Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
31. jaanuar 2024
Tere. Sain äsja 17 aastaseks ning olen 156 cm pikk. Minu kaaluks on 56,8 kg. Kas see on normaalne?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
17-aastane 156 cm pikkune tüdruk võiks hetkel kaaluda maksimaalselt 59 kg, et kehamassiindeksi järgi mahtuda veel normaalkaalu piiridesse. Täiskasvanud naisterahvas võiks sama pikkuse juures kaaluda kuni 60 kg.
28. jaanuar 2024
Tere! Palun abi päevas saadud kilokalorite arvutamisel, ma ei saa kuidagi selle arvutamisega hakkama…
Toit päeva jooksul on järgmine:
hommikusöök: 165 g riisihelbeputru, mis keedeti 2,5% piimaga+ klaas kakaod (piim jälle 2,5%) , viil sepikut ja peal juustuviil
lõunasöök: kanakaste (381 g) ja keedetud riis ( 175 g) + klaas piima (2,5%) ja aurutatud peet ( 110 g)
vahepala: 1 banaan ja koorejogurt ( 380 g)
õhtusöök: keedukartulid ( 154 g), kotletid ( 205 g), 1 tomat, klaas piima (2,5%). Ette tänades!!!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kas olete proovinud teha seda Nutridata programmis? See võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid annab lisaks energiale info ka makro- ja mikrotoitainete saamise kohta. Selle menüü järgi saan arvutada välja vaid üsna ligikaudse tulemuse, kuna näiteks on puudu sepiku, juustu, banaani, tomati kaalud, piima- ja kakaoklaasi (kas kakaopulber oli suhkruga või ei) suuruse täpsustus, kanakastme koostis (hapukoorega või ei), millest kotletid (kana, veis, siga+veis vm), koorejogurti rasvasus jne. Võtsin praegu kõikidel toitudel väga keskmised kaalud, kasutasin kanakastmel hapukoort ja kotletid sea-veisehakklihast ja sain kokku umbes 3000 kcal. Aga soovitan ikkagi kindlasti ise Nutridatas pusida, nii saab täpsema tulemuse.
19. jaanuar 2024
Tere!
Olen 19aastane neiu ja kaalun hetkel 51kg ja üritan kaalu hoida mis mul väga hästi välja ei tule,sellessuhtes et söön igapäev 6korda päevas 3oodet/3põhitoitu ühtemoodi keskmine kaloraaž päevas on 2600kcali ja kõnnin üks kord päeva korraga 6,5km kiirkõndi ja nii iga päev ja mul kaal sellest tõuseb pea300g aga ma olen väga aktiivne?Mida ma valesti teen et kaal ei püsi või millest see tingitud mainin ka et (põen anoreksiat) ja mul on parem see samas on mul vahepeal harva et tahaks rohkem süüa aga keelan endale aga tahaks väga kaalu hoida!mida ma peaksin tegema,raske on ka vähem kaloreid süia sest olen numbrites kinni!Paluks abi!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kuna kirjas puudub praegune KMI, siis on kaalu alusel raske öelda, kas päevane saadav energia aitab tagada kaalutõusu. Hea oleks leida toeks toitumisterapeut, kes teiega praeguse kava vastavalt KMI-le ja terviseparameetritele vähemalt korra üle vaatab. Kui KMI on alla soovitusliku (18.5), siis tuleks kaaluda toitumise tasakaalustamise kõrval ka füüsilise koormuse ülehindamist, et anda jõudu kehale taastumiseks.
19. jaanuar 2024
Olen 78-aastane, pikkus 157cm.
Pärast puukentsefaliidi põdemist 2019.aastal, mida ravisin ise (elan väikeses külakeses, arstiabi kaugel) arsti juures käimata Doxycycliniga, kaotasin kehakaalus 16kg, Kui enne kaalusin aastakümneid 62kg, siis nüüd on alles vaid kondid ja lotendav nahk. Kaal 46kg.
Seetõttu on jõudu vähe.
2022.aasta aprillis infarkt.
Mil moel saaksin normaalkaalu? Mida peaksin sööma? Toitun oma meelest normaalselt 3 korda päevas.
Tänan ette vastuse eest!
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kaal on tõepoolest väike ja vajaks tõstmist. Kuna ei ole teada, mida te sööte ning palju liigute, siis on raske öelda, kuidas toitumist täpselt parandada. Kaalu tõstmine vajab kindlat päevast energiat, mida teie puhul ei tohiks olla alla 1800 kcal/ päevas ja ehk enamgi. Koostasin teile kokkuvõtvalt toiduportsjonite näidise toidugruppide lõikes. Kui püüate iga päev süüa kõigist toodud toidugruppidest vajaliku hulga portsjoneid, võiks kaal tõusma hakata. Kuna teil on olnud tõsiseid terviseprobleeme, siis peaksite ikkagi püüdma arstile minna, et arutada kaalulanguse probleemi. Võimalik et vajate mingeid täpsustavaid uuringuid või ravi korrektsiooni, et kaalunäitu paremaks saada.
Ligikaudsed portsjonite suurused päevaks toidugruppide lõikes-päevaks arvestatud energia 1800 kcal Lugeda lisaks infot toitumine.ee ja nutridata.ee lehtedelt.
Oluline on süüa regulaarselt ning mitte jätta pikki toidukordade vahesid ehk olla söömata üle kolme-nelja tunni.
Päevased toiduportsjonid toidugruppide lõikes.
I Teraviljatooted ja kartul 1 portsjon ~75 kcal, sööma peaks 6-9 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
30(-50) g rukkileiba, sepikut, saia – NB! Neljakandilised leivaviilud, eriti seemneleivad, on raskemad ja lähevad arvesse kui 1,5-2 portsjonit
20 g näkileiba
100 g (~1 dl) putru
70 g keedetud pastatooteid või riisi (1 dl = u 80 g)
20 g hommikuhelbeid või müslit
100 g keedetud kartulit (üks normaalne kartul~80 gr) või veega valmistatud kartulipüreed
IIa Köögiviljad, sh kaunviljad ja seened – 1 portsjon ~30 kcal, sööma peaks 3-5 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
100 g köögivilja värskel keedetult, aurutatult, rasvata hautatult
30 g kuumtöödeldud või värskeid kaunvilju
1-2 dl köögiviljamahla
1 dl köögivilja roa koostisosana või rasvaga valmistatult (wok-köögiviljad, vormiroad, supid)
60 g köögiviljahoidist (nt marineeritud kurk, merikapsas, letšo, konserveeritud tomatid)
30 g värskeid seeni
IIb Puuviljad ja marjad – 1 portsjon ~50 kcal, sööma peaks 2-3 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
100 g värskeid puuvilju ja marju (võivad olla ka külmutatud)
15-20 g kuivatatud puuvilju ja marju
1 dl puuvilja- või marjamahla
III Liha, kala, kana, muna – 1 portsjon 80 kcal, sööma peaks kokku 3 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
50 g -60 g väga taist liha küpsetatult (sh. kanaliha nahata), lahjemat sinki (5-6 % rasva)
30 g nahaga kanaliha
35 g kuumtöödeldud sea-, veise-, lamba- või vasikaliha
100 g taisest lihast või linnulihast valmistatud sülti
30-50 g maksapasteeti
50 g rasvasest lihast valmistatud sülti
30 g vorsti, viinereid, hakkliha, pihve ja kotlette
75 g väherasvast kala (valge kala)
50 g rasvast kala (heeringas, forell, lõhelised)
30 g kalatooteid (suitsutatud, soolatud, konserveeritud)
1 kanamuna või 4-5 vutimuna, keedetud või toidu koostises
Eelistama peaks värskest (jahutatud) lihast-kalast tehtud roogi liha-kalatoodetele
IV Piimasaadused – 1 portsjon ~ 110 kcal, sööma peaks 2-3 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
2 dl piima, keefirit, petti, maitsestamata jogurtit (kuni 2,5%)
1 dl puuvilja- või marjajogurtit
80 – 100 g kodujuustu (kuni 4%)
80 – 100 g kohupiima (kuni 5%)
80-100 g hapukoort (10%)
50 g kohupiimakreemi
30–35 g juustu (rasvasisaldus alla 25%) = 2-3 viilu
20 g juustu (rasvasisaldus üle 25%) = 1-2 viilu
30 g toorjuustu
Eelistama peaks magustamata piimatooteid
V Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned – 1 portsjon 50 – 60 kcal, sööma peaks 4 – 6 portsjonit päevas
1 portsjon on näiteks üks nendest:
1 tl (5 g) rapsi- ,oliivi-, kookosiõli
1 tl (5 g) võid või taimeõli-võisegu
1 tl margariini/majoneesi rasvasusega < 40%, 1 tl margariini/majoneesi rasvasusega >40%
25 g avokaadot
10 g (~1 spl) pähkleid, seemneid (seesami, päevalille, küpsetatud linaseemneid jt)
10 g maapähklivõid
Energiat annavad ka maiustused, mesi ning soolased näksid, kuid kaalu tõstmisel peaks arvestama ikkagi eelkõige ülal toodud põhitoidu gruppidega.
10. jaanuar 2024
Tere
Ma olen 12 aastane ja olen 165 cm pikk ja kaalun 40.4. Kas see on normaalne?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See kaal on üsna alakaalu piiril.
9. jaanuar 2024
Tere. Kui palju peaks kaaluma üks 16 aastane tüdruk? Kui tema pikkus on 162 cm ja kaalub 72kg ?
Kas tema normaalkaal oleks vahemikus 65-50 kg ?
Mitu kilo oleks normaalne langetada nädalaga nii et ka kehakaal jääks pikemaks ajaks samasse vahemikku mitte ei tõuseks jälle tagasi sama palju nagu oli ennem? Kas cardio trennid 4x nädalad oleks hea idee kaaku langetamiseks ja iga päevaselt kõndida vähemalt 10 tuh sammu või käia jooksmas iga pöeva vähemalt 3-5km ? Mis aitaks kaasa kõige paremini kaalulangetusele?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hetkel oleks kaaluvahemik 50-60 kg ideaalne. Sama pikkuse juures täiskasvanuna võiksid kaaluda isegi kuni 66 kg, et olla normaalkaalus.
Kehakaalu säilitamine on lihtsam, kui langus ei ole olnud väga kiire ehk et selleks ei ole ennast näljutatud, vaid alla on võetud mõistusega.
See tähendab, et tuleb süüa korralikult, et varustada organismi kõikide toitainetega. Küll aga võiks hoida väikest energiadefitsiiti, nii 200-300 kcal tavapärasest vajadusest vähem. Treeninguks on väga hea igapäevane kõndimine ning lisaks nädala jooksul vähemalt 150 minutit tegevusi, mis panevad veidi hingeldama-higistama.
9. jaanuar 2024
Tere olen 15 aastane tüdruk kaalun hetkel 73.3 kilo ja pikkus 164cm . Mul on väga suureks mureks olnud paar viimast kuud alates sügisest et söön liiga palju päevas. 3aastat tagasi kaalusin 69kilo , 2aastat peale seda võtsin kaalus tohutult juurde (79kilo) mis on segama hakkanud minu tervist ja väga raske on teha koos teistega mingeid spordi tegevusi kaada minu ülekaalu tõttu . Hakkasin pidevalt jalutamas käima ka selline 1aasta tagasi ja peale seda on kaalu number lihtsalt seisma jäänud 73kilo peale aga rohkem pole ei alla läinud ega ka ülesse. Kas see võib olla normaalnevõi millest see tingitud on? Kas võib olla sellest et liigun sama palju kui söön ja sellepärast kaalu numebr ei lange või võib olla selle põhjuse taga midagi muud ? Mis kellaaegadel peaks sööma olen kuulnud et söögiaajad peaks olema iga päev umbes samadel kellaaegadel mitte igapöev erinevatel aegadel? Ja kas hommikuk sobiks ka lihtsalt midahi kerget süüa näiteks puuvilju lõunaks näitkes röstsai avakoaadoga ja õhtuks siis midagi suuremat näitkes ;
riis, kana ja juurviljadega. Milline oleks õige aega süüa ja kas kellaajad peaksid olema igapäev samad mitte erinevad ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Seda on veidi palju jah. Isegi siis, kui oleksid täiskasvanu, oleks kehamassiindeksi järgi 164 cm juures maksimaalseks soovituslikuks kaalunumbriks 67 kg. Kui sul on vähegi võimalik, soovitaksin pöörduda mõne toitumisnõustaja vastuvõtule, kes annaks nii teadmisi kui ka aitaks motiveerida.
Kaalunumbri mitte alanemise taga võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks saad toiduga liiga palju energiat või saad energiat küll vähe, aga oled samal ajal jätnud organismi ilma vajalikest toitainetest.
15-aastane madala kehalise aktiivsusega tüdruk vajaks päevas umbes 2200 kcal. Selleks, et kaal hakkaks langema, peaks suurendama kehalist koormust (mida oled veidi juba teinud, kuid lisaks jalutamisele peaks nädalas olema vähemalt 150 minutit ka tegemisi, mis ajavad veidi hingeldama ja panevad higistama) ning langetama toiduga saadavat energiakogust. Sinu puhul võiks päevane energia saamine esialgu olla umbes 1900-2000 kcal kanti, kuid samal ajal peaksid jälgima, et sööksid toite kõikidest toidugruppidest, et saada kätte ka kiudained ning vajalikud vitamiinid-mineraalained. Nende saamist ei vaadata igal üksikul päeval, vaid umbes 10 päeva keskmisena. Selleks soovitan pidada vähemalt 10 päeva jooksul toidupäevikut kõiki söödud toite kaaludes. Nii saad teada, millest organismil puudu jääb ning programmist ka infot, mida oma menüüsse lisada.
Hommikusööki peaks kindlasti sööma, aga seda ei pea tegema kohe 5 minutit pärast ärkamist, vaid nii tunni jooksul. See ei pea olema ka midagi väga suurt, peaasi on päeva alustuseks veidi energiat saada. Põhitoidukordi võiks olla 3, ooteid kuni 2. Vahenäksimised ei tohi kindlasti olla magusad-soolased näksid, vaid võileivad või puu- ja köögiviljad, marjad. Päeva kõige toekam toidukord võiks olla lõunasöök, õhtusöök veidi tagasihoidlikum. Pikad toidukordade vahed panevad järgmisel toidukorral palju sööma või näksima toidukordade vahel vähem soovitatavaid toite. Abi võib olla ka vahelduvpaastumisest, kui see sulle sobib. See tähendab, et öine toidukordade vahe hoitakse pikem. Alustuseks võid proovida, kas saad hakkama sellega, et pärast kella 18 ei söö. Mõnele inimesele sobib ka see, et hommikusööki süüakse alles kl 12 kandis, kuid üldiselt aitab hommikusöök kaasa sellele, et inimesed on keskendumis- ja õppimisvõimelisemad.
2. jaanuar 2024
Tere,
milliseid toiduained tuleks eelistada, kui hemoglobiinitase normist kõrgem ?
Olen kuulnud, et i tohiks liialt rauda sisaldavad toiduaineid tarbida, aga millised toiduained oleks sobivad ?
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Kui hemoglobiini tase on referentsväärtustest püsivalt kõrgem tasub piirata tõesti kõrge rauasisaldusega toitude, eelkõige punase liha söömist. Ka alkoholiga liialdamine tõstab kergesti hemoglobiini väärtusi. Sobib taimetoidukeskne menüü, mida kombineerida loomsetest toidugruppidest pärit toitudega. Jälgida tuleb, et organismis ei tekiks vedelikupuudust.
Kui endale sobib võib käia ka verd loovutamas.
Esimese asjana tasuks aga oma perearstilt küsida, kas tegu on väärtustega, mis võivad tervist kuidagi negatiivselt mõjutada.
2. jaanuar 2024
Tere!
Olen 35-aastane mees. Pikkust on mul 176 cm. Oma kaalu ma ei tea, kuna kodus kaal puudub. Ma võin kaaluda umbes 85 kg. Füüsiliselt olen tugev, kuid kuna jäin töötuks ja ei ole ennast viimasel ajal eriti liigutanud, siis on kõht ette tulnud. Mul on soov hakata tervislikumalt elama. Suur pluss on minu puhul see, et ma pole kunagi suitsetanud, alkoholi tarvitanud, narkootikume tarvitanud ja tegelikult isegi mitte kohvi joonud. Karastusjooke olen ka vähe joonud. Kuna ma pole kõike seda teinud, siis ei ole ka ahvatlust nende asjade järgi.
Halb on see, et toitun viimastel aastatel ebaregulaarselt ja enamasti ebatervislikult. Seda oleks vaja võimalikult kiiresti muuta. Parim oleks lasta esimese asjana teha uuringud, mis minu kehas toimub ja kuidas on minu seisukord ning kas on mingeid aineid puudu või üle. Siis hakata toitumiskava järgi elama ja ennast rohkem liigutama. Paraku rahaliselt mul see hetkel võimalik ei ole aga lähitulevikus ehk juba on. Seega tuleks juba ise algust teha. Ma võiksin osta tavalise kaalu või diagnostilise kaalu ja hakata oma kehakaalu või kehakaalu ja rasvaprotsenti, veesisaldust jne. jälgima. Kui ma alguses ostan tavalise kaalu ja näiteks paari aasta pärast on vaja diagnostilist kaalu, et saaksin ennast ise kodus jälgida, siis tavalise kaalu ostmine ei tasu ära ja tuleks kohe diagnostiline kaal osta. Aktiivsusmonitor oleks ka hea mõte aga mõlemat ma endale hetkel lubada ei saa, kuna aktiivsusmonitor eeldab ka nutitelefoni olemasolu ja seda mul samuti pole.
Muidugi ma võin ka lihtsalt regulaarselt toituma hakata ja rutiini tekitada oma ellu ning sisetunnet järgima…, ka sellest oleks kasu. Mida Teie mulle soovitate? Algus on tehtud…, ma olen mõistnud, et ma nii edasi minna ei taha ja vajan oma ellu suurt muutust aga kuidas ma peaksin edasi liikuma? Tegelikult on ju kõik oma peas kinni ja tean, et tunnen ära, kui olen õigel teel ja mida rohkem ma pingutan, seda õnnelikum olen. Iseloomult olen eesmärgikindel ja töökas inimene…, lihtsalt mingitel perioodidel läheb asi käest ära.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjast on näha, et olete väga motiveeritud ja teil on endal juba päris palju asju läbi mõeldud. Tegelikult ei pea muudatuste tegemiseks üldse nii palju varustust olema, neid saab teha ka abivahenditeta. Samas on (tavaline) kaal väga heaks motivaatoriks kaalu langetamisel. Kui soovite ka täpsemalt välja selgitada, mida sööte ja toidust saate, siis vajate ka toiduainete kaalu. Toitumiskavad on head motivaatorid, kuid kuna need on tihti koostatud keskmisele inimesele, ei lähtu nad iga konkreetse inimese eelistustest ning seega ei pruugi jaksata neist väga pikalt kinni pidada. Pigem tuleks alustada väikestest muudatustest, sammhaaval, mida tunnete, et saaksite ilma suurema pingutuseta teha ning mis võiks kujuneda ka pikemaajaliseks harjumuseks.
Kui teil on vähegi jaksu ja tahtmist, soovitan alustuseks pidada toidupäevikut, minimaalselt 10 päeva jooksul kirja panna kõik, mida sööte, toite kaaludes ja esialgu oma toitumist mitte muutes. Nii toimides näete, mis on teie toitumises valesti. Sealt edasi saate hakata tegema väikesi muudatusi, mis teile ei tundu keerulised, selleks, et muuta oma toitumist paremaks.
Teine võimalus on vaadata üldsisi soovitusi ning leida sealt need, mida te hetkel ei tee, kuid oleksite nõus muutma. Panen siia mõned üldisemad soovitused, mille peale mõelda, kuid täpsemalt saab lugeda siit ja siit.
1) toidukordade regulaarsus – päevas võiks olla 3 põhitoidukorda ja kuni 2 oodet. Viimase aja teadusuuringud näitavad positiivset mõju kehamassile ka vahelduvpaastumise kasutamisel, näiteks kui sööte viimase toidukorra õhtul kl 18 ja esimese hommikul kl 9, siis on see vahe juba väga hea
2) toitude söömine kõigist viiest põhitoidugrupist ning õigete valikute tegemine toidugruppide sees
3) ise toidu valmistamine, võimalikult vähe magusaid-soolaseid näkse, valmis- ja pooltooteid
4) mõõdukad toidukogused, aeglane söömine, söömise ajal tegelemine ainult söömisega
Kindlasti oleks hea mõte ka suurendada kehalist aktiivsust. Liikuma peaks igapäevaselt. Selliseid tegevusi, mis ajavad peaaegu juba higistama-hingeldama, peaks nädalas kokku olema vähemalt 150 minutit.
2. jaanuar 2024
Tere
Olen 14 a. 157cm umbes 38-40kg (kodus kaal puudub seega kahe kuu tagant kaalun psühholoogi juures depressiooni tõttu) kaaluv neiu ja minul on probleem juurdevõtmisega. Alati kui ma vaatan peeglisse tunnen ennast koledana. Kõige rohkem vihkan seda, et minu reied ei puutu. Samuti on ka sellega probleeme igapäeva elus. Istuda koolipingis on raske, pole palju energiat spordiks, väsimus, riided liiga suured jne. Mind häirib kui teised inimesed nt. kaasõpilased, õpetajad, pereliikmed teevad tobedaid kommentaare minu välimuse kohta. Paljud ütlevad, et olen anoreksik ja et pean juurde võtma, aga ma proovin seda ju iga päev. See jätab mulje, et ma ei proovi üldse. Ma olen juba väiksest saadik olnud kõhna. Väiksena oli tunne, et söömine polnud oluline ja söögiisu polnud peaaegu üldse. Iga kord kui ema kutsus mind sööma läks mul tuju ära ja läksin närvi, sest teadsin, et pean söögilauas endaga võitlema, et süüa. Ausalt ei ole see tänaseks väga muutunud. Vahest söön palju, aga seda vaid kord päevas ja teised korrad päevas söôn vähe. Suvel söö kõige rohkem, kuid siiski ei võta palju juurde ning olen kole. Internetist abi otsidest sain teada, et võiksin käia jõusaalis. Alustasin sellega juunis. Alguses kui olin käinud seal paar päeva oli kõik hästi, aga siis tuli juhus, kus oksendasin, sest sõin magusat hommikusööki. Pärast seda on mul koguaeg trenni tehes oksendamise tunne. Tihti pean harjutuste ajal pause tegema, sest kurgus on veider tunne. Jõusaal kahjuks kaalu ei kergitanud. Vahest on ka probleem, et magan vaheajal lõunani ja hommikune söögikord jääb vahele. Kunagi käisin toiduspetsialisti juures ja ta pakkus mul juua nutridrinki, milles on ainult 300 kalorit. Sellest ei piisa, et piisavalt kaalu juurde võtta. Mul on väga halb komme, milles olen ise süüdi, sest kui ema teeb süüa, teeb ta seda alati suurtes kogustes. Mulle võib toit ühel päeval meeldida, aga teisel päeval see juba ei meeldi ja seda ma enam ei söö. Kuna see ongi ainuke toit kodus peale snäkkide, mis mulle ei meeldi jäängi tihti söömata. Tihti poes käies ütlen emale, et tahan ainult nt. ühte saiakest kuid tema võtab mulle neli tükki ja pärast kodus pahandab, et miks ma aind ühe ära sõin. Kui ma arvan, et olen juurde võtnud ja astun kaalule näitab kaal, et pole ning see tekitab minus väga halva tunde.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teised inimesed ei tohiks kunagi kommenteerida kellegi välimust või toiduvalikuid. Kuna teisi inimesi muuta ei saa, siis saab soovitada vaid sellistel puhkudel püüda neid kommentaare mitte tähele panna.
Sinu kirjelduse järgi võib järeldada, et sul on lapsest peale olnud psühholoogilisi probleeme seoses söömisega. Selle teeb veel hullemaks teiste inimeste märkused, sööma sundimine jne. Alustama peaks tegelikult sinu emast, kes vajaks psühholoogilist nõustamist, kuidas sinu situatsiooni mitte hullemaks muuta. Kui sa saad temaga rääkida, siis võib-olla peaksid selgitama teatud asju, mida sa ei soovi, et ta teeks ja kui ta on mõistlik inimene, võtab ta neid kuulda. See, et sa oled alakaalu piiril, on tegelikult kõige väiksem mure. Olulisem oleks, et sul tekiks terve suhtumine söömisesse, mitte hirm söömise ees. Sundimine ja pidev muretsemine ainult suurendab seda hirmu. Ma ei usu, et sul on praegu (hiljem küll) abi toitumisnõustajast, sest tema oskaks sulle anda soovitusi ainult selles osas, mida süüa. Kuid sina vajaksid nõuandeid, mida ehk suudaks anda mõni söömishäiretega tegelev spetsialist, et kuidas oma hirmust toidu ja söömise ees üle saada. Võimalusel võta ühendust vastava spetsialistiga, Tallinnas näiteks Sensuse või Marienthali keskuses.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon