuleks järgida toidupüramiidi ning valgusfooritabeli õpetusi.
23. veebruar 2013
Tere,
söön keskmiselt 400kcal päevas ning, kui õpingutest tulenev kurnatus välja jätta, tunnen ennast täiesti hästi. Väidetavalt on see kogus vähe aga miks siis tunnen ennast normaalselt? Äki mu organism ei vaja lihtsalt rohkem?
Olen üritanud suurendada seda numbrit aga juba 800kcal päevas paneb kaalu tõusma ning seetõttu ei suuda. Mis ma peaksin tegema?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
400 kcal päevas näitab seda, et Te kas ei ole kõike söödut sisse arvestanud või on tegemist anoreksiaga. Anoreksiale viitab see, kui inimene sööb alla 1000 kcal päevas ning tal on hirm kaalutõusu ees. Oma kaalu-pikkust Te ei kirjutanud, et saaks hinnata, kas olete ala-, normaal- või ülekaalus. Kirjutate, et tunnete ennast kurnatuna ja arvate, et see seostub õppimisega. Organism vajab oma igapäevaseks tegevuseks, sh õppimiseks energiat ja toitaineid. Kui Te organismi sellest kõigest ilma jätate, saate varem või hiljem mõne tõsise tervisekahjustuse. Soovitan pöörduda psühhiaatri poole, et selgitada välja, kas Teil on anoreksia või mitte ning vajadusel abi saada.
18. veebruar 2013
Nimelt on tehtud 8 kuud tagasi maovähendus operatsioon ning vahepeal õnnestunud kaalu kaotada 40 kg, kuid normaalkaaluni on jäänud veel kuskil 15 kg langetada, kuid kaal seisab ning korra kuus viskab maha 1,5 kg. Tahtsin küsida, kas kaaluseisakutele on mingisugust lahendust toitumise muutmise näol? Olen kuulnud, et teha meloni söömise päev või terve päev toituda ainult juurviljadest. Kas on mingeid nippe, kuidas kaaluseisakust üle saada.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalukaotus 1,5 kg kuus on väga hea tulemus, kuid seda ei tohi saavutada näljutamise ja imedieetidega st. tähtsate põhitoitainete, mineraalainete ja vitamiinide arvelt.
Maovähendusoperatsiooniga kaasneb alati toitainete defitsiidi oht ja seepärast on vaja teha täiendavalt toitainete asendusravi, lisades menüüsse vitamiini- ja mineraalainete preparaate, MCT rasvu jms.
Tavatoidu kvaliteet ja kvantiteet peavad vastama tervisliku toitumise üldistele põhimõtetele: tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukas, vastavalt vajadusele.
18. veebruar 2013
Mida arvate madala süsivesiku-kõrge rasva sisaldusega dieetidest? Antud dieetidest on räägitud näiteks siin:
http://authoritynutrition.com/11-biggest-lies-of-mainstream-nutrition/
ja siin http://www.nutritiopedia.com/.
Isiklikult olen viimasel paaril kuul toitunud nõnda, et makroelemandid jagunevad sellises konsistentsis: süsikad 31%, rasvad 52% ja valgud 17%. Kusjuures valdav osa rasvadest on loomsed (muna, liha ja piimatooted) st. küllastunud rasvhappete ja kolesterooli tarbimine on mul 200% (vähemalt toitumine.ee soovitusega võrreldes).
Lisandina tarbin D-vitamiini ja kalaõli (omega-3).
Olles kirjeldatud dieedil, on mu enesetunne väga hea, sportlikud saavutused paranenud, rasvaprotsent alanenud jne.
Toitumine.ee toitumissoovitus on: Süsivesikud 55-60%, Rasvad 25-30%, Valgud 10-15%. Ja soovitus on süüa palju teraviljatooteid, kartuleid jne; samas minu viidatud lehtedel viidatakse uuringutele, mis kõik näitavad, et rasvarohke dieet on justkui kasulikum kui süskate rohke dieet… :S
Samas süsivesikute rohke dieedi esindajad esitavad küll oma soovitusi, kuid ühelegi uuringule viidatud ei ole (ma vähemalt pole näinud).
Kuidas kommenteerite rasvarikka dieedi olemust ja miks sellist toitumist ei propageerita; või kui selline dieet on ohtlik/kahjulik vms, siis kas oskate viidata/suunata artiklile/leheküljele, kus seda teemat on arutatud ja paikapidavate uuringute alusel tõestatud selle dieedi negatiivseid aspekte?
Tervitades,
Mario
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk: “Madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieedid võivad olla huvipakkuvad ülekaalulistele ja rasvunutele, kuna see tekitab algselt suurepärase enesetunde heast tervisest ning mis kõige tähtsam, sellise dieediga kaasneb kiire kaalulangus ilma nälga tundmata. See motiveeribki inimesi jätkama hoolimata sellest, et dieet eeldab märkimisväärset piirangut tavapärasest toiduvalikust.
Madala süsivesikute dieedid ei ole aga kaugeltki mitte nii tervislikud kui esialgu tunduvad, sest üle aja kaasnevad ketoos (ketokehade – kõrvalproduktid, mis tekivad rasvhapete muundamisel energiaks – tõus veres), kõhukinnisus või kõhulahtisus, halb hingeõhk, peavalu ja üldine väsimus kui nimetada mõned üksikud kõrvaltoimed. Samuti koormavad need dieedid neerusid rohke valgusisalduse tõttu ja muudavad organismi happe tasakaalu, mis võib omakorda põhjustada mineraalainete kadu luudest ja luuhõrenemist.
Uuringud on näidanud, et kui esimestel kuudel on madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieetidel kaalu langetamise osas tugev edumaa võrreldes traditsiooniliste madala (soovitusliku) rasvasisaldusega dieetidega, siis aasta möödudes enam kaalulanguse osas vahet ei ole.
Traditsiooniline ja tõhusaim viis säilitada või saavutada tervislikku kehakaalu on siiski suurendada kehalist aktiivsust ja muuta toitumistavasid suurendades täisteratoodete, puu- ja köögiviljade tarbimist vähemalt soovitusliku tasemini. Oluline on jälgida, et toitumine oleks üldjoontes mitmekülgne, tasakaalustatud toitainete osas ja samas ei kaldutaks ühte või teise äärmusse.
Praegu kehtivate toitumissoovituste järgi võiks toiduga saadavaid süsivesikuid olla umbes 45-60% päevasest energiast. Kuna aga süsivesikute tarbimisel on määravaks nende kvaliteet ning samuti ka see kui kvaliteetseid rasvhappeid toiduga saadakse, siis on suundumus sellele, et kindlat süsivesikute soovituslikku osakaalu pigem mitte ette anda. Olulisem on, millistest allikatest süsivesikuid saadakse ja siin on kindlasti eelistatud kiudaineterikkad süsivesikud (täisteratooted, puu-ja juurviljad ning kaunviljad). Ei saa mainimata jätta, et Eestis on jätkuvalt nii rukkil kui ka kartulil oma kindel koht söögilaual. Tuleks jälgida, et toiduga saadav igapäevane kiudainete sisaldus oleks vähemalt 25-35 g. Väga oluline on piirata ka suhkru (sahharoosi) kogust, mis peaks jääma kindlasti alla 10% päevasest energiast, väga levinud on aga kordades ületarbimine.
Toiduga saadavate rasvade osa peaks jääma vahemikku 25-30% päevasest energiast. Mis puudutab rasvade kvaliteeti, siis küllastunud rasvade ja transrasvade osakaal peaks olema alla 10% päevasest energiast (sh transrasvu minimaalselt ning koos küllastunud rasvadega ei tohiks need ületada 1/3 saadavast kogurasvast), monoküllastamata rasvade (MUFA) osakaal 10-20% ja polüküllastamata rasvade (PUFA) osakaal 5-10% päevasest energiast.
Teadusuuringute põhjal on teada, et küllastunud rasvhapete ja kolesterooli ning südame-veresoonkonnahaiguste vahel on olemas tugev seos. Seega tarbides jätkuvalt neid üle kahe korra soovituslikust normist suurendate oma haigestumisriski. Samuti on teada, et rohke liha ja kõrge rasvasisaldusega dieedid ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine viib pikemas perspektiivis alatoitumusele. Lisaks eelpool mainitud ketoos kuni eluohtliku ketoatsidoosini (vere pH langeb alla 7,35) välja. See on ka põhjus, miks madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieete ei propageerita.
Äärmuslikke dieete kasutatakse ja teatud juhtudel võib neist ka abi olla, kuid see peab toimuma vastavate näidustuste olemasolul ning meditsiinilise kontrolli all ja vaid lühiajaliselt.
Paraku on nii, et kirevas veebimaailmas leidub hulgaliselt vastandlikke toitumisnõuandeid, seega on tõesti ilma põhjalikuma hinnanguta raske otsustada, mida uskuda ja mida mitte. (Sama kehtib ka enamike poodides antud teema all müüdavate raamatute kohta.) Teie poolt mainitud veebilingid on hea näide teadusuuringute meelevaldsest kasutamisest, mis tuginevad vaid mõnedele juhuslikele, sealjuures veel vääralt tõlgendatud, uuringutele või küsitavale isiklikule kogemusele, mis näiliselt toetavad veebilehel propageeritavat tegevust.
Võimalikult sõltumatu teabe saamiseks soovitan jälgida riiklikke toitumissoovitusi, olgu siis meie endi eestikeelseid või otsides veebist sobiva keeleoskuse korral naaberriikide toitumissoovitusi Norrast, Rootsist, Taanist või Soomest.
Põhjamaade toitumissoovitused on kättesaadavad ka inglise keeles (uuendatud soovitused on sel aastal ilmumas).
Professionaalsemat ja detailsemat teavet erinevate dieetide ja nende kohta tehtud uuringute kohta leiab PubMedist.
Teil, Mario, soovitan antud dieedi jätkamise korral võtta ühendust oma perearstiga, et määrata lipiidide (vererasvade) täisprofiil ja vitamiinid ning selgitada kiudainete saadavust. Eridieeti jätkates on ka hilisem perioodiline kontroll vajalik.
17. veebruar 2013
Tere. Olen 19-aastane tüdruk. Kaalun 50 kg ja olen 155 cm pikk. Sooviksin kaalust natukene alla võtta, täpsemalt rasva vähendada ja lihasmassiga asendada. Treenin vähemalt 3 korda nädalas. Mis oleks kõige mõistliku päevane kaloraaž ja mida süüa, et lihased nähtavale tuleks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna olete normaalkaalus, siis allavõtmist niisama ei soovita. Kõigepealt võiksite minna mõnda spordiklubisse ja selgitada välja, kas Teie organismis on ikka liiga palju rasva või mitte. Edasi peaksite peamiselt vormima lihaseid füüsilise aktiivsuse tõstmise teel. Söömise piiramist väga soovitada ei tahaks, sest kui kehamass (sh ka organismi rasvasisaldus) läheb liiga madalaks, võivad ära jääda menstruatsioonid, mis võib mõjutada edasist laste saamist. Suurema füüsilise koormuse korral soovitatakse suurendada ka pisut valkude söömist, et aidata kaasa lihasmassi tekkimisele. Suurenenud lihasmass võib aga hoopiski kehamassi tõsta, kuna lihased kaaluvad rohkem kui rasv. Seega, oluline ei ole mitte niivõrd kehamass, vaid see, et ei oleks sellist “lödisevat” rasva kehal. Kusjuures, siinkohal tasub küsida arvamust teistelt, mitte vaadata ennast peeglist, sest tihtipeale kipuvad (eriti just väiksema kehakaaluga) inimesed endid pidama paksemaks, kui nad seda tegelikult on.
Päevane energiavajadus sõltub suuresti treeningkoormusest ja individuaalsetest omadustest. Kõige täpsem viis selle välja selgitamiseks on see, et vähemalt kahe nädala jooksul peate toidupäevikut (kirjutades võimalikult täpselt ja ka kaaludes üles selle, mida sööte) ning samal ajal teete märkmeid kehakaalu muutuste kohta. Edasi vaatate kahe nädala keskmist energia saamist ja võrdlete seda kehakaalu muudatustega ning vastavalt eesmärkidele panete enda jaoks paika keskmise energiavajaduse. Ka kaalu alandamise eesmärgil ei soovitata hoida päevast energiatarbimist alla 1600 kcal, sest organism vajab toimimiseks paljusid erinevaid toitaineid, mida ka väga hoolika menüü planeerimise juures ei ole alla selle päevase energiasaamise enam võimalik ainult toidust kätte saada.
15. veebruar 2013
Tere ma olen 13 aastane tüdruk ja kaalun 57 ja pikkus on 167 aga mul on väike probleem mul on nädalas viis korda trenn ja pluss kehaline koolis kaks korda jne .Aga ma sooviksin saada enda toitumist paikka sest ma tegelen sellise spordiga kus on kaal ülitähtis ja ma võtan millegipärast ime kiirelt juurde aga kuigi proovin just alla saada. Ja mul on ka väga kiire et ei jõua vahel peale kooli süüa.Kas te oskate õelda mis on selle põhjus ? ja kuidas on toitumise tasakaalu viia :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kehamassiindeksi järgi võiksid kaaluda 61kg, et olla normaalkaalus. Ebakorrapärane toitumine võib olla üheks põhjuseks, miks ka väiksema energiatarbimise juures juurde võetakse. Kui päevane energiatarbimine on liiga madal, siis püüab keha võimalikult palju varusid säilitada. Kui söömine on korrapärane, kasutab organism saadud energia paremini ära. Mitmekesine ja korrapärane toitumine omakorda varustaksid organismi kõikide vajalike toitainetega, ilma milleta ei saa ka ainevahetus normaalselt toimida. Kui toidukordade vahed jäävad liiga pikad, on oht ka järgmisel toidukorral süüa liiga palju. Soovitan analüüsida oma toitumist (10-15 päeva keskmisena) ning kohendada seda vastavalt toidupüramiidi ja valgusfoori õpetustele.
15. veebruar 2013
Tere!
Olen 12. a, 171 cm pikk ja kaalun 62,5 kg. Kuidas alandada kaalu?
Ette tänades,
B.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu, kas oled poiss või tüdruk. Kui oled tüdruk, siis on Sul ülekaalu 1-2 kg, kui poiss, siis 3-4 kg. Seda ei ole palju. Oluline ei ole mitte kaalu langetada, vaid oodata seda, et kasvaksid veidi pikemaks. Samas muidugi peaksid pöörama suuremat tähelepanu oma söömisele ning ka liikumisele. Ole iga päev füüsiliselt aktiivne (so tempokas kõndimine, suusatamine, jalgrattaga sõitmine, õues palli mängimine vm) vähemalt tund aega. Võimalikult vähe katsu süüa maiustusi, saiakesi, küpsiseid, karastus-, mahla- ja energiajooke, kartulikrõpse, aga ka poolfabrikaate ja valmistoite. Iga päev peaksid sööma vähemalt 400 grammi köögivilju (toorsalatis, supis, keedetult vm) ning 1-2 puuvilja. Toitumisel tuleks lähtuda nii toidupüramiidi kui valgusfoori õpetustest. Nälgida ei tohi, sest arenev organism vajab palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid. Analüüsi oma toitumist (umbes kahe nädala keskmisena) ning püüa seda muuta selliselt, et kõikide toitainete saamine vastaks soovitustele. Sööma peaks korrapäraselt – 3 põhitoidukorda ning 1-3 oodet päevas. Joo ka piisavalt vett.
15. veebruar 2013
Tere !
Olen 23, 1,69 pikk ja kaalun 51,8 . Sooviksin kaalust juurde võtta aga sooviks ikka, et ei koguneks mingi hulgaliselt rasva vaid ikka tervislikult. aga ma ei leia kuskilt retsepte, et seda teha ja kelle poole ma peaks pöörduma, et koostada oma päevane menüü näiteks ?
Suur tänu
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Peaksite kaaluma vähemalt 53 kg, et olla normaalkaalus. Soovitan esimese asjana suurendada (ettevaatlikult) oma füüsilist aktiivsust. Tekkiv lihasmass kasvataks kaalu ning suurenenud liikumine ka söögiisu. Samuti ei oleks siis ohtu, et kaal tõuseks rasvamassi arvelt. Teiseks tuleks üle vaadata oma toitumine ning tarbida päevas energiat vastavalt oma vajadusele. See peaks Teil praegu olema vähemalt 2000 kcal päevas, kui suurendate füüsilist aktiivsust, siis veelgi enam. Toitumisprogrammist leiate ka erinevaid retsepte koos nende energia- ja toitainete sisaldusega. Menüü kokkupanekul soovitan järgida toidupüramiidi reeglit.
15. veebruar 2013
Ma olen mures oma kehakaalu üle . Minu kehakaal on 110 kg ja pikkus 178cm.
Mis ma peaks tegema selleks alandada kaalu. Minu vanus on 14.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Nende näitajate järgi on tõepoolest tegemist ülekaaluga. Peaksid oma praeguse pikkuse ja vanuse juures kaaluma maksimaalselt umbes 70kg. Kuna ülekilosid on palju, ent teisest küljest oled veel kasvueas, siis omal käel kaalu langetada Sa ei tohiks, muidu võid organismile korvamatut kahju teha. Soovitan kindlasti võimalikult ruttu pöörduda Ülle Einbergi poole abi saamiseks.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon