Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Toitumine ja tervis

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

18. aprill 2012

Tere.
Küsimus järgmine: kuidas peaks toituma, kui diagnoosiks on maksa rasvumine. Millest peaks hoiduma, mida eelistama. hommikulauas? mida kasutada: kartulit, makaroni, riisi? jne.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Kirjelduse järgi on see maksa rasvdüstroofia, võib-olla on siin ka tegemist pikka aega kestnud rasvtõvega. Esimene soovitus on kindlasti muuta enda toitumisharjumusi, kui need ei ole senini olnud kõige paremad. Hästi sobib nn. vahemeremaade dieet ehk mediterranean menüü. Soovitan lugeda Maio-kliiniku dieedisoovitusi. Samuti võiks toitumissoovitusi küsida diagnoosi pannud arsti käest.”

Anonüümne

14. aprill 2012

Tere
Kas Eestis tegutseb ka selliseid toitumisnõustajaid, kes oskavad nõu anda ka eakatele inimestele ? Peamiselt vaevab vanemat meesterahvast põhiliselt liigne kõhikinnisus. Sügavamat haiguseuuringut ei vaja, uuringud on tehtud. Traditsioonilisi nõuandeid on järgitud nagu suur vedeliku tarbimine, rasvaste toitude vähendamine ja erinevate puuviljade igapäevane tarbimine, igapäevane liikumine. See aga suurt muutust pole andnud. Mis aitaks leevendada seda probleemi – mingi radikaalsem toiduvalik (taimetoitlus) ?
Aitäh

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kardan, et ainult eakatele spetsialiseerunud toitumisspetsialiste Eestis ei leidu. Eakad võtavad tihti erinevaid ravimeid ning lisaks ealistele muutustele on just ravimid tihti need, mille ühe kõrvaltoimena võib tekkida kõhukinnisus. Kõhukinnisuse vastu võitlemiseks peab toiduga saama piisavalt kiudaineid (täisteratooted, puu- ja köögiviljad) ja vedelikku ning liikuma. Kuna neid õpetusi olete järginud ja paremaks ei ole läinud, siis tuleks arstiga arutada võimaliku ravimi määramise üle, mis aitaks kõhukinnisuse vastu. 
Taimetoitlust ei soovitaks, sest kui inimene välistab oma toitumises kõik loomsed toidud, siis isegi väga mitmekesise ja läbimõeldud toitumise juures võib tal jääda vajaka väga paljudest vajalikest toitainetest (D- ja B12-vitamiinid, raud, kaltsium, tsink jt).

Anonüümne

22. märts 2012

Tere! Olen 26-aastane naine, kelle suguvõsas on südame-veresoonkonna haiguste põdemine pigem reegel kui erand. Mind huvitab, kas südame-veresoonkonna tervise seisukohast on vahet, kas süüa rasvarikkamat toitu ja vähe süsivesikuid või rasvavaest toitu ja rohkem süsivesikuid? Oma toitumist jälgides olen täheldanud, et kombinatsioon rasvavaene+süsivesikurikkam tähendab minu jaoks kaalutõusu, rasvarikkam+süsivesikuvaesem aga kaalulangust või kaalu stabiilsust. Seepärast koosneb mu tavaline lõunasöök suvalise rasvasisaldusega lihast ja salatist; riisi, kartulit, pastat jne üritan vältida.
Ma olen umbes nii aru saanud, et rasvad ladestuvad veresoonte seintele, tekitades nii trombiohtu, süsivesikutega on aga see häda, et need pigem siseelundeid polsterdama hakkavad. Eks muidugi ole mõõdukus kõige parem variant jne, aga mind huvitab ikkagi, kas südame tervise seisukohalt võib olla soovitatav ka rasvarikkam dieet, kui sellega kaasnev vähene süsivesikute tarbimine ülekaalu välistab?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Südame-veresoonkonnahaigustel (SVH) on palju riskitegureid, näiteks: suitsetamine, alkoholi tarbimine, stress, vähene füüsiline aktiivsus, aga kindlasti ka toitumine. Toitumine mõjutab esmajoones vere näitajaid ning ülekaalu. Toitumise osas on peamised tegurid, mis suurendavad SVH riski – liigne energia tarbimine, liiga suur rasvade (eriti küllastunud ja trans-rasvhapete) osakaal tarbitud energiast, toiduga saadavad väga suured kolesteroolikogused, rohke soola tarbimine, vähene kiudainete saamine toidust (st teraviljatoodete, puu- ja köögiviljade liiga väike söömine).
Puu- ja köögiviljade piisav (vähemalt 5 portsjonit päevas) söömine annab organismile lisaks kiudainetele ka fütotoitaineid, millel on SVH riski vähendav toime. Kiudained aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust.
Kuna ülekaal mõjutab SVH riski päris tugevalt, siis tundub, et esmalt tuleks vaadata, et toiduga saadav energiakogus ei ületaks soovituslikku ning kaal püsiks normaalne. Edasi peaks vaatama toidu koostist lähemalt. Võimalusel üritada hoida rasvadest saadavat energiakogust alla 30% kogu tarbitud energiast. Omakorda tuleks vaadata ka saadud rasvade koostist: eelistada kalarasva ja taimseid rasvu loomsetes toiduainetes (liha- ja piimatooted) sisalduvatele rasvadele. Südame tervise seisukohalt tuleks tarbida rohkem omega-3-rasvhappeid, mida sisaldub kõige enam kalarasvas ning õlidest ennekõike rapsi- ja linaseemneõlis. Teiselt poolt tuleks pöörata tähelepanu sellele, et päevas söödaks vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju ning piisavalt täisteratooteid. Kiudaineid peaks päevas saama vähemalt 25 grammi. Samuti tuleks jälgida seda, et toiduga saadav soolakogus oleks kuni 5 grammi päevas – see aga tähendab, et eelistada tuleks võimalikult vähe töödeldud toitu ning ka toiduvalmistamisel eelistada maitsestamisel soolale maitsetaimi. 

Anonüümne

1. märts 2012

Tere,
Mul oleks soov teada saada, mida ma võin süüa ja mida mitte.
Mul on rauavaegusaneemia, mille vastu võtan hetkel Retaferi, mis pidavat ärritama magu ja pisut tekitama kõhukinnisust.

Võtan samuti Meloxicami liigeste valu vastu, mille kõrvalnähuks on soolestiku probleemid, veritsemine, kõhukinnisus-lahtisus. Veider on see, et see võib tekitada aneemiat. Seega võtan ühte ravimit aneemia vastu ja teist, mis võib tekitada seda. Aga see selleks.

Samuti on mul juba aastaid probleeme kõhukinnisega, käin 2-3 korda nädalas ja vahel on soolestikus valud ka.

Samuti on mul keha rasvaprotsent väga kõrge.

Aneemia puhul peaksin sööma eelkõige liha(kuigi sööngi palju), mis on aga üldiselt rasvane.
Kõhukinnisuse puhul peaksin tarbima piimatooteid (mis mulle üldse ei maitse), aga see läheb vastuollu aneemiaga, sest piimvalgud ei lase eriti organismil rauda omandada.

Mida ma peaksin sööma rohkem ja mida ma üldse ei tohiks süüa?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Soovitan süüa erinevaid puu- ja köögivilju, süüa rohkem maksa ja veretooteid (verivorst ja verikäkk 100g = 12-14mg rauda), toorsalateid, toormahla, maitserohelist, tilli, peterselli, kindlasti ka liha ja muna (100g munakollaseid = 5mg rauda, 1 munakollane 20- 25g). Sobivad ka toidud ubadest, hernestest (rohelised herned 100g = 3mg rauda). Piimatooted ei ole rauarikkad, kõhukinnisuse vastu aitavad pigem puu- ja köögiviljad, täisteratooted, piisav vedelikukogus ning füüsiline aktiivsus. Kõikide eelpoolnimetatud toiduainete söömist võib suurendada, kuid silmas peab pidama päevast energiakogust, et see oleks veidi soovitusest väiksem (keha rasvasisalduse normaliseerimiseks). 
Apteekides on müügil ka toidulisandeid, mida võib vajadusel lisaks võtta, mis sisaldavad erinevaid vitamiine jt bioelemente: nutridrink (1 pudel, 200 ml= 4,8mg rauda), cubitan (200ml= 6mg rauda).”
 

Anonüümne

22. veebruar 2012

Tere,

sain täna arstilt teada, et mu magu on pisut põletikuline ning sain ka vastavad ravimid. Kuid mis toitudest ma peaksin hoiduma ja mida eelistama, et magu enam mitte rohkem ärritada?

Ette tänades

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie küsimusele vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Akuutse ehk ägeda põletikulise mao- või soolte limaskesta põletiku ajal on lühiajaline dieedipidamine vajalik. Ei sobi toidud, mis mõjuvad mehhaaniliselt või keemiliselt ärritavalt: rohkes rasvas praetud toidud, liha-, kala- ja puuviljakonservid, hapukapsasupp, oa- ja hernesupp, hapukurgisalat, tsitrusviljad, naturaalne õunamahl, ketšup, sinep, puu– ja köögiviljadest toorsalatid, šokolaad, kange oakohv, gaseeritud joogid. Sobivad pudrud, hautatud liha või kala, piima- või köögiviljasupid, püreesupid, kartulipüree jne, samuti piim, jogurt, kohupiim, hapukoor, juust, muna, keeduvorst, või, sai, tee. Toidukordade arv päevas võiks olla 4- 5 ning korraga tarbitavad toidukogused mõõdukad. Kui esineb kõhulahtisus, siis tuleks piim ja magustoidud jätta menüüst välja. Peale ägeda põletiku taandumist ei ole dieedipidamine enam vajalik.”

 

Anonüümne

17. veebruar 2012

olen 53.a. naine, kellel opereeritud rinnavähk 1,5 aasta eest. Nüüd tekkinud siirded maksas ja lülisambas. Praegu saan keemiaravi. Kas oleks võimalik saada toitumissoovitusi, et oma olukorda mitte halvendada.Küsimusi tekitavad nii söögid-joogid kui ka ravimtaimedest teed jne. Kahjuks ei ole onkoloogi visiidil käies kunagi sellel teemal pikalt võimalik rääkida, tohtritel kiire. Ainus vastus on et toituge tervislikult, aga see on ju liiga üldine vastus. Olen väga mures oma tuleviku pärast ja tahaks kõik õieti teha.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Kiiritusraviga seoses on suu limaskest ja keel väga õrn ja tundlik. Soovitan enesetundest lähtuvalt teha valikuid, kusjuures söödud toitude toiteväärtus võiks vastata tavalise terve inimese soovitustele. Kui toorsalatit ei saa süüa, siis võib seda ka hautada või püreerida. Hästi sobivad kõik värvilised puu- ja köögiviljad, kuumtöödelduna või kuumtöötlemata. Soovitan menüü koostamisel pöörata suurt tähelepanu toiduainete valikule ja toitude valmistamise viisidele: eelistatud on hautamine, keetmine, püreerimine. 
Vältida vürtsikaid ja liiga hapusid toite/toiduaineid (hapukurk, hapukapsas, naturaalne õunamahl). Võib-olla ka ei sobi krõbedaks praetud koorikuga toidud.”

Anonüümne

13. veebruar 2012

Minu 4 aastasel lapsel on ka hemoglobiin madal ja sellest ka igasugused punnid ja hädad. mida peaks sööma, jooma? kas peaks võtma mindgeid rohte või vitamiine?kas on 4 aastasele mingeid vitamiine mis aitaks

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Madal hemoglobiinitase viitab ennekõike raua puudusele organismis. Rauda sisaldab kõige rikkalikumalt maks, aga ka lihad – sealiha, kanaliha jne. Lihast ja maksast on raud ka kõige kergemini omastuv. Kuigi rauda leidub ka taimsetes toitudes (eriti teraviljatoodetes), siis ei ole raud sealt nii kergesti omastatav, kuid seda annab pisut parandada C-vitamiiniga. Seega, kui laps sööb putru või leiba, võiks hoolitseda selle eest, et ta üsna samal ajal saaks ka C-vitamiinirikast toitu (nt puu- ja köögiviljad, mahl). Analüüsige oma lapse toitumist ja vaadake, kas te saate toitumise muutmisega teoreetiliselt rauda ja C-vitamiini piisavalt, seejärel laske teha uus vereanalüüs. Kui ka siis ei ole hemoglobiininäitaja paranenud, peaks perearst välja kirjutama rauatabletid. Ise neid niisama igaks juhuks võtta ei tohiks, sest ka raua liig on organismile ohtlik. 

Anonüümne

12. veebruar 2012

Tere!
Minu 1,5 aastane laps on siiani piimatooteid hästi talunud, joob hea meelega piima (2,5%), keefiri, jogurtit, sööb juustu, merevaiku. Kuid lasteaias joovad 3,5 % piima ja lapsel on väga tugev kõhupuhitus ja kõhulahtisus (väljaheide on kollane, vedel). Kas asi võib olla piimas ja kas on alust kahtlustada piimavalgu talumatust?
Ette tänades.
Anni

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kas olete proovinud lapsele anda 3,5%-list piima ka kodus ja kas siis ilmnevad samad nähud? Kõhupuhitus ja -lahtisus võivad olla küll laktoositalumatuse (laktoos on piimasuhkur, mitte valk) tunnuseks. Samas piima laktoosi (ja ka valgu) sisaldus on eri rasvasusega piimades väga sarnane. Seetõttu on vähe tõenäoline, et kõhulahtisuse põhjuseks on just nimelt 3,5%-lise piima pakkumine lasteaias. Kui siiski selgub, et ka kodus tekitab 3,5%-line piim probleeme, siis piimavalgu- või laktoositalumatuse diagnoosimiseks tuleks pöörduda perearsti poole.

Anonüümne

10. veebruar 2012

Tere, mure on suur. Mõned aastad tagasi diagnoositi mul kilpnäärme põletik, kehakaal langes kohutavalt kiiresti ja pidama jäi siis kui oli 49 kilo minu 159 cm pikkuse juures. Mõni aasta võisin süüa ükskõik mida ja mitte midagi ei tulnud juurde. Tasahilju hakkas aga kehakaal tõusma. Siis jätsin suitsetamise maha ja kehakaal tõusis kosmilise kiirusega. igaks juhuks lasin ennast ära kontrollida ja diagnoositigi kilpnäärme alatalitus. võtan igapäevaselt 1 tableti L-thyroxini. Kontrollin väga mida söön. tavaline päev algab vee ja piimaga tehtud kaerahelbepudrust, lõunaks on 2 võileiba ja õhtuks on supid (aedvilja, kana, tomati, jne) mõnikord pasta, riis, vahepalana söön puuvilju ja peotäis kõrvitsa või päevalille seemneid, mõnikord riba musta shokolladi aga üldiselt ei maiusta tihti ja kui kõht jääb veel tühjaks siis täistera rukki või koorikleiba. Ainult mis endiselt tõuseb on kehakaal. 10 kilo olen suutnud poole aastaga juurde koguda. iga päev kõnnin kiiresti vähemalt pool tundi ja töö ei ole ka istuv. paar korda nädalas teen kepikõndi … mitte midagi pole muutunud, kaal tõuseb. masendus hakkab peale tulema, sest tunnen , et oma mitte midagi ei mõju.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie küsimusele vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Kilpnäärme alatalitluse korral on tähtis parathormooni (PTH) taseme, insuliiniresistentsuse, samuti vere glükoosisisalduse korduv määramine. Kilpnäärme alatatlitlus soodustab insuliiniresistsentsuse teket glükoosi suhtes. Seepärast hakkavadki inimesed kaalus juurde võtma ning inimesed peavad analüüse tegema korduvalt, et hormoonasendusraviga saaks näitajad normi viia. Liikumine ja õige toitumine on küll väga olulised, kuid ilma hormoon-asendusravita ei saa mõjutada kehakaalu. Soovitan selle murega pöörduda perearsti või endokrinoloogi vastuvõtule.”

Anonüümne

10. veebruar 2012

Tere!

Sooviksin küsida teie nõu seos sellega, et mul diagnoositi osteoporoos kuid samal ajal imetan rinnaga last. Seoses osteoporoosiga pean sööma õhtuti 2 x Ca tabletti (600mg Ca + 460TÜ D-vit), lisaks võtma 5 tilka
Apovit D-vitamiini ning seoses imetamisega söön ka hommikuti 1 tbl Biomulti vitamiini, kus on D-vit 7,5 μg. Ja sedasi siis seni kuni olen imetamise lõpetanud ja võin alustada kangemate ravimitega.
Ma ise arvan, et laps (4,5 kuud) saab rinnapiima kaudu üsna suure koguse D vitamiini ja 5 tilga D-vit lisamine talle päevas ei ole väga kasulik.
Kuidas on teie arvamus?

Parimate soojade soovidega külmal talvepäeval!
Rita

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele on üsna raske vastata. Nimelt on väga keeruline saada teada, kui suur osa Teie poolt võetavast D-vitamiinist talletub Teie enda organismi ja kui palju sellest läheb rinnapiima sisse. Ma kardan, et meil ei ole ka võimalik teha rinnapiima analüüsi selle D-vitamiinisisalduse kindlaks määramiseks. Soovitan selle küsimusega pöörduda Tartu Ülikooli teaduri Mart Kulli (mart.kull2 ät kliinikum.ee) poole, kelle uuringud on seotud D-vitamiiniga. Ehk oskab tema anda paremat nõu, kas ja kuivõrd peaks lapsele siiski jätkama D-vitamiini lisamanustamist tilkadena, sest lapsele kahjulikud on nii alatarbimine kui ka liiga suur tarbimine.